Arghy bet atanghan Qytay jerinde 2 milliongha juyq qazaq túrady. Ile qazaq avtonomiyaly oblysy atalatyn sol aumaq - Alash júrtynyng bir baytaghy, jýregining jartysy degen sóz. Onyng óz serkesi men erkesi, kósemi men shesheni bar. Ótken ghasyrdaghy topalang zamanda  Qytay qazaqtarynyng tizginin ústaghan basshylardyng biri - Jәnәbil Symaghúlúly. Biyl mereyli 80 jasyn toylap jatqan Jәnәbil aqsaqalgha úzaq ghúmyr, zor densaulyq tiley otyryp, aqyn Auyt Múqiybekting "Dat" gazetinde jaryq kórgen maqalasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

(Qazaqtyng arda tughan azamaty Jәnәbil Symaghúlúly turaly sóz)

Osydan tura jiyrma jyl búryn, naqtyraq aitsam, 1998 jyly Qazaqstangha kelerding aldynda tughan auylym Oimanbúlaqtyng mektebine ýsh jyl diyrektor bolghanym, ózim oqyghan oqu ornynyng qúrylysyn qayta bastan janartyp salghyzam dep, kóp esikti qagha-qagha, Ýrimjige barghanym, sol kezdegi Shynjang partiya komiytetining ekinshi hatshysy Jәnәbil Symaghúlúlynyng qabyldauynda bolghanym bar.

Jәnәbil aghagha, әriyne, men jalghyz ózim kire algham joq. Jiyrma besten endi ghana asqan, syidighan aryq, totyqqan, qalqan qúlaq auyl balasyn bas salyp, kim qabylday qoyady deysiz – ataqty kinoakter, auyldas aghayym Mýtәlip Ábdrahmanov ertip bardy.

Osy saparda biz Jәkening ýiinde de bolyp, Zýpira apaydyng qolynan dәm de tattyq.

Áli esimde, biz ýiine barghanda, Jәnәbil agha júmystan әli kele qoymapty. Apay bir jaghynan Mýtekenmen әngimening kórigin qyzdyra jýrip, bar dәmdisin aldymyzgha tizip jatty. Bile bilsek, biz ýshin Han ordasy – búl. Otanasy as ýige endi bir búrylghanda, auyldaghy kishkentay ini-qaryndastaryma aparyp bereyin dep, dastarqannan lyp etkizip, ýsh-tórt tal tәtti «qymqyram» ghoy tynysh otyrmay. Sol-aq eken, jemis-jiydegin kóterip, qayta oralghan qaryndasyna auzyn ashsa, kómekeyi kórinetin Mýtekeng «úrlyghymdy» әshkerelep-aq tastaghany:

 – Zýpira, myna bala sizding dastarqanynyzdan yrymdap, kәmpit alyp jatyr. Soghan men quanyp otyrmyn. Dúrys qoy, búl shynymen de des qonghan kiyeli shanyraq. Jәkendi biz jarym patsha sanaymyz, solay emes pe?!

Zýpira apay odan ary alqasyn kep meni:

– Ala ghoy, ainalayyn, Mýtәlip aghasyna ergen bala jaman bolmaydy. Osy ólkedegi qazaqtyng eng ýlken shanyraghy – osy, qargham. Aghannyng dastarqanynan әrkim yrymdap alyp jatady. Mә, týgel ala ghoy, – dep, bir tәlenke tәttini apay qaltama biraq salyp bergeni.

Kóp keshikpey Jәkenning ózi de keldi. Mýtekenning kýldirgi әngimesi birazgha jalghasty. Osy joly bizding ótinishimizdi birden maqúldap, bir million yuangha búryshtama jazyp berdi jaqsy agha. Qaltam kәmpitke, qoyny-qonshym aqshagha tolghan sol sәt mening kókeyimnen ómiri óshken emes. Búlaysha baryp, Jәkenning qolynan qomaqty aqsha bóldiru – sol tústa mening qatarlastarymda eshkimning qoly jetpegen, mandayyna búiyrmaghan baqyt edi. Sondyqtan, qalay maqtansam da, jarasady dep oilaymyn. Ne kerek, ýsh aidan song mektep qúrylysy bastaldy. Ýsh jyldyng ishinde Oimanbúlaqtan eki qabatty, jiyrma tórt bólmeli jana mektep boy kóterip, paydalanugha berildi...

Ensem biyiktep, jýzim jaynap, Almatygha keldim. Jәnәbil aghanyng aldynda bolghanymdy, auylyma sinirgen osy enbegimdi maqtanyshpen әrkimderge aita beretin kórinem, sony qúlaghy shalghan, onsyz da Jәkenning ataghyn estip, alystan tәnti bop jýretin biraz aghayyndar ardaqty agha jóninde jazyp beruimdi ótine bastady. Odan beri de jiyrma jyl óte shyghypty. Mine, sonyng orayy endi tuyp otyr – osy mausym aiynyng 15-inde qadyrmendi aqsaqalymyz 80 jasqa tolady.

(Jәnәbil Symaghúlúly jәne jary Zýpira Ybyrayqyzy)

Jәnәbil Symaghúlúly 1934 jyly Shyghys Týrkistannyng Altay aimaghy, Qaba audanynda dýniyege kelipti. Ortalau mektepti bitirgen son, bir jyl (1950–1951) Altay aimaqtyq partiya komiyteti Kadrlar mektebinde, bir jyl QKP Shynjang buro kadrlar mektebinde (1952–1953) bilim tolyqtyrypty.

1953 jyly tamyz aiynda Qytay Kommunistik partiyasyna mýshe bolyp kiripti. Bes jyl (1960–1965) QKP Ortalyq partiya mektebi Shynjang nazariya klassynan dәris tyndapty, әri osy Klasstyng partiya yacheykasynyng sekratary qyzmetin qosa ótepti.

Pariyalyq qyzmetting jiligin shaghyp, mayyn ishken sol Jәnәbil agha turaly jazarda «... Qinalghan Jambyl jeri osy» kýiin men de basymnan keshtim. Múndayda, danyshpansudy qoyyp, birden aghalar payymyna  jýgingen dúrys eken, qazaqtyng asa kórneti jazushysy Qabdesh Júmadilov: «Qayratker – jalpy últtyq, memlekettik, kerek deseniz, әlemdik dengeyde oilay alatyn, ózindik kózqarasy bar, dara túlgha. Ol qyzmet ornyna, lauazymgha tәueldi emes, ony mәnsabynan alyp tastasang da, tipti qapasqa qamap qoysang da, qayratker bolyp qala beredi. Qayratker ózining qaraqan basynan halyqtyn, memleketting mýdesin joghary qoyatyndyqtan, kýni ýshin eshkimge jaltaqtamaydy, qay orynda, qanday jaghdayda jýrse de, әdiletti jaqtap, shyndyqty betke aitady. Búl jaghynan alghanda, qayratkerding ómir joly tym jenil bolmauy da mýmkin. Ol qay qyzmetke qoysang da bas tartpay sýiretilip jýre beretin sheneunik emes, basshymen kózqarasy ýilespese, óz pikiri ótpese, kez kelgen uaqytta otstavkagha ketuden tayynbaydy. El qamyn oilaghan asa bir aqyldy basshy bolmasa, kóp úlyqtar qayratkerdi baqtalasym dep biledi de, olardy óz manyna jolatpay, odan góri bir ónkey súrghylt sheneunikter fonynda jarqyrap kóringendi artyq sanaydy» depti, tәuelsizdikting ekinshi jyly jazylghan «Qayratkerler qaydan shyghady» degen maqalasynda («Q.Júmadilov, «Tandamalylar shygharmalar jinaghy» 12-tom, 152-bet).

Jarty ghasyr boyy attan týspey, asa kýrdeli qoghada tym jauapty qyzmetter atqarghan, bar kýsh-jigeri men basshylyq talantyn shashpay-tókpey elining qajetine júmsaghan, últtyng úly degen ataqtyng asqar beline arymay kóterilgen býgingi Jәnәbil Symaghúlúly bolymysy men túlghasy Q.Júmadilov aitqan osy ólshemge bap keledi.

Ol – ras, Jәnәbil agha últ- azattyq kýresterding aldynghy shebinde atoylap jýrgen joq. Jana ýkimetke «óz erkimen» baghynghan toptyng nemese tarysy pysqan dәuirding tauyghy bolyp kýn keshkenderding de qatarynan emes. Ómirbayanyna qarap otyrsaq, Ospandy oqqa baylap, Qaliybekti shetel asyrghan genaral Uang Jyn túsynda Jәnәbil Symaghúlúly endi ghana at jalyn tartyp mingen órimdey jas jigit eken. 1954 jyly Uang Ynmau biylikke kelgende, partiyalyq mektepterden ótip, audannan attap, aimaq shetine ilinip qalghan-dy. Demek, onyng ómiri jana Qytay ýkimeti dәuirine dóp keldi de, joly bolghan kommunistik jýie tәrbiyelep ósirdi. Partiyasy men halqyna qaltqysyz adal qyzmet etti. Oghan búdan ózge shyghar jol da, búlqynar mýmkindik te bolmaghan edi. Óitkeni Stalin salghan qyrghyndy Mau Zydúng da qaytalady. Sondyqtan eki eldegi bas kótergen kósemderimizding kózi qúrtylyp, zaman ekinshi bir qyryna aunap týsken osy bir almaghayyp shaqta Qytay qazaghy jana dәuirge layyq bir túlghagha jýkti hәm zәru edi. Jaratqan sol kóshbasshylyq taghdyrdy Jәnәbil Symaghúlúlynyng mandayyna jazypty. El tizginin ústaghan sәtten bastap, Jәkeng – kóterer jýgining tym auyr, alda jýrer jolynyng asa búran, alar asuynyng zanghar biyikte ekenin tereng týsingen azamat.

Mәsele – kimning qayda tuyp, qashan qyzmet etkenimen emes, últyna sinirgen enbegining baghasynda. Biz es bilgeli Jәnәbil Symaghúlúly óz salasyna qajetti qarjyny ózi basqaryp, ózi sheshim ete beretin. «Pyshaghy ótkir, kesek kesedi, aldyna jetken adamdy qúr qaytarmaydy» dep, arghy betting eli anyz qylyp aitatyn. Soghan qarap, ol bizge býkil Shynjandy bir ózi mengerip túrghanday bolyp seziletin.

Áriyne, Jәnәbil Symaghúlúly býkil Shynjandy bir ózi biyledi desek, búl tym asyra maqtaghandyq bolar edi. Oghan onyng qarymy jetip túrsa da, mýmkindigi bolghan joq. Álem elderi sekildi, Qytaydyng da qalyptasqan kadrlyq taghayyndau tәrtibi bar. Sol negizde az últ ókilderining eng jogharghy ósirilu dengeyi, júmys bólisi belgilenip qoyylghan. Sonyng arasynan jol tauyp, yqpalyndy jýrgizu, әriyne, onay sharua emes.

1954 jyly Qaba audandyq komsomoldan bastalghan qyzmet sapary ony audan, aimaq, avtonomiyaly oblystyng biraz belderine damyldatyp baryp, aqyry ólke ortalyghy Ýrimjige túraqtatypty.

Qytay Kompartiyasynyng alty birdey Qúryltayyna uәkil, Partiya Ortalyq komiytetining bes kezek kandidat mýshesi boldy.

ShÚAR Partiya komiytetining túraqty jorasy, Partkomnyng ekinshi hatshysy, ýkimetting orynbasar tóraghasy qyzmetin atqardy. Qúzyryna býkil ólkening oqu-aghartu, ghylym-tehnika, mәdeniyet, densaulyq saqtau, josparly tuyt, sport, zang bilimin jalpylastyru, aqparat-baspasóz salasy qarady. Ara-túra auyl, mal sharuashylyghy men su qúrylysy da osy kisining basqaruynda boldy.

1993 jyly Sayasy mәslihat kenesi ShÚAR 7-kezekti komiytetining tóraghalyghyna saylanyp, ShÚAR Partiya komiytetining ekinshi hatshysy qyzmetin 1998 jylgha deyin taghy qosa ótedi. 1998 jyly Sayasy mәslihat kenesi ShÚAR 7-kezekti komiytetining tóraghalyghyna jalghasty saylanyp, 2005 jyly osy qyzmetten zeynetke shyqty. Qysqasy, Shynjang ýkimeti osynshama jauapty, san-sanaly qyzmetti Jәkene otyz jyl senip tapsyrdy.

«Eki qarap, bir shoqityn» Qytay eli jilikting shylqyghan múnday mayly basyn kóringen kók attynyng qolyna ústata qoymasy taghy anyq.

Jalpy, biylik dәlizinde zan-týzimi kemeldengen asa bir demokratiyaly elde bolmasa, «orynbasardyn» mýmkindigi qay qoghamda da, qay memlekette de shekteuli. Onyng ýstine erking bireuge qaraghan az últtyng ókili bolsan, tipti qiyn. Taghdyry talapaygha kóp týsken, Yang Zynshyn, Jyn Shuryn, Shyng Shysay, U Zynshyn, Jang Jyjúnder kezegimen biylep kelgen Shyghys Týrkistan dalasy jana Qytay ýkimetining shengeline ótken son, onyng basyna genaral Uang Jinnen bastap, qazirge deyin kim kelip, kim ketpedi?! Sonyng bәri shetinen danyshpan, bar últqa birdey emeshegi ýzilgen meyirimdi bola qoydy deysiz be?! Jәkeng sonyng jaqsysymen syilasa bildi, әriyne. Órkókirek, ózimshilimen aiqasyp baqty. Qarsylasyn qulyghymen emes, parasatymen jendi. Qara kýshimen emes, mysymen yqtyrdy. Úrda-jyqtyghymen emes, ústamdylyghymen tәubege keltirdi. Sóitip, taghyn talapaygha salghyzbay, óz biyigine qaray órlep otyrdy.

«Mәdeniyet tónkerisi» ayaqtala bergende kelip, Shynjang әskery rayonynyng qolbasshysy, әskery rayon partiya komiytetining ekinshi hatshysy; ShÚAR partkomnyng jorasy, túraqty jorasy, ekinshi hatshysy syndy mindetter atqarghan Yang IYúnmen tughan agha-inidey bolyp aralasty. Baspasóz bandylardyng qolyna ótip, zaman әbden bylyqqan sol bir alasapyran jaghdayda últynyng kim ekenine qaramastan, kóp kadrdyng ishinen tandap alyp, Jәnәbildi asa jauapty mindetke – ShÚAR-dyng Ýgit qyzmetine basshy etip qoyghan kisi sol – Yang IYún. Ol negizinen Dyng Shaupinshil túlgha edi.

Den Syaopindi bir emes, ýsh omaqastyrghan asau tolqyn ózgeni ayay qoysyn ba, 1950 jyldardyng sonyna ala bastalghan solaqay sayasattyng joyqyn dauyly jas emendi tenseltip-aq baqty. Biraq, Alla ózi jar bolyp, qopara almady.

Kesip aitatyn, kesek kesetin búnday auyr salmaq pen zor abyroygha, bet pen bedelge ol bir kýnde, onay joldarmen jele jortyp jete salghan joq. Kýreske toly bar ómiri tughan halqynyn, zamandastarynyng kóz aldynda ótti. Jana Qytay elin qúrushylar qatarynda, jyldar óte kele, túghyry myqty, túrpaty bólek túlghagha ainaldy.

(Jәkeng eng sýiikti nemeresi Jandosymen...)

Jәkenning osynau qayratkerlik bolmysyn tanytu ýshin Uang Fyndy taqtan taydyrghan, Shynjangha Uang Ynmaudy qayta әkelgen eki erligin ghana aitsaq, jetkilikti.

Yang IYúng Ortalyqqa auysyp, onyng ornyna 1977 jyly Uang Fyng degen keledi. Ol baryp túrghan baqtalas bolyp shyghady Jәkene. «Uang Fyng degen» dep, bizge býgin aita salugha onay bolghanymen, qylyshynan qan tamghan sonau jetpisinshi jyldarda ol jarty әlemning qojasy edi. Odan keyingileri de, tipti býgingisine deyin de solay. Qaharyna minse, seni alty qyrdan asyra laqtyrugha әli әbden jetedi. Yang IYúng retke keltirip, alasapyrany endi-endi tynyshtala bastaghan Shynjandaghy alghashqy qyzmetti Uang Fyng Sәipiydenning «Tórt bandymen» qarym-qatynasyn anyqtaudan bastaydy. Ólkening «eki tizgin, bir shylbyryn» qolyna ústap kelgen, Mau Zydúnnyng erkesi bolghan Sәipiyden aka da oghan asqaq keudesin bastyra qoymaydy. Eki jaq jiyn ýstinde bilek sybanysyp, ýstel tópeshteuge deyin barady. Teketires barghan sayyn úlghaya týsedi. Kele salyp, asqynghan shovinistik pighylgha, úrda-jyq menmendikke Jәkeng tózbeydi, shart ketedi. Betin-jýzing demey: «...Osy otyrghandar bayaghy «Qyzyl qorghaushylar» emes, eki partkomnyng túraqty joralary – basshy kadrsyzdar. Adamdy qiyanattaugha, qol kóterip, ýsteldi úrghylaugha jol qoyylmaydy. Búl – baryp túrghan әbestik. Eger jinalys taghy osylay ashylatyn bolsa, ertennen bastap men qatynaspaymyn!» – dep salady.

Uang Fyng odan ary ot alyp, qopagha týsedi. «Jәnәbil partkomnyng jiyn tәrtibin búzdy» dep, Ortalyqqa telegramma jiberedi. Jәnәbil de qaytpaydy, qayta sol telegrammanyng bir búryshyna: «Eger osynday jolsyzdyq qaytalanatyn bolsa, aitqanym aitqan, jiyngha qatynaspaymyn. Eki partkomnyng jiyny múnday bolmaydy. Búl – «Mәdeniyet zor tónkerisindegi» «Qyzyl qorghaushylardyn» súraqqa tartuy!» – dep jazyp, qolyn qoyady. Kóp ótpey, eki partkomnyng túraqty joralary týgelimen Ortalyqqa shaqyrylady. Memleket basshysy Hua Gofyn olardy qabyldap, uәjin tyndaydy, núsqau beredi. Ortalyqtyng jauapty adamdary jýrgizgen búl Shynjang qyzmet jiyny Bejinde segiz kýnge jalghasady...

Aytys múnymen de tynbaydy. Kelesi jyly ashylghan Shynjang «Ýsh dәrejeli» kadrlar jinalysynda ekinshi hatshynyng bireui (últy qytay) Shynjang basshylarynyng búrynghy tabysyn joqqa shygharyp: «...Últtyq rayon, últtyq sayasat degendi jeleu etip, Shynjanda keybir qyzmetterding qyltasy qiyldy!» – dep dauryghady. Managhy Uang Fyng joldas: «Shynjang otan qúshaghyna býgin ghana oraldy!» – dep taghy kósip qaldy.

Búryn qyzmet atqarghan basshylardyng enbegin qorghap, ortagha Jәkeng taghy týsedi. Aytys oty laulay kele, Uang Fyn: «Jәnәbil, sen qatelestin. Sen qazir Sәipiydendi qorghap, menen úqyq tartyp alghaly jýrsin» degenge deyin barady. Sóitip, ol Ortalyqqa habar taptyrmay-aq, Jәnәbil Symaghúlúlyn óz betimen qyzmetten toqtatady. Tipti Ortalyq komiytetting kandidat mýshesi ekenine qaramastan, partiyanyng 11-kezekti Ýshinshi jalpy mәjilisine qatynastyrmay tastaydy.

Dәl osy jerde Jәnәbil Uang hatshygha tikesinen: «...Shyryldaghan shyndyqty aitqyzbaymyn deseniz, men auylyma qaytamyn. Enbek istey alamyn, mal bagha alamyn, túrmys keshiruding jolyn bilemin!» – dep qoldy biraq silteydi.

Búl oqigha býkil Shynjangha taraydy. Jaqtastary: «Jәnәbil aldynghy kezde Shynjanda jiyn ashqyzbay, Bejinge aparyp ashugha sebepker bolyp edi. Endi, mine, Uang sekretaridyng aldynan taghy shyqty. Sony nemen tynar eken?!» – dep alandasa, kýndesteri: «Jәnәbil endi bitti!» – dep, birden ýkim shygharady.

Dau taghy Ortalyqta sheshiledi. QKP-nyng bas hatshysy Hu Yaubang qatang týrde: «Uang Fyng joldas, partiya men memleketting zan-tәrtibi qayda? Ol sening basqaruyndaghy kadr bolmasa, ne ýshin Ortalyqqa aitpay mindetinen qaldyrasyn? Mine, býginnen bastap, Jәnәbil joldastyng barlyq mindeti qalpyna keltiriledi!» – dep sheshedi. Esesine, Uang Fyngha alty týrli aiyp taghylyp, partiya ishinde tekseruge jiberiledi. Al jana basshy kelgenshe, ShÚAR-dyng hatshylyq qyzmetin Jәkeng ózi atqara beredi.

«Uang Fyng joldas Shynjannan auysqannan keyin, Bejinde onymen eki ret kezigip, amandastym. Ekinshi ret ol meni kórgen jerde: «Men qatelestim, seniki dúrys boldy, – dedi», dep jazady Jәnәbil agha óz esteliginde (J.Symaghúlúly, «Bala shaqtan bolashaqqa», 368-bet).

Osy jenis Jәnәbil Symaghúlúlyna ýlken abyroy әkeldi. Keudesine nan pysyp jýrgenderge onyng kim ekenin әbden tanytty. Aynalasyndaghylar ayaghyn tartyp basatyn, auzyn baghyp sóileytin boldy. Arty-artynan jýrgizilgen sayasy kýresterden jýni jyghylyp qalghan qazaqtar bir myqtysynyng baryn bile týsip, ense kótere bastady.

***

(Onnan birinshi adam Jәnәbil Symaghúlúly, tórtinshi Den Syaopiyn.)

Jәkenning naghyz dәurendegen, desining jýrgen túsy – el tizginin Dyng Shaupin aqsaqal alghan, biylik jýrgizgen jyldar. Jәnәbil Symaghúlúly ShÚAR-da ghana emes, az últ kadrlarynyng ishindegi jalpy Qytayda da ýlken ýige iymenbey kiretin, pikirin ashyq aitatyn, sózin ótkize biletin asa yqpaldy adam boldy.

1980 jyldyng 16 qyrkýiegi. Kezekti bir issaparmen Bejinge barghan Jәnәbil Symaghúlúly Hu Yaubannyng kómekshisine telefon shalyp, Bas hatshynyng qabyldauyn súraydy. Shynjang qyzmeti jóninde sheshim kýtip túrghan manyzdy mәselelerdi ortagha qoyghysy keletinin aitady.

Hu Yaubannyng júmys kestesining tyghyzdyghyna baylanysty Jәkendi Ortalyq úiymdastyru bólimining bastyghy Súng Rynshing men Ýgit bólimining tóraghasy Uang Rynjúng ýlken ýige shaqyryp, asa jyly shyraymen qabyldaydy.

Jәkeng Shynjannyng sol tústaghy jaghdayynan aita kele: «Shynjang qyzmetine pәrmendi jetekshilik ete alatyn bir adam qajet bolyp otyr. Meninshe, Uang Ynmau joldas Shynjanda qyzmet isteuge layyqty. Shynjang qyzmetine qanyq, tәjiriybesi mol, últtyq rayonda qyzmet isteuge ysylghan basshy kadr. Sondyqtan Ortalyq komiytetpen aqyldasyp kórip, Uang Ynmau joldasty qaytadan Shynjanda qyzmet isteuge ornalastyruyn úsynys etip keldim», – deydi (Sol estelik kitapta, 408-bet).

«Jaqsy atyz, jaqsy aryq-toghan, jaqsy orman beldeui, jaqsy jol, jaqsy túrghyndar túraghy» syndy «Bes jaqsy qúrylys» jobasyn bastap, kózge týsken Uang Ynmau joldas Maudyng aty shuly «Mәdeniyet tónkerisi» jyldarynda «Tórt banditke» tótep bere almay, 1966 jyly «Ortalyqqa qaytarylyp» alynghan bolatyn.

Eki joldas Jәkenning búl úsynysyn Qytay Kompartiyasynyng bas hatshysy Hu Yaubangha jetkizedi. Hu Yaubang búl júmysty Den Syaopin joldas qana sheshetinin aitady. Sonymen ortalyq bir arnauly kisini qosyp beredi, Jәkeng sol jigitting bastauymen Shyjiyajuanda Bejing Áskery rayony men Áue armiya bólimi birlesip ótkizgen әskery manevrine qatysyp jatqan Den Syaopinge barady.

– Sonau qiyrdan mening aldyma beker kelmegen bolarsyn? Qane, ne sharua? – deydi Dyng aqsaqal!

Jәkeng Shynjang qyzmetinen mәlimet berip, sóz sonynda Uang Ynmaudy súray kelgen býiimtayyn aitady.

– «Mәdeniyet tónkerisindegi» on jyldyq bylyqtan keyin birinshi hatshylardan búrynghy qyzmet ornyna qayta barghandar joq. Uang Ynmau joldas Shynjangha qayta barsa, taban tirep túra ala ma? – dep súraydy kәri tarlan...

Kelesi jyly Den Syaopin Shynjangha keledi. Ólkening biraz jerin aralap, tyndyrylyp jatqan sharualardy, qol jetkizgen tabystardy óz kózimen kóredi. Qazaq malshysy Qasymnyng otbasynda bolady. Qazaqtyng últtyq sporty – at bәigesin, kókpardy tamashalaydy. Qyz quardy kórip, Jәnәbil aghagha «Sen de shyq!» dep búiyrady. Jәkendi qughan qyzgha sýiinip: «Úr! Úr!» – dep aighaygha da basyp jiberedi. Sózding bir orayy kelgen sәtte Jәnәbil Symaghúlúly Dyng aqsaqaldan Uang Ynmau joldasty Shynjangha birinshi hatshy etip jiberuin taghy ótinedi.

Jәnәbil aghany asa bayyptylyqpen tyndaghan Den:

– Búl sening jeke pikiring be, әlde avtonomiyaly rayondyq partkomnyng úsynysy ma? – dep súraydy.

– Búl – óz pikirim, – deydi Jәken.

Aqsaqal ótken jyly Shyjiyajuandaghy súraghyn taghy qaytalaydy.

– Uang Ynmau joldas Shynjang jaghdayyna qanyq. Shynjandaghy әr últ halqy ony qarsy alady! – deydi Jәkeng zor senimmen ózi kepildik berip.

Ne kerek, kelesi jyly qazan aiynyng sonynda Jәnәbil Symaghúlúlynyng búl úsynysy orndalady, Partiya Ortalyq komiyteti Uang Ynmaudyng ShÚAR Partiya komiytetine qaytadan birinshi hatshy bolyp baratynyn úqtyrady.

Qytay jaghdayynan qaraghanda, Jәnәbil Symaghúlúlynyng Den Syaopinge ózi baryp, Shynjangha Uang Ynmaudy birinshi hatshylyqqa súrap aluy – eshkimning qolynan kelmeytin, batyly jetpeytin, tek túlghalargha ghana tәn naghyz kemeldik, ýlken erlik.

Kesek kesuding kókesi osydan keyin bastaldy. Keshegi Seypiydenning qolyndaghy «eki tizgin, bir shylbyr» endi óz salasy boyynsha Jәkenning enshisine tiydi. Ol qoldy Uang Ynmau da qaqpady, qayta barynsha qolday týsti. Búl kezde Qytay qoghamy aighay-shudy tastap, damudyng jolyna bet ala bastaghan edi. Qúqyqtyng tómenge berilgen, demokratiyanyng saltanat qúrghan, talanttardyng erkin kósilgen bir dәuiri bastaldy.

 Ortalyq belgilegen núsqaulargha jasy egde tartqan Uang Ynmau basshylyq, baqylaushylyq jasap otyrady. Al negizgi júmys Jәnәbil men Ýkimet tóraghasy Symayyl Ahmetten (úighyr) artylghan joq. Biz teledidardan beriletin keshki janalyqtardan tek osy ýsh túlghany ghana kóretin boldyq. Dyng Shaupyng reformasynyng nәtiyjesi osydan bastap Shynjanda anyq kórine bastady.

Jәkeng qolynan kelgenin qazaghynan ayaghan joq.

Alghashqy júmysty el-júrt Búlanay asyp, shetelge aughanda, Tiybet jerinde shashylyp qalghan qazaqtardy Atameken – Altaygha qayta kóshirip әkelip, qonystandyrudan bastady.

Jәkenning sekseninshi jyldardyng basynda óner qayratkerlerin bastap, Týrkiyagha barghan saparynda ataqty pantýrkist, kommunister atyn estise shoshityn Qaliybek Hakimge sәlem bere barghanyn, erip jýrgen elshilikting adamdaryn qaytaryp jiberip, ýiine qonghanyn Hasen agha Oraltaydan estigem. Hakim atajúrttan kelgen bauyryn kókqasqa tay soyyp qarsy alady. Keyin, partiya basshysy lauazymymen 1984 jyly Ýrimjige kelgen osy Hasekenning ózin de jeke qabyldaghan...

Qansha jerden Qytaydyng últtyq sayasatynyng arqasy desek te, búl kýnde Qazaqstan júrty qyzygha qaraytyn, biz maqtanysh etip aita beretin, saghyna eske alatyn Qytaydaghy qazaq jetken osynau bar jetistikting artynda, әriyne, Jәnәbil Symaghúlúly túrdy. Sol kisining qolymen qalpyna keltirilgeni, yqpalymen negizi qalanghany, qoldauymen órkendegeni – el bayaghyda moyyndaghan, dau tudyrmaytyn shyndyq!

1985 jyly Uang Ynmau zeynetke shyqty. Búl kezde Jәnәbil Symaghúlúly әbden kemeline kelip, jan-jaqtyly tolysyp, eshkimning tisi batpaytyn túlghagha ainalyp bolghan edi. Odan bergi jerde kelgen basshylar odan kenes súramasa, aqyl aitpaytyn jaghdaygha jetken bolatyn.

(Onnan solgha qaray J.Symaghúlúly, ShÚAR Partiya komiytetining birinshi hatshysy Uang Lochuan.)

Dyng Shaupyng biylik jýrgizgen otyz jylda Qytay memleketin kórkeytushi, azuly túlghalar Hu Yaauban, Jau Ziyan, Jang Zymiyn, Ly Fyn, keshegi Hu Jyntaular sekildi Jәnәbil agha da qarymdy qayratker dәrejesine kóterildi. Alyp Qytay elining ýlken bir ólkesine yqpalyn bir kisidey jýrgize aldy. Kesetin jerde – kesti, sheshetin tústa – sheshti.

1995 jyly QKP Ortalyq komiyteti úiymdastyru bólimining kadrlardy tekserip-baghalau toby Shynjangha kelip, orynbasar ólke dәrejeli kadrlardy jan-jaqtyly saraptaudan ótkizedi, 489 adamnan pikir alynady. Jәkendi sonyng 214-i tandauly, 261-i tolymdy kadr dep jauap bergen. Bireui tolymsyz dese, on ýshi qalys qalghan. Eptep syn-eskertpeler de berilgen. Solardyng bireuinde: «Keybireulerding balalarynyng armiyagha alynuyna, júmysqa ornalasuyna, JOO-na týsuine telefon beru, búryshtama jazu mәselesi jóninde keybir anystar bar», – jazylghan eken.

Men qúsap, pana tútyp barghan qazaqtardyng betin qaytarmay, belden kóbirek basynqyrap jibergen ghoy bayaghy. Taghy birinde: «Qyzmet barysynda әr jaqtyng pikirine kóbirek qúlaq asuyn ýmit etemiz» – delingen. Búl endi anau-mynaudy tynday bermeytin iriligine, batyldyghyna qaratylsa kerek!

Al Qytaydaghy qazaqta Jәkennen ózge qazaq qayratkeri bolghan joq desek, ol da әdiletti attaghandyq bolar edi. Jana Qytay ýkimeti ornaghan son, ilgerindi-keyindi shyqqan, zamandas ótken marghasqalar az bolghan joq ol elde. Ne kerek, solardyng kóbine zamany qúrghyr tarlyq etti. Keybireui shash al dese, bas alyp, ózi sýrindi. Mәnsapqa mәz bolyp, syzyp bergen shenberden shyqpaghandary da bar. Últy ýshin eseli enbek etkenderi de jeterlik... Solardyng bәrinen túlpary ozyp, túlghasy asqaqtap Jәnәbil Symaghúlúly býginge jetti. Bir kezde basynan baghy tayghan elge arqa sýier Alatau, jol bastaytyn ay mýiizdi aq serke, qasat búzar qara nar bola bildi. Bir jarym million qazaq Jәkesine qarap boy týzedi. Jәkesi mektebin de japqyzbay, betin jelge qaqqyzbay, tilin de, dilin de, salt-dәstýrin de kózining qarashyghynday qorghady. Sóitip, Shynjandaghy bir ýlken shoghyr saghy synbay, iyini býgilmey, jana ghasyrgha jetti! Jәkeng qazaghyn jerge qaratqan joq!

Eshkim renjimesin, kesip aitayyn, bireuding qol astynda jýrse de, qasqayyp Jәnәbil el basqarghan kezeng – Qytaydaghy qazaqtyng óz qoly auzyna erkin jetken, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan altyn dәuiri bolyp tarihta qaldy. Ondaghy qazaqtar ýshin endi onday zaman da, sol zamandy biyleytin Jәkendey marghasqa úl da tumaydy! Býgingi buynnyng úlyghy da, ústanymy da basqa. Ghalamdasudyng qara dauyly qandastarymyzdy qanbaqtay úshyryp, yqtyryp barady. Sheteldegi qazaqtar ýshin endigi bolashaq – tek Qazaqstanda!

Jana Qytay ýkimeti ornaghannan bergi osynau elu bes jyldaghy Qytay biyligining basyp ótken aumaly-tókpeli tarihynda, jetken biyiginde, alghan asularynda Jәnәbil degen qazaqtyng ay manday úlynyn, ardaqty azamatynyn, sabaz túlghasynyng qaytalanbas qoltanbasy men tynnan salghan soqpaghy altyn әrippen tasqa basylyp, ótken ghasyr qoynauynda qalyp barady.

Jәnәbil agha búl kýnde Ýrimji qalasynda túrady. Ózi enbek etken memleketining qamqorlyghynda, ózi jetelep jetkizgen halqynyng alaqanynda, Zýpirasynyng qasynda, nemerelerining ortasynda alansyz kýn keship, zeynetkerlik ómirding qyzyghyn kórude.

Biz kýnde kórip jýretin, әsem kórki men biyik túlghasyna tamsana beretin Jonghar Alatauynyng taghy bir biyik shyny arghy bette – Shyghys Týrkistanda. Ol – bizding ardaqty Jәnәbil aghamyz! Sony Qazaqstan úmytpay, bile jýrse eken deymin!

Auyt Múqiybek

«DAT» № 23 (247)

12.06. 2014 j.