Basymyz auyryp, baltyrymyz syzdasa boldy, dәrigerge jýginip, dәri izdeymiz. Kýndelikti telearnalardan berilip jatqan sheteldik dәri-dәrmekting jarnamasyn kórgen qarapayym júrt baghasy qymbat bolsa da, sol dәrilerge әli de tәueldi bolyp otyr. Elimizde nauqastardy dәri-dәrmekpen qamtamasyz etuding barlyq alghysharty jasalghan. Kerek deseniz, keshegi kenestik kezendegi bazalyq jaghdaylary tolyq jasalghan zauyttar da elimizde júmys jasap jatyr. Ýkimet te olargha әr týrli memlekettik baghdarlamalar ayasynda investisiya qúiyp, jobalargha qarjylay kómek kórsetude. Biraq sonda da import jol berer emes. Bizde óndiriletin aspiriyn, analgiyn, parasetamoldan góri, ózgening analgiyni ótimdi bolyp túr qazirgi uaqytta. Nege búlay? Búl salanyng órkendeytin kezi jetti emes pe?

Farmasevtika otandyq ónerkәsipting eng kenje qalghan salasy retinde kórinip keledi. «Halyqtyng basty baylyghy – densaulyq» deytin bolsaq, búl sala qay elde bolmasyn quatty salanyng biri bolugha tiyis. Alayda elimizde dәri-dәrmek óndirushiler salasyna qatysty ózekti mәsele kóp. Qazir auru kóp, dәri-dәrmekting týri odan da kóp. Alayda elimizding farmasevtika salasyndaghy otandyq óndirushilerding ýles salmaghy 20-aq payyzdy qúrap otyr. Qalghan 80 payyz ónim sheteldiki degen sóz. Demek, bizde búl sala serpindi quat alyp, otauyn әli tige almay otyr. Elbasymyz aitqanday, «Mәngilik el» bolu ýshin býgingi jarqyn bolashaqtyng basty baylyghy – densaulyq quatty bolu kerek. Úrpaghymyz alansyz boluy ýshin býgingi otandyq farmasevtika óndirisining әleuetin arttyru qajet. Býgingi kýni shetel asyp kelgen dәri-dәrmek baghasy qymbat. Sonda da halqymyz sol qymbat dәri-dәrmekke zәru bolyp otyrghan synayly. Osy orayda otandyq farmasevtikanyng óndirisin quatty etu ýshin, ýkimet nazaryn audara otyra zәru salagha innovasiyalyq jobalar men quatty kәsiporyndardy kóptep tartu qajet. «Himfarm» men «Fitohimiya» syndy farmasevtika salasynyng quatty zauyttaryna jana serpin beru kezek kýttirmeytin is.

Tәuelsizdik alghanymyzgha 23 jyl uaqyt boldy. Sodan beri atalghan salanyng kórsetkishi әli de sol bayaghy shamada. El ekonomikasynyng túralap qalghan alghashqy jylynda búl sala ýlken auyrtpalyqty bastan ótkerdi desek, artyq aitpaghandyq shyghar. Endi ghana esin jiyp, ghylym men bilim salasyna basa nazar audarghan jas memleketting farmasevtika salasynda zany men dәri-dәrmegi tabyla qoymady. Moyyndau kerek, sol jyldary elimizding densaulyq saqtau salasyna senim artushylar sany kemip, kýdikpen qaraytyndar sany artty. Maman jaghynan da, tehnikalyq jabdyqtalu jaghynan da sapa men san qúldyrady. Otandyq medisinanyng basyna osynday qiyn sәt tughanda, halyq, amal joq, sheteldik dәriler men mamandardyng kómegine jýgindi. Biraq dәl qazirgi uaqytta ol auyrtpalyqtardy ótkerdik qoy. Ol kezeng de keyinde qaldy. Kóppen birge otandyq farmasevtikanyng kýni tuatyn kezi jetti. Elimizde otandyq dәri-dәrmek óndirisin jolgha qoyatyn barlyq mýmkindik bar. Birinshiden, ghylymy әleuetimiz búl salany tikesinen tik túrghyzatynday qabiletke ie bolsa, ekinshiden, elimizde әlemning basqa týkpirinde óspeytin dәrilik qasiyeti bar jýzden astam shóp týri ósedi. Yaghni, dýniyejýzining 90 payyzynyng dәri-dәrmek óndirisinde paydalanyp jýrgen biologiyalyq qorlarynyng Qazaqstanda jetkilikti boluyn da basty artyqshylyghymyz deuge bolady. Ýshinshiden, elimizde keshegi kenestik kezenning sýrenin salyp, iri jobadaghy farmasevtika salasynda júmys atqaryp kelgen 5 zauyt bar. Dәri-dәrmek óndiru salasyndaghy jekemenshik 79 kәsiporyn da olarmen ýzengilese qyzmet atqaryp keledi. Naqty aityp óter bolsaq, Shymkenttegi «Himfarm» AQ, Almatydaghy iri farmasevtika zauyttary «SP Global-Farm», «Nobel AFF», «Núr-May-Farm» JShS, Pavlodardaghy «Romat-Farm», Qaraghandydaghy «Fitohimiya» ghylymiy-óndiristik holdingi, Astanadaghy «Últtyq medisinalyq holdingi» siyaqty tolyq sikldi kәsiporyndar. Osy zauyttardaghy dәri-dәrmekti satu ýlesi alghashqy jyldary 3 payyzdy qúrasa, songhy jyldary 10 payyzgha deyin artyp otyr. Demek, dәri-dәrmek óndiru salasy bizding basty baylyghymyzgha ainaluy kerek.

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Ýkimet aldyna 2014 jyly ishki súranystyng 50 payyzyn otandyq óndiriste óndirilgen dәri-dәrmekpen qamtamasyz etu mindetin nyqtap qoyghan bolatyn. Elbasy óz sózinde: «Búl – qolymyzdan keletin naqty is. Biz býginde dәri-dәrmekterding 90 payyzyn syrttan әkeludemiz. Búl ýshin mýmkindikter bar. Qazir Astanadaghy erkin ekonomikalyq aimaqta farm-fabrikanyng qúrylysyn, sonday-aq dәstýrli týrde dәri-dәrmek óndiriletin Shymkentte osynday nysannyng qúrylysyn salu mәselesi pysyqtaluda. Uaghdalastyqtar, arnayy kelisimsharttar bar. Biz búl júmysty tezirek jasaudy baqylap otyrmyz», – degen bolatyn. Sol kezde, tipti, Elbasy N.Nazarbaev baksiyn, insuliyn, antibiotik jәne basqa da dәrilik preparattardy ózimizde óndiretin zauyttardyng qúrylysyn saludy Ýkimetke 1 ay merzim ishinde pysyqtaudy tapsyrghan. Sodan beri 4-5 jyl uaqyt ótti bayaghy jartas sol jartas kýiinde qalyp otyr. Sodan beri kórsetkish algha 10% ghana jyljydy. Elbasy nyqtap tapsyrghan mindetter qayda qaldy? Álde qarjy mәselesi bas auruyna ainaldy ma? Byltyr respublikamyzda Elbasy qatysuymen jalpyúlttyq telekópir úiymdastyrylghan. Telekópir arqyly Elbasy Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damudyng memlekettik baghdarlamasy ayasynda qolgha alynghan birneshe óndiristik jobany iske qosu jayynda sóz qozghay kele, taghy da kenje qalghan farmasevtika salasynyng tónireginde óndiris quatyn kýsheytudi aityp ótti. «Qaraghandy, Shymkent siyaqty qalalardaghy farmasevtika zauyttaryn qayta óndiristik quattan ótkizip, janartu kerek, Sebebi búl industriyalandyru baghdarlamasynyng bir bóligi bolyp tabylady. Búl kәsiporyndar – dәri-dәrmek shygharatyn jәne farmasevtikalyq ónimning ishki óndirisin 50 payyz qamtamasyz etip otyrghan aimaqtaghy iri zauyttar», – degen bolatyn Elbasy N.Nazarbaev. Sodan beri endi ghana esin jiyp, kóshin týzey bastaghan farmasevtika salasyna Ýkimet te dendep kiristi. Olay deytinimiz – byltyrghy jyly QR Parlament Mәjilisindegi Ýkimet saghatynda industriya jәne sauda ministri Áset IYsekeshev: «Otandyq dәri-dәrmek óndiru quaty birden artady», – degen bolatyn. Sonday-aq: «Qazir biz farmasevtika salasyn damytu baghdarlamasyn әzirledik jәne bizding kәsiporyndardyng aldaghy 7 jyl ishindegi júmysyna arnalghan úzaq merzimdi baghdarlama jasaldy. 20 mlrd tenge investisiya salynghan 16 joba jýzege asyrylyp jatyr. 2014 jyly asqazan-ishek aurularyn emdeuge arnalghan dәri-dәrmekterding 20%-y, onkologiyalyq dәrilerding 50%-y importtalady, al kýrdeli apparattar, yaghny farmasevtika ónimderining kópshiligi ózimizde jasalatyn bolady», – dep kórsetken bolatyn. Ministr mәlim etken aqparat jýzege asar bolatyn bolsa, elimizdegi Qaraghandy, Shymkent, Astana syndy qalalarda dәri-dәrmek zauyttarynyng qúrylysyna qatysty jobalar jýzege asyp, kýndelikti qoldanystaghy dәri-dәrmekting ýles salmaghyn otandyq óndirushiler óndirer edi. Ýkimet osyny әli de bolsa eskerse bolar. Jalpy, farmasevtika biznesi – bolashaq úrpaq ýshin әli de qajet sala. Óitkeni dәri-dәrmek halyqtyng súranysyna qay uaqytta da ie bolady. TMD elderine, әlem farmasevtikasyna eleuli ýles qosyp otyrghan «Himfarm» men «Fitohimiya» syndy iri zauyty bar Qazaqstannyng dәrileri býgingi kýni әlemdik súranysqa ie boluy qajet. Sonday-aq ózge ónirlerimizde farmasevtika zauyttary salynyp, kýndelikti aspiriyn, analgiyn, parasetamol dәrilerining halyqqa qoljetimdi boluy shart. Qaytkende de, farmasevtika útylatyn sala emes, endeshe halyq densaulyghyna tikeley qatysty salada eshkim de útylmaydy.

Altynbek QÚMYRZAQÚLY

Abai.kz