I. BÚL «BIRLIK – AQYLGhA BIRLIK PE, MALGhA BIRLIK PE»?

Sonymen, shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boyy qazaqtyng sanasyndaghy úly ansar – «Mәngilik el» degen últtyq ústanymgha  úngha bet aldy. Qogham da, qoghamdaghy qauymdastyqtar da, sayasat serkeleri de búl ústanymdy únatqan, moyynsynatyn, memlekettik biylik iydeologiyasy jýiesine qoldanatyn synay tanytty. Ádettegidey, «jasasyndatudan» da kende emespiz.  

Ashyghyn aitsam, «mәngilik el» ústanymy jóninde «du qol shapalaqtau men dauryghu bar», biraq qoyylghan maqsat, belgilengen mindet, jýzege asyratyn «is-әrekettin» tetigi, júmys kestesi naqty kórsetilmegen. Áriyne, sayasy formulirovka túrghysynan alghanda óte sәtti әri auqymdy, ansarly. Maghynasy da syrly, jangha da jaqyn úghym. Biraq sol «mәngilik eldin» egetin dәni qaysy, mәngilik eldin  negizin qalay jәne nemen qalaymyz?

Eng birinshi,  osy uaqytqa deyin oryn alyp kelgen janama jalang «jasasyndar» men jalghan statiskalardyng perdesin qalay ysyryp tastaymyz? «Shynnyng kózin boyaghan» (Abay), dәrmensizdik pen  jaltaq sayasattargha qashan tosqauyl qoyamyz? Qashan kýmәndi kiltipannyng betin ashyp, ony tarihi, ekonomiikalyq, sayasy túrghydan saralap, taldap, sheshim qabyldaymyz? Qay mindetti múqym últ bolyp aldynghy rette jappay júmyla atqarugha tiyistimiz? «Mәngilik elge» jetkizetin tura baghytymyz ben baspaldaghymyz qaysy? Sony anyqtap aluymyz qajet. Dәl qazir jýrip jatqan «mәngilik el» turaly qily dengeydegi sayasi, memlekettik, partiyalyq, ghylymi, qoghamdyq, úiymdyq, újymdyq, ýiirmelik talqylaularda sonyng betalysy anyqtalyp, shyn mәnindegi múqym el senetin últtyq iydeyagha negiz etip úiytsaq –  eldigimizding ertengi irgesin mәngilik nyghaytqan bolar edik.

 Múny sóz basynda shúqshiya qadaghalap aityp otyrghan sebebim, elimizding damuy men daghdarysynyng dauasyn kórsetitin statistikalyq mәlimetterge mening óte qatty kәdigim de, kýmәnim da bar. Ózgeni bylay qoyghanda, osydan bir-eki jyl búryn parlament deputattary Statistika komiyteti tóraghasynyn: ónerkәsip oryndaryndaghy júmysshylardyng alatyn orta jalaqysy alpys-jetpis myng tenge – degen  mәlimetine shamdanyp, shalqasynan týskeni esimde. Olar ózderining qolyndaghy «sayasatpen boyalghan» statistikany maldanyp: «Sen bizdi arandatyp, sifrdy qasaqana jasyryp túrsyn. Bizding júmysshylar aiyna eki jýz-ýsh jýz myng tenge alady» –    dep dauryghyp, Tóraghagha sayasy aiyp taqty.  Erteninde naqty maghlúmatty qayta anyqtap kelgen tóragha parlament mýshelerine: «Sizderding qoldarynyzdaghy aqparat qaydan alynghanyn bilmeymin. Statistika men sifr – sayasat emes. Ontayyna qaray ózgertuge kelmeydi. Keshegi jetpis myng tenge jalaqy, býgin de jetpis myng tenge qalpynda qalady» –  degen song ghana deputattar demikterin basty. Demek, olar memlekettik budjetti ekinshi, nemese ýshinshi bir jalghan statistikagha jýginip bekitip jýrgen boldy ghoy! Tura sol jyly  Germaniyanyng dýniyejýzilik múnay ónimderining tabysyn kestege týsirip otyratyn statistikalyq esepteu ortalyghy: Qazaqstannyng tәuelsizdik alghannan bergi shetke satylghan tek qana múnay ónimderinen týsirgen paydasyna, onda ómir sýretin on alty million adamdy qyryq eki jyl boyy kýnine  tórt saghat qana júmys istetip, emin-erkin asyraugha bolady –  degen mәlimet jariyalady. Sonda bir memleketting ýsh týrli statistikalyq kórsetkishi bar ma? Ekeui jalghan-aq bolsyn, sonda shyndyghy qaysy, qay statistikagha jýginip «Mәngilik el» ústanymynyng ústanymy jasaldy?

 «Damyghan elu eldin» qataryna qosyludyng qarqyny – naryq bәsekesi  iyelerining ózara, baqtalasa, iyqjúlysa jaghalasatyn jaqandyq yrghaghtyng ekpinine baylanysty. Qalayda, baryndy óz erkinshe bazarlaugha jibermeydi, bermesen  –  zorlyqpen yryqsyz úsyndyrady, almasang – mәjbýrlikpen tyqpalap beredi. Tek sonyng eki arasynda bәsekelese otyryp bopsagha shydap, óz mýddendi qorghap, ótkizip, «myqtynyng qolyn» (Abay) әdepti týrde qaghyp tastap ýirenuing kerek. Búl – qazirgi atjalman naryqqa negizdelgen kýndes (ony ózderi «oyyn» dep ataydy) sayasattyng da zany. 

Onyng ýstine, «Qyrym oqighasynan» keyin «Mәngilik el» ústanymynda  ashyq, shúghyl jәne batyl sheshiluge tiyisti  –  euraziyalyq odaq pen euraziyalyq ekonomikalyq odaq degen halyqaralyq әngime sayasy sahnagha shyghyp, kónildegi kýdikti de, kýbirtkini de kóbeytti. Múnyng astarynda ne jatyr, onyng negizgi baghyttary, sharttary, baptary, qúrylymdary, jýzege asyrylu joldary, jalpy memlekettik tәuelsizdigimizge kepildigi qanday? Búl – biz  úmtylyp otyrghan dýniyejýzilik sauda ortalyghyna mýshelikke ótuding kezekti dayyndyq satysy ma? Álde, euraziyalyq odaq degenimiz –  kenes odaghy degen sózding ónin audarghan balamasy ma, joq, tek ekonomikanyng sharuasyn kýiitteytin  úiym ba? Búl ózi bizdi týbinde ekonomikalyq tәueldilikke alyp kelmey me? Búl jәne osydan bir jarym jyl búryn «birikken memlektaralyq parlament» turaly Naryshkinning internet arqyly tarap ketken bopsa jariyalanymynyng basybayly ekonomika turaly jalghasy emes pe eken? Ol jobada: shekara ortaq, qorghanys ortaq, әsker ortaq, biylik ortaq, saylau da jalpygha ortaq, ekonomikany respublikalardyng ýstinen qúrylghan memlekettik qúrylym biylep rettep otyrady, sol boyynsha (kenes odaghy kezinde Baybakov basqarghan atyshuly ekonomika jәne jobalau komiyteti siyaqty) әr aimaqqa tiyesili qarjy bólinedi, yaghni, әr qaysymyzgha óz qalauyna sәikes sybagha ýlestiredi-mis –  delinetin emeuirin bar edi. Al myna euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng qúrylymy jónindegi:

«Integrasiya daet vozmojnosti ubrati tamojennye bariery y povyshaet konkurentosposobnosti. Poetomu u nas zdesi chisto pragmaticheskiy interes – razvivati stranu, podnimati ekonomiku y uvelichivati VVP. Chto kasaetsya nashey politicheskoy nezavisimosti, to eto konstanta, y Kazahstan nikomu ne otdast suvereniytet. No opredelennye ekonomicheskie polnomochiya my dobrovolino budem peredavati nadnasionalinym organam, kak eto delaetsya, napriymer, v Evropeyskom soyze, gde Evrokomissiya reshaet tamojennye voprosy, reguliruet prosessy v sfere torgovli, tarifov, transportirovky nefty y gaza, elektroenergii, jeleznyh y avtomobilinyh dorog. Vse voprosy v nashem budushem soize budut reshatisya na osnove konsensusa. Okonchatelinye resheniya budut prinimatisya s soglasiya vseh treh gosudarstv. Poetomu zdesi nikakogo volneniya ne doljno byti, eto vygodno vsem uchastnikam, a v usloviyah krizisa – tem bolee. Integrasionnyy prosess budet prodvigatisya, y eto toje vopros ukrepleniya nashey nezavisimostiy» –  degen (әdeyi týpnúsqada alyp otyrmyz) týsinikti qalay týsinemiz?

Búl  – Euraziyalyq odaq pen euraziyalyq ekonomikalyq odaq, bizding týsinuimizshe, yaghni, týsindiruinshe, Abay aitqanday, búl «birlik – aqylgha birlik, malgha birlik emes» bolsa kerek. Al «Birlik – aqylgha birlik emes, malgha birlik bolsa», onda: «Malyndy berip otyrsan: atasy basqa, dini basqa,  kýni basqalar da jaldanyp tirlik qylady. Birlik satylsa – antúrghandyqtyng basy osy» (Abay) euraziyalyq odaq bolghany. «Aghayyn almay birlik qylsa kerek» edi. Al euraziyalyq odaq pen euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng myna «birligi» – qay birlik?!. «Últtyq mýddeden joghary mekeme» («nadnasionalinyy organ»)  degenimiz qanday ýkimet, kimning ýkimeti, kimning shylauynda, kimning mýddesin qorghaydy? «Óz erkimizben beretin belgili bir ekonomikalyq ókildik» (opredelennye ekonomicheskie polnomochiya my dobrovolino budem peredavati nadnasionalinym organam) barlyq tabys kózin – saudany, baghany, múnay men gazdy tasymaldaudy, elektr qauatyn, temir jol men avtokólik jolyn rettep otyrsa» (reguliruet prosessy v sfere torgovli, tarifov, transportirovky nefty y gaza, elektroenergii, jeleznyh y avtomobilinyh dorog), sonda bizding ýkimet pen ministrlikter júmyssyz qalmay ma, әlde, qújat dayyndap berip otyratyn kensege ainala ma? Eger әlgi «ózimiz erkimizben bergen» (al kim óz erkimen bas biyligin, yrysyn, qazynasynyng kiltin beredi jәne osydan ýsh jýz jyl búryn da «óz erkimizben» bodandyqqa ótip, onyng sazayyn tartyp kórmep pe edik)  myna  «birlik»  naghyz «antúrghandyqtyng basy osy» emes pe?!.

Demek, «últtyq mýddeden joghary mekeme» Qazaqstan ýkimetining qauly men qararyna boysynbaydy, demek, bizding parlament pen mәjilis qabyldaghan zang qújattary da olargha jýrmeydi, keden men shekara baqylauynan da, qorghanys jýiesinen de, qauipsizdik sharalarynan da tys qalamyz. Endeshe, eshqanday ókilettigi men ókimi, pәrmeni men dәrmeni joq  biylikting ýsh birdey qúrylymy men 97 myng memlekettik  basy artyq qyzmetkerdi (Á.Bәimenovting maghlúmaty boyynsha) taratyp jibermey, nege budjettin esebinen «tegin asyraugha» tiyispiz? Álde memlekettik mekemeler men qazynalyq mekemelerdegi qyzmet orynyna jariyalanyp jatqan qysqartular men «moratoriylar» soghan astyrtyn dayyndyq pa? Últtyq iydeya retinde tu etip jalaulatyp otyrghan «Mәngilik el» ústanymyndaghy últtyq birlikting basty kýretamyry   bolugha tiyisti myna «týsinik» boyynsha,   tәuelsiz memleketting býkil funksiyasy janadan qúrylmaq «últtyq qúrylymnan jogharghy» komissiyanyn, yaghni, búrynghysha aitqanda, «býkilodaqtyq ekonomikalyq jobalau komiytetinin» qolyna kóshedi degen sóz ghoy. Endeshe búl «antúrghan birlik»  «Mәngilik eldi» qay múratyna jetkizedi, әlde búl últtyq úiytqyny iritetin  sayasy  joba ma? 

Mine, osynday kәdik pen kýdikter, «mәngilik el» últtyq ústanymyn jýzege asyru túrghysynan alghanda,  ashyq jauap berudi talap etip otyr. Ol ýshin, yaghni, «mәngilik el» ústanymynyng sayasy jәne últtyq baghytyn ústanuymyz ýshin, eng aldymen, dәl qazirgi sheshushi sәtte memeleket úsynyp, sheshuge úmtylyp otyrghan euraziyalyq odaq pen euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng sayasi, memlekettik maqsat-mindetteri, qúrylymy, damu baghdary, ekonomikalyq  tiyekteri, memlekettik qauipsizdik tetikteri naqty kórsetilgen jobanyng sharttary keleshektegi «mәngilik eldin» azamattarynyng aldynda jariya etilui kerek-ti. Jalpy qogham mýsheleri, әr saladaghy tәjiriybeli әskeriyler men qauipsizdik mekemelerinin, memlekettik shekara men jer komissiyasynyn, auyr ónerkәsip pen auylsharuashylyghynyn, ghylym men mәdeniyet salasynyng memleket qayratkerleri, mәmilegerler men halyqaralyq qúqyq mamandary, zangerler men ekonomister belsene qatysyp,, týrli komissiyalardyng pikirleri «mәngilik el» ústanymyna  toghysqan son  baryp, sayasatkerlerding sol nәtiyjelerdi tiyanaqtaugha kiriskeni jón edi. Al bizde, әueli esh nәrsege negizdelmegen jalang sayasat úsynylyp otyr.  

Óitkeni, myna  jobalanyp otyrghan euraziyalyq odaq pen euraziyalyq ekonomikalyq shartta:  Qazaqstandy ruhany jәne ekonomikalyq tәueldi etu turaly Reseyding HIH ghasyrdyng sonynda qabyldaghan Erejeleri men zandarynyn, Patsha men arhiyepiskop qol qoyghan jarlyqtarynyng  býgingi tilmen jazylghan doktrinalyq jәne zandyq núsqalardyn  qoltanbalary men belsendi yqpaly angharylady, yaghni, «Kýnkildep berer sazandy», – dep Abay aitqanday, «kýnkildep jýrip» sazamyzdy beruge beyimdelip ketken synayly. Oghan  kedendik odaqtyng sharttary tolyq dәlel. Mysaly, Kedendik odaqtyng atqarushy kenesining sheshiminsiz endi Qazaqstan Ýkimeti ekonomika, bagha turaly eshqanday qauly shyghara almaydy.  Sheshim qabyldau ýshin jinalatyn dauystyng 69 payyzynyn   57 payyzy – Reseyge,  7 payyzgha juyghy ishki ónimi Qazaqstannan góri basym – Beolrussiyagha, 4 payyzgha juyghy – Qazaqstangha tiyesili.  Demek, biz qazirgi jaghdaydyng ózinde tolyq ekonomikalyq tәueldi elmiz. Biz ansaghan «mәngilik el»  – tәuelsiz memleket osy ma edi?   Abay danyshpannyn:

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn, –

dep aityp otyrghandaghy «yryghy» da – osy yryq. Jerding astyna, ýstine, aspanyna iyelik ete almasang – yryqtyng ketkeni sol emes pe?!. Respublikamyzdaghy týrli zandy, zansyz qozghalystar tura osy tabighy baylyqtardyng әdiletsiz bólinuine tikeley baylanysty tuyndap otyr. Olardyng talaby: «Ata-babamyz qanyn tógip, janyn berip qorghaghan jerding astyndaghy baylyqqa qonghan jattyng shybynyn qaghyp otyra almaymyz» – degen әdil talap. Men búl sózdi olardyng óz auyzdarynan estidim.

Biz «jasasyndatyp» jýrgen Euraziya iydeyasy – Europadan, Afrikadan, Avstraliyadan bodandyq ýlesterin ala almay, odan kýderin ýzgen HIH ghasyrdyng ekinshi jarytysyndaghy orystyq masondardyn  iydeyasyna negizdelgen. Ol doktrinanyng basty  maqsaty – Reseyding shyghystaghy ýstemdigin ornatu. Yaghni, taghy da sol Abay aitqanday «esti qashyrmay» (ýrkitpey), eppen «qúldatyp, qor qyp jiberu». Euraziyashyldardyn  rәmizindegi eki basty samúryqtyn  qarqarasyna kergi bederlengen. Duginning Tújyrymdamasynda «pravoslaviyelik slavyan impperiyasyn ornatu» dep anyq jazylghan.  Sonda bizding janyghyp jýrgen Euraziyamyz – qanday Euraziya?!. Búghan jauap beruge tiyisti bizding últtyq ziyalylarymyz, taghy da sol Abay degdar aitqanday kýide: «Tura sózin aita almay, Qit etuge bata almay, Qorlyqpenen shiruge, Az aqshagha jaldanyp, Ónbes iske maldanyp, Jol taba almay sandalyp» – jýrgen joq pa?

Halyq, ziyaly qauym – kezinde tәuelsiz memleketting iydeologiyasy men ekonomikalyq tәuelsizdigine  belsene aralasa almady. Al qazirgi qoghamdyq jaghday mýldem basqa. Lenin aitqanday, «halyq búrynghysynsha ómir sýre almaytynday, oryndaushy biylik búrynghysynsha basqara almaytynday» qalge jaqynap qaldy.  Bylay qúmygha sóileuimizding sebebi, eger osylay yqtay bersek, onda Abay aitqanday:

Tynymadyq,

Jarymadyq,

Jaqsygha bir irgeli.

Qolyna alyp,

Pәle salyp,

Andyghany óz eli, –

degen kýidi basymyzdan keshetinimizge nazar audaru.

Dәl qazirgi kezende «ózining elin ózi andu» nauqany – memlekettik rejim dengeyinde alandata bastady.

Búl – jasyra almaytynday aqiqat. Biylik nege «óz elin ózi andyp», qoghamdyq pikirdi túqyrtugha kóshti, nege oqshaulanyp, sheshimdi tomagha túiyq qabyldap, tonmoyyndanyp barady? Býgingi halyqtyq qozghalystyng beti jappay biylikke tike búrylyp, betpe-bet keluge bet aldy.   Qazir halyqtyq qozghalystyng nyshandary bar.   Biraq olardyn  jekelegen oqighalargha qatysty kózqarastary bolmasa, jogharydaghy jalpyúlttyq mýddeni qamtityn tújyrymdamalary әli anyq emes. Sondyqtan da búrynghyday dayyndyqsyz, sharasyz, amal-qúralsyz qalmas ýshin «Mәngilik el» ústanymy arqyly tәuelsiz memleketting barlyq múraty men múhtajdyghyna jauap beretin jalpy últtyq damu tújyrymdamasyn jasau kerek. Onda sonau «mәngilik eldi» ansaghan kóshpeli dәuirden bastap keshegi birtútas alash iydeyasynyng әr tarmaghy qamtylyp, ony býgingi memlekettik qúrylymmen, iydeologiyalyq, ekonomikalyq baghytpen, ishki, syrtqy sayasatmen, qauipsizdik sharalarymen tiyanaqty týrde salystyra otyryp, ertengi ústanatyn biylik nysanasy anyqtaluy tiyis.

Búl – jalpygha ortaq arman. Ashyghyn aitayyn, dәl osy bir shetindi de shaghymdy kezende biylik Birtútas alash iydeyasyn qamtityn kókeykesti mәselelerge oray qanday kózqaras ústanady, halyqtyng qoldauy da soghan tikeley baylanysty.  Óitkeni, qazir qabyldanghan sheshim men baghyt aldaghy onjyldyqtardyng jolyn ashady, ne «qayys noqtany» qayta kiydiredi.

Jeke óz basym Alash iydeyasyn tu etken kez-kelgen qozghalysqa, oppozisiyalyq nemese biylik partiyasyn qoldaugha dayynmyn. Alayda olardyng mynaday últtyq mәsele jónindegi ústanatyn sayasattary anyq boluy tiyis. Sayasat – óktemning qaruy, әljuazdyng qiyaly qisyny men amaly. Bizge әli óktemdik bite qoyghan joq. Sondyqtan da, bizding aldymyzda eki jol túr. Birinshisi: agha súltandyqqa saylanar aldynda Qúnanbaydyng Shalghymbay tórege: «Myqty bolsang – bopsagha shyda» degenin este ústap, ketken jәne ketetin esemizdi daulap bәsekege týsu. Al ekinshi joly, balalardyng shaytantaspalaryndaghy (mulitfilimdegi) azuly mysyqqa qarata mýttәiim mәulennin: «Aghatay, tatu ómir sýreyikshi» – dep mýlәiimsigenindey montany kýy keshu. Tәjiriybeli qayratkerlerimiz ben diplomatymyzdyng birnesheui,  tayauda ótken bir ýlken ghylymy konferensiyada, irgemizdegi elding jәy kenesshileri bizding týrli salalyq ministrlikterding lauazymdy qyzmetkerlerin –  ministrding orynbasarlaryn kenselerining esigining aldynda jarty saghat boyy kýttirip qoyatyny turaly mәlimet aitty. Óitkeni, olar әlgi qatardaghy sheneunikpen iyq tirestire  bopsagha shydaudyng orynyna,    býgejektep, emtihan tapsyrghan órenjilerdey basyn tómen salyp túratyn kórinedi (Múndayda, qayran Júmabay Tәshenov pen Iliyas Omarov, Janbaev qayda ketken degen oy keledi). Al osynday býgejek kadrlar qanday odaqtyq shart jasaugha dәrmendi? Men de múnday derekting tórt-beseuin bilemin.  Kedendik odaqtyng kezinde Ómirzaq Shýkeevting betin qayyryp, ony «myqtynyng yghymen» qalay jasqaghany jәne ýles payyzyn qalay tómendetkeni, sol kezde Gýljan Qaraghúsovanyng parlamentte: «Jyl sayyn Qazaqstan 70 milliard tengeden aiyrylady» – dep shyryldaghany, eki kýnnen keyin: «Men atqarushy biylik jaghyndamyn» – dep  juasy qalghany turaly mәlimetter aqparattyng betinen әli óshirilgen joq. Dәl qazir de «sol mәimónke» – sol mәimónke kýiinde siyaqty. Qazirgi atqarushy biylik osynday kýshtining bopsasyna dayyn ba? Áy, qaydam.

Osy euraziyalyq ekonomikalyq odaq turaly syndarly ghylymy konferensiyada biylik pen zandyq qúqyqtargha, halyqaralyq kelisimderge aralasyp jýrgen bir ghalym әli qol qoyylmaghan, niyet hattamasy kýiinde ghana kýshi bar shart turaly: endi kónbeske amal joq. Sondyqtan búl odaqqa Armeniya, Ózbekstan, Ázirbayjan, Vengriya (?) siyaqty elderdi tartyp, tynysymyzdy keneytip alugha úmtylugha tiyispiz – dedi. Mine, Abaydyn: «Qysqa kýnde qyryq jerge qoyma qoyyp, Qu tilmen qulyq saughan zany qúrsyn» degen jalghan sayasaty, «Bizding dospyz, asyqpyz degenimiz, jalghandyqpen jalghanghan kónil jibi» degen jalghan dostyghy, yaghni, odaqtastyghymyzdyng «bopsasy» osy. Qazirding ózinde «myqtynyng kólenkesinen yghyp, yqtasyndap» (taghy da Abay) otyrmyz, erteng betpe-bet kelgende jerge kirip ketpeymiz be! Ysylghan sayasatker Qasymjomart Toqaev shekara anyqtau jәne bekitu kezindegi bopsagha shydamaghan borkemikter  jibergen múnday ókinishti «mәimónkelerdi» ózining «Kýnshuaq pen kólenke» atty memuarynda ashyna jazghan bolatyn. Sondaghy әlgi «Mәngilik elge» aparatyn jolymyzdyng bir amaly, yaghni, «tózimdilik» – «tolerantnosti» sayasaty degenimiz osy «mәimónkelik» pe?!.

Joq, búl dәrmensizdiktin, pәrmensizdiktin, basybaylylyqtyn, ruhany daghdarystyng basy. Dәl qazirgidey týrli shaghymdy sayasi, ekonomikalyq tandau joly toqyray toghysyp túrghanda, búdan shúghyl qútylyp,  «Mәngilik el» ústanymyndaghy әrbir jalghan formulirovakany sylyp tastap, onyng baptaryna últtyq, ekonomikalyq, sayasi, memlekettik, ruhani, mәdeny maghyna men salmaq beretin, jauapkershilik jýkteytin mindetterdi engizuimiz kerek. Onsyz, «mәngilik el» ústanymy memlekettin, qoghamnyn, últtyn, әleumetting aldynda eshnәrse sheshe almaytyn dәrmensiz, kezekti «jasasyndatu» ghana bolyp qalady.

 Múqym qazaq ghylymy oy iyeleri men sayasy qayratkerlerining dәl qazirgi sәttegi kezek kýttirmey  kýn tәrtibine qoyatyn mәselesi –    euraziyalyq odaqtyng nemese euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng sharttarynyng jobasy jәne naqty qay mәsele boyynsha qanday sharttar qoyyldy, onymen tikeley kim ainalysyp jatyr, sonyng barlyghynyng baspasózde ashyq jariyalanuyn talap etu. Sondaghy әr bapty taldap, qoghamdyq talqylaudan ótkizip, eng sonynda ony  «mәngilik el» ústanymyna negizdep baryp, halyqaralyq shartty qod qongha úsynu. Búl – sol maqsatty tikeley jýzege asyru ýshin qúrylyp otyrghan jana ýkimet mýshelerining jekeley óz betimen  sheshetin jәne sheshe alatyn qúzyrly mәselesi emes. Sebebi, memleketting tәuelsizdigimen astatsyp jatqan sayasy mәseleni sheshu –  ýkimetting mindetine jatpaydy. Ol –  oryndaushy biylik. Al, sayasy odaq – últtyq qauipsizdik, yaghniy,  últtyq tәuelsizdik, demek, memelekettik tәuelsizdik, últtyq tәuelsiz ekonomika, últtyq ruhany tәuelsizdik (til, din, dil), tәuelsiz derbes zang jýiesi men tәuelsiz ghylym mәselesin qamtidy.  Biz ústanugha úmtylyp otyrghan «Mәngilik el» –  osy beseuining basyn biriktirgen últtyq kiyeli tandau. Onyng   úiytqysy – birtútas alash iydeyasy.

Al osy «mәngilik el» jәne alash iydeyasy degenimiz ne? Ghalamdyq sana men oilau jýiesine jýginsek,  «mәngilik el» úghymynyng  iydeologiyasy  qazaq qauymyna tanys. Býkilәlemdik jer bólisi jyl qayyruymyzgha deyingi, odan keyingi zamandarda da jýrgizilgen.  Áriyne, tәuelsiz memleketting jalpy últqa ortaq jәne onyng mәngilik bólinbeytin ortaq menshigi bolyp tabylatyn jer jәne territoriya tútastyghy birinshi qatarda túrady. Býgingi biz últtyq ústanym retinde ústanyp otyrghan “ólimshi  halyqty   tiriltken...”[1] “Mәngilik el”  nysanasynyng týpki úly qazyghy da osy. Aragha yqylym zamandar salyp baryp qayta últymyzdyng ansarynda ainalyp, memelekettik ústyn bolyp janara úsynylyp otyrghan «mәngilik el» ústanymy –últymyzdyng týpki ansary.

[1] «Bayyrghy týrki órkeniyeti: jazba eskertkishter» atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyanyng (2001 18-19 mamyr) materialdary. Almaty. «Ghylym». 584 b,  “Ólimshi  halyqty   tiriltken...” (“Mәngilik el”  nysanasy), 380-388 better.

(Jalghasy bar)

Abai.kz