Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 7159 0 pikir 9 Mausym, 2014 saghat 12:40

Túrsyn Júrtbay. «OYLAGhANDY ZORLAP ORYNDATUGhA BOLMAYDY» (jalghasy)


Eki kýnge sozylghan yrghasuy men iresuining bar mazmúnyn bayandap shyghu mýmkin emes jәne ol bizding maqsatymyzgha da jatpasa kerek. Tek solardyng ishinde jazushylyq psihologiyagha qatysty Áuezov pen onyng «Abay» romany turaly tyng nemese qiyas qiystyrylghan pikirlerden ýzindi beremiz. Aldyn-ala aitarymyz, búl talqylau búrynghy talqylaudan ózgeshe ótti. «Basqa uaqyttyng kelgenin, eski sayasattyng eskirgenin», «endigi oqyrmandar, qazirgi halyq ókilderi solaqay syngha kónbeytinin, sýiikti jazushylaryn arandatushylardan janyn salyp qorghaytynyn» mәlimdedi (Dildәbekov). Alayda Dosaliyev siyaqty «kir sudy» Áuezovting moyynyna saryldatyp tóge salghandar da boldy. Sonday-aq búl jolghy talqylaudyng bayandamashylary da syny oilau jýiesi basqa dengeydegi jana tolqyn ókilderi bolatyn. Sonyng biri sol kezdegi jas aqyn Tәken Álimqúlov edi. Ol «Abay» romanyn kórkem synnyng talabyna oray talday kelip, qosymsha bayandamasyn bylay sabaqtady:

T.Álimqúlov: «IYә, joldastar, romannyng da romany bar. Áriyne, bizding jazushylarymyzdyng bireui birinshi orys revolusiyasy kezindegi qazaq auylyndaghy taptyq jiktelis turaly roman jazsa jaqsy bolar edi. Biraq «Abay» romanynyng avtory ózining aldyna múnday mindet qoymaghan jәne onyng negizgi taqyrybynyng ereksheligine baylanysty qoyy da mýmkin emes. Demek, oilaghandy zorlap oryndatugha bolmaydy. Áriyne, «Abay» romany siyaqty asa tereng әleumettik romanda taptyq kýresti ainalyp ótuge bolmaydy. Alayda ol kýres qaruly qaqtyghystan, jarylystan ghana emes, iydeyalyq qaqtyghystan da kórinis beredi. Biz «Abay» romanynan eng aldymen enbekshi halyqtyng iydeyalyq saltanatyn, onyng reaksiyalyq kýshpen kýresi jenispen ayaqtalatynyn kóremiz. Búl oraydan alghanda «Abaydy» halyq turaly roman dep baghalaytyndarmen batyl týrde kelisuge bolady. IYә, búl bir halyqtyng damu tarihyndaghy taghdyryn beynelegen roman. Múny kórmeu, demek, shyndyqty kórmeu bolyp tabylady.

Adam asa irgeli ghimarat saldy deyik. Áriyne, ondaghynyng bәri synghyrlap túrmaytyny ras, onda әli de sylaq tiymegen jerler de bar. Ony kórsetuimiz kerek, biraq, bizding keybir Núryshev siyaqty synshylarymyz qúsap, tisindi shyqyrlata shaynap túryp: «Shirkin, myna arany balghamen perip qalsam, ghimarat opyrylyp týser edi-au»,– dep qúshyrlanugha bolmaydy.

«Óner degenimiz, adamnyng ómirge qúshtarlyghy jәne ózin-ózi jetildirui. Sol siyaqty «Abay» romanynyng avtoryna da búl tәmsil jat emes. Osy maghynadan alghanda «Abay» romanyna birneshe eskertu aitqym keledi. Múnda auyldaghy taptyq kýres kórsetilmegen dep aitugha bolmaydy. Búl Áuezov romanynyng ózegin jaryp ótip jatyr, enbekshi adamdardyng feodaldar men baylardyng qanauyna qarsylyghy, olardyng ózara qaqtyghysy ýsh kitaptyng da jelisine arqau bolghan. Alayda ózining kólemdi shygharmasynda Áuezov qarapayym adamdardyng túrmysy men ómir sýru kórinisine az kónil bólgen. Ashtyq pen ólip tausylugha bet alghan kedey-kepshikterdi osynshama múhtajdyqqa týsuining sebepterin jazushy ashpaydy. Qanaushylardyng meyirimsizdigin kónilsiz kórinisterin Abay ózining ólenderinde de jazdy emes pe. Múnday әleumettik kórinisterdi býgingi kýnning talaby túrghysynan barynsha jalanashtap jazu kerek edi. Óitkeni, kóshpeli ómir saltyndaghy ortasha sharualardyng ózi ózining ómir sýrui men ertengi kýni ýshin ýnemi alandaumen tirshilik etti.

Sonymen qatar, Áuezovting romanynda ótkendi obektivti túrghydan suretteu basym, al búl erikti ne eriksiz týrde ótkendi әsireleuge alyp keledi. Jazushynyng ózining halqynyng ótkeni turaly kóptegen qyzyqty, tanymdy maghlúmattar bere otyryp, ózi túrghysynan eshqanday syny kózqaras bildirmesten, kenetten Qúnanbaydy Mekege shygharyp salghan saltanatty sәt siyaqty feodaldyq ghúryptardyng tigisin jatqyza suretteydi. Osydan baryp atyshuly, shartty týrdegi ótkendi әspetteu qylang beredi. Key-keyde, egerde halyqty Abay siyaqty әdil, órkeniyetti adam biylese, onda әleumettik tónkeristing qajeti joq siyaqty әserde qaldyrady. Búl retten alghanda «Kazahstanskaya pravdanyn» synyndaghy kóptegen eskertpeler nazar audarugha túrarlyq.

Alayda, qoghamdyq sananyng erekshe әri kýrdeli týrining biri bolyp tabylatyn ónerding ózine tәn ereksheligine say әr shygharma ózine asa zerek әri qamqorlyqpen qaraudy talap etedi. Ótkendi obektivti túrghydan beyneleui – Áuezovting romanynyng betin anyqtap bergen dep aituymyzgha bola ma? Joq, olay dep aita almaymyz. Búl romandargha órkeniyetti, ómirsheng iydeya, bizding halqymyzdyng ejelden qalyptasqan dostyq iydeyasy, olardyng ortaq taghdyry terendey negiz qalaghan.

Uaqyttyng shekteuli ekenin eskere otyryp, men búl romandardyng barlyq jaqsy jaqtaryna toqtalyp jatpaymyn, onyng ýstine, bayandamashy Ahtanov joldas jetkilikti etip aitty. Jolay eskerte keterim, Ahtanov joldas roman turaly ózining kózqarasynan kóri, romannyng mazmúnyna kóp toqtaldy.

Býgingi kýngi talqylauymyzdyng negizgi taqyrybyna orala otyryp aitarym: «Abay» romany – tolyqqandy kórkem tuyndy. Keyipkerlerding ashyq minezi, tereng qúshtarlyghy, maghynaly da beyneli tili qazaq tilin bayytady, bayandamashy búl turaly «qazaq tilin qalyptastyrady» dep orynsyz dәleldedi.

Ahtanov: Men әdeby tildi qalyptasyryp, ony damytady dedim.

– Múnyng barlyghy, kitaptyng kórkem jazyluy, onyng sózsiz tamasha sóz sheberining jazghandyghyn kuәlandyrady. Ókinishke oray, «Abay» romanynyng osy bir talassyz jetistigin «Kazahstanskaya pravdanyn» redaksiyalyq maqalasy kórmegen. Búl maqaladaghy keltirilgen mysaldardyng barlyghy shygharmanyng ziyandy ekenin dәleldeuge tyrysyp, naqty qorytyndylar jasalmay, «ishing bilsin» dep emeuirin etui oqyrmandardy eki úshty kýide qaldyrdy. Egerde búl sizderding berik ústanymdarynyz bolsa, onda «Kazahstanskaya pravdadaghy» joldastar ayaghyna deyin әdil bolularynyz kerek edi. Onda: osydan tórt jyl búryn «Áuezovting «Abay» romany qazaq ómirining ensiklopediyasy» dep qate jazghandarynyzdy moyyndanyzdar, әlde sizder «Pravdanyn», «Liyteraturnaya gazetanyn» pikirlerimen kelispeysizder me? Ómirde bәri de bolady. Keyde óz kózqarasyndy qayta qaraugha tura keledi, ol ýshin asa senimdi әri dausyz dәlelder kerek, al sizderding dәlelderiniz sendirmeydi.

Men: «Abay» romany kemshiliksiz emes, onda daladaghy taptyq kýres súrqayylau kórsetilgen, avtor barlyq beynelerdi birdey sәtti shyghara almaghan, romanda shúbalanqylyq bar – dep aitqym kelip túrghan joq, múnyng barlyghy búryn, sonyng ishinde eng birinshi Aleksandr Fadeev atap ótken bolatyn. Áriyne. Shyndyqty qaytalau shyryqty búzbaydy. Alayda, joldastar, adamnyng býkil ómirining maghynaly jemisi, jany men qany bolyp tabylatyn adal enbegin arandatugha da bolmaydy.

Mysaly men: «Abay» romanynda orys adamdarynyng beynesi joq degenmen tújyrymmen mýldem kelispeymin. Olar bar! Bilginiz kelse aitayyn, múnda bizding halqymyzgha qúshaghyn keng ashqan órkeniyetti Rossiyanyng beynesi bar. Áriyne, kórkemdik tolyqqandylyghy men senimdiligi túrghysynan alghanda barlyq orystyng beynelenui bir kelki emes. Búl orayda avtorgha aitar tilek kóp.

Al endi dala qyzdarynyng kiyimderin, tipti baydyng qyzynyng sholpysynyng suretteluin alayyq. Abay – poetikalyq, mahabbatshyl túlgha. Múnda túrghan qanday әleumettik qauip bar? Ózining barlyq asyl әshekeyine qaramastan Qyz Jibek te órkeniyetti qyz dep esepteledi emes pe! Egerde ózimizding Nikolay Ostrovskiy polyakting begimin múqym jasau-jabdyghymen malyndyryp surettese, onda ony bizding zamanymyzgha ýlgi etip úsynyp otyr dep aitugha bola ma? Keybir synshylardyng ónerding kýrdeli zandylyqtaryn bilmey, kópqyrly emes, birjaqty, kóp boyauly emes, bir-aq boyaumen syrlanghan ortaqol, súrqayy shygharmalar jazudy talap etuine renjimeske bolmaydy. Keybir iygi myrzalyqty kórsetu maqsatynda suretker tipti dúshpan taptyng ókilderining ózining adamdyq qasiyetterin kórsetuge mәjbýr bolatynyn dәleldep jatu kerek pe. Oghan mysaldy alystan izdeuding qajeti joq. Múqanovtyng «Júmbaq jalauyndaghy» – Elizavetanyn, Mýsirepovting «Qaraghandysyndaghy» (? – «Oyanghan ólkedegi» – T.J.) – Ushakovtin, taghy da basqalardyng beynesin alsaq ta jetkilikti. Onyng barlyghy tuyndynyng iydeyasyna baylanysty. M.Áuezov suretteuindegi qyzdargha tura sondaghy beynelengenindey kórik qajet edi. Men tabighat suretteri jónindegi Dosaliyevting pikirin taldap jatpaymyn. Men onyng shalqalaqtay shapshyghanyna jәne (Núryshev pen «Kazahstanskaya pravdanyn» maqalasyn – T.J.) qorghashtay sóilegenine azdap yzylanyp túrmyn...».

Tikeley kórkem shygharmany taldaghan múnday syny pikirdi әdeby orta jiyrma jyldan beri jatsynyp qalyp edi. Múnda baysaldy payymdaular әdebiyetke jana kózqarastaghy jas tolqynnyng kelgenin, olardyng kórkem tuyndygha, jazushynyng sheberligine qoyatyn talaptarynyng mýldem ózge dengeyde ekenin tanytty. Sol talqylauda M.Áuezovting endi tanysqan jas tileuqory E.V.Lizunova da sóiledi. Ol ishinara:

«...«Kazahstanskaya pravdanyn» «Abay» romany jónindegi joyympazdyq pighylgha qúrylghan maqalasy bizding partiyamyzdyng әdeby syngha arly da shynayy qamqor boludy úsynyp otyrghan talabyna qarama-qayshy keledi. «Abay» romanynyng eleuli qatelikter men kemshilikten ada emes ekeni sózsiz, alayda búl shygharmanyng basty, negizgi, manyzdy maqsaty ziyankestikpen búrmalaugha qúrylghan degen maghynany bildire me? Joq, bildirmeydi. Romannyng jaryqqa shyghuynyng ózi býkilodaqtyq manyzgha ie bolghany jәne tuysqan respublikalardaghy әdebiyetting óskendigining kuәsi bolghany naqty shyndyq. Sonymen qatar eng qiyn tarihy roman janry qazaq әdebiyetinen berik oryn aldy, qazaq prozasynyng kemeldengendigin moyyndatty. Múqym qazaq әdebiyetining damu dengeyin anyqtaytyn mәselelerding barlyghy da: orys pen qazaq halqynyng dostyghy, qazaq halqy men onyng demokratiyalyq ýrdistegi ziyalylarynyng tarihy taghdyry, patriarhaldyq-feodaldyq qoghamdaghy tap tartysy – búl kitapta naqty sheshimin tapqan. Romandaghy basty mәselening biri – ol qazaq әdebiyetining taghdyry ýshin de jәne onyng ósui ýshin de erekshe manyzy bar feodaldyq-rulyq qarym-qatynasqa degen kózqaras. Men kóptegen synshylardyn: romannyng keybir tústarynda ótkendi dәripteu, olardyng túrmysyn sýisine suretteu bayqalady – degen pikirleri dúrys dep esepteymin. Alayda búl «Abaydyn» ýsh kitabynyng betin ashyp beretin keypi osy deuge bola ma? Joq, bolmaydy. Áspetteuding tórkini eng aldymen oqighany bayandau barysynda ózining kózqarasyn bildire otyrmaghandyghynda jәne ózining kózqarasyn keyipkerding kózqarasynan ajyrata almaghandyghynda. Bójeyding asyn surettegen tústa solay boldy. Avtor oghan syrt kóz arqyly qarauy tiyis edi...»,– dep pikir bildirdi.

Búl pikirge Múhtar Áuezovting ózi de qanaghattanypty. Osynyng ishindegi: «Romannyng jaryqqa shyghuynyng ózi býkilodaqtyq manyzgha ie bolghany jәne tuysqan respublikalardaghy әdebiyetting óskendigining kuәsi bolghany naqty shyndyq. Sonymen qatar eng qiyn tarihy roman janry qazaq әdebiyetinen berik oryn aldy, qazaq prozasynyng kemeldengendigin moyyndatty»,– degen bagha ýshin ózge emeuirinderdi eskermeuge de bolatyn. Al kelesi kezekte halyqtyq oqyrman retinde minbege kóterilgen azamat Dildәbekovting (esimin anyqtay almadyq) sózi sol tústaghy eng batyl pikir, ójet oigha, tәuekeldi minezge, azamattyq erlik ruhy men namysqa, әdebiyetke degen shyn janashyrlyq mahabbatqa, M.Áuezovke degen adaldyqqa qúrylghan. Sonday dýrbelendi shaqta qalay batyl sóilegenine tandanasyn:

Dildәbekov: «Osynau tamasha kitapty oqyrmandar ýsh jyldan beri ýzbey oqyp keledi. Qanday da bir dýniyege naghyz syny baghany oqyrmandar, yaghni, halyq beredi, alayda, bizding aramyzdan әli de qazaq әdebiyetining tarihynan «Abay» romany siyaqty úly shygharmalardy syzyp tastaghysy keletin keybir synshy – jalaqorlardyng qynsylaghan, biraq dókir dauysy estiledi. Búl arada úly Krylovtyng «Moska» atty mysalynyng kerin qúshqandardyng aramyzda bar ekenin eskerte ketken artyq bolmaydy dep esepteymin. Úly Staliyn: bizding kemshilikterimizdi synandar, biraq ony jarnamalyq jasasyngha ainaldyrmandar»,– dep eskertken bolatyn. Úly kósemning osy dana sózin bizding synshylarymyz ben әdebiyettanushylarymyz saghat sayyn, minut sayyn esinde ústauy tiyis.

Kenestik qazaq әdebiyetine ýlken ýles qosqan qúrmetti Múhtar Áuezovting asa iygilikti enbegin bizding bәrimiz de bilemiz. Egerde aramyzda baqayqulyq oilaghan synshysymaqtar bar bolsa, onda bizding oqyrmandyq qúqymyz oqyrmandardy adastyrghysy kelgen kez-kelgen jalaqorgha tosqauyl beruge mindetteydi. Ana bir uaqyttyng ótip ketkenin onday synshylar esinde ústauy kerek. Qiyndyq degenimiz – ony jenu ýshin tuyndaydy. Olar, bizding agha tolqyndardyng ortamyzda úzaq jýruin tileymin, óitkeni olar ózderining kýtken kýnderin tym qúryghanda bir ret kóre almay ketse, ókinish zor bolmaq. Sondyqtan da biz әdebiyettegi jónsiz, kenestik syngha jat kórinisterding jolyn kesip otyrugha mindettimiz.

Úly Maksim Gorikiy: kitap – ómirmen, túrmyspen, ózge halyqtardyng mәdeniyetimen tanystyratyn eng senimdi, eng jaqsy dos,– dep aitqan bolatyn. Bizding kenestik qazaq әdebiyetining ozyq tuyndylarynyng kóptegen tilderge, tipti, shet el halyqtarynyng tilderine audarylyp jatqanyn bilu qanday quanysh desenizshi. «Botagóz», «Abay», «Qaraghandy» siyaqty ýzdik shygharmalardyng payda boluy bizding býkil qazaq әdebiyetining iri jetistigi bolyp tabylady. Alayda, oqyrmandardyng qarsy pikirine qaramastan, jalghan synshynyng atyn jamylghan «Kazahstanskaya pravdadaghy» keybir joldastar, Múhtar Áuezovting «Abay» romany siyaqty tamasha tuyndysyn qoqys ýiindisine laqtyryp tastaghysy keledi. Maqalanyng avtory su jýrek eken, óitkeni ol ózining qolyn qongdan qoryqty, demek oqyrmandardyng dauysynan qoryqty.

Egerde «Kazahstanskaya pravdadaghy» joldastar múny redaksiyalyq maqala dep eseptese, onda shynymen de ne aitarymdy bilmeymin. Onda, osy gazetting redaksiyasynda osynday ýlken tarihy shygharmany qorghaytyn bir oqyrmannyng tabylmaghany ma?

Maqala turaly sózdi osymen әzirshe doghara túrayyq. Keybir kemshilikter onyng jaqsylyghyna kólenke týsire ala ma? Áriyne, joq. Romannyng jaqsylyghy kóp aityldy, asyrylyp aityldy, biraq ta meni basty keyipkerding beynesi ashylmaghan deui (maqalada osylay delingen) tang qaldyrady. Búghan qarap: búl synshy «Abay» romanyn ýstirt oqyghan, nemese mýlde oqymaghan, al egerde oqyghan bolsa, onda jazushynyng keybir jansaq ketken jerlerindegi jekelegen sózderdi qasaqana bir-birinen bólip alyp, jalpylama qorytyndy jasap, oqyrmandardy adastyrghysy kelgen deuge bolady. Alayda biz onday anqau oqyrman emespiz. Rapptyq (әsire әleumetshil) tobyrdan qalghan múnday sarqynshaqtardyng esinde bolsyn, olardyng bizding aramyzda әli jýrgeni ras, oqyrmandar ýshin olardyng uaqyty endi kelmeske ketti. Endi bizdi aldaugha, әr týrli sandyraqtarmen bizding basymyzdy ainaldyrugha kez-kelgen synshynyng kýshi jete bermeydi. Biz nening aq, nening qara ekenin jәne nening jaqsy, nening jaman ekenin jaqsy bilemiz. Abaydyng ghana beynesi emes, Qúnanbaydyng ýshinshi buyny Ázimbaydyng da beynesi «Abay joly» kitabynda tolyqqandy ashylghany sonday, bizge jazushynyng tamasha sheberligine quana bilu ghana qalady.

Múhtar Áuezov baylardyng túrmysyn surettep, qarapayym halyqtyng túrmysyn keyde kólenkede qaldyrady. Osyndaghy tamashy kiyimder, qanatty túlparlar enbekshi búqaranyng manday terimen tabylghan. Jazushy kelesi romandarynda osyny eskerse, qanday jaqsy bolar edi. Mening oiymsha, Ospannyng beynesin somdauda, әsirese, onyng ólimine aghasy Abay qatty kýiinetin tústa bir ýilesimsizdik bar siyaqty. Ózining ómir jolynyng eng auyr jyldarynda sýienishti el ishindegi dostarynan emes, inisi Ospannan izdeydi. Egerde Ospannyng tabytynyng basynda Abaydyng qatty kýizelip, ashy kóz jasyn tókkeni ras bolsa, onda búl onyng ruhany ómirden týnilui men esining túmandanuynyng kórinisi emes pe. Úly aqynnyng osy kezdegi týnilisti kónil-kýiin onyng әlsizdigi retinde tolyghyraq ashyp kórsetuge bolar ma edi. «Revizor» men «Óli jandardy» ómirge әkelgen Gogoli ómirining sonynda esinen adasqanyn ózining tilshesinde jazyp ketse de, úly jazushy bolyp qaldy emes pe.

«Kazahstanskaya pravda» gazeti turaly taghy bir sóz. Songhy uaqytta «Kazahstanskaya pravdada» bizding jazushylardyng kóp jyldyq enbekterin esh ketiretin maqalalardyng jii jaryqqa shyghuy tegin emes. Osydan biraz búryn búl gazetting túraqty avtorlary «burjuaziyalyq últshyldar» edi, al qazir búl gazette alayaqtar qyzmet isteydi.

Gazet – partiyanyng organy, ol kópshilik-qoghamdyq gazet bolyp tabylady, egerde «Kazpravdadaghy» joldastar múny osy uaqytqa deyin týsinbese, onda búqara halyqtyng ózi «Kazpravdanyn» betindegi múnday maqalasymaqpen qosa onyng avtoryn da ysyryp tastaydy.

Jazushy Múhtar Áuezov turaly bir sóz. Ol bizding kenestik jazushy, biz ony jalaqor-synshynyng qolyna bermeymiz. Ony osynday synshylardyng jalasynan qorghaugha dayyn ekendigimizdi, sonymen qatar onyng kemshilikteri men jetispeushilikterin de kórsetetinimizdi bildire otyryp, oghan ózining tamasha jazushylyq sheberligin, ózining kóp jyldyq tәjiriybesin búrynghydan da quatty paydalanyp, búrynghygha qaraghanda da jemisti enbek etuine tilektestik bildiremiz».

Mine, halyqtyng kýshi degen osy bolsa kerek. Búdan asyryp bildirgen shynayy halyqtyq kónil-kýy oghan deyin de, odan keyin de bolghan emes. Danq túghyryna kóterilgen tústa búdan da artyq qúrbandyqqa dayyn ekendigin bildirip, búdan da kópke uәde bergen jaghymsaq, mysyq tileu marapattargha ishtey sýiinse de, kóp aldynda betin qayyryp otyrghan. Qysqartyp aitqanda, Dildәbekovting osy sózi – sóz-aq. Ókinishke oray, osynau azamattyng tolyq ómiri turaly maghlúmat әzirshe qolgha týspedi. Áriyne, múnday ótkir de ashyq pikirdi partiyanyng oqshantayyna endi salynghan «ishi quys torsyldaq patron» Nyghymet Jandildin jaqtyrmady.

Jandildin joldas: «Joldastar, biz múnda pikir alysu ýshin, kemshilikterdi kórsetu ýshin jinaldyq, sondyqtan da avtorgha kómek kórsetu maqsatynda onyng kemshilikterin aita otyryp, sol qatelikterdi joidyng joldaryn da avtorgha kórsetuimiz kerek edi. Alayda kóptegen joldastardyng sózi madaqtaugha ainalyp barady. Mening oiymsha, romannyng jetistikteri turaly joldastar dúrys aitty, biraq ta keybireulerding sózinde eshqanday syn bolmady, aldymyzgha qoyghan maqsatqa jetpedi.

Songhy sóilegen Dildәbekov joldastyng sózi shyndyqqa janaspaydy, onyn: «Osydan biraz búryn búl gazetting túraqty avtorlary «burjuaziyalyq últshyldar» edi, al qazir búl gazette alayaqtar qyzmet isteydi»,– degen pikirimen kelisuge bolmaydy. Búlay sóileu dúrys emes. Áriyne, barlyq gazetter siyaqty «Kazpravdanyn» júmysynda da keybir kemshilikter bar, alayda «Kazahstanskaya pravda» – tek qana alayaqtar isteytin gazet deuge bolmaydy, búl dúrys emes. Gazet Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetining organy bolghandyqtan da gazetti baqylap otyrady jәne ol gazetke jetekshilik etedi, sondyqtan da «Kazpravdada» alayaqtardyng qyzmet etuine jol bermeydi.

Dildәbekov: Men «keybir alayaqtar» dedim».

IYә, Jandildinge de jan kerek. Ortalyq komiytetting ózi arandatugha iytermelegen «Kazpravdany» qorghamasa ózi de qorghansyz qalatynyn bildi. Al shyndyghyna kóshsek, «qazaqtyng dombyrasynyng kózin qúrtugha» núsqau bergen Ortalyq komiytetting bolashaq hatshysynyng ózi de iydeologiya salasyndaghy arandatushy alayaqtardyng biri bolyp jetilip kele jatqan. Osy tapsyrmany berushilerding bireui sonyng ózi de boluy da mýmkin. Jas synshyl-oyshyl tolqynnyng taghy bir ókili Zeynolla Qabdolov ta minbege kóterilip, ekinshi kitaptyng kórkemdik komponentterin kótermeley kórsete kelip:

«Búl kitapta da avtordyng syzyp tastauyna tiyisti kemshilikter, tipti, qatelikter bar. Feodaldyq túrmysty suretteytin tústarda ony әsireley әspetteuden ekinshi kitap ta qúr alaqan emes. Birinshi taraudaghy Qúnanbaydyng Mekege attanuy bayandalatyn tús jalpygha ortaq saltanatqa ainalyp ketken. Qúnanbaydy qorshaghan adamdar, sonyng ishinde Abay da bar, tipti avtordyng ózi de oghan sýisine qaraydy. Tinibaydyng qonaq ýiinen attanyp bara jatqan Qúnanbay ózining ainalasyna ósiyet etken dana sózder aitady. Sonyng ishinde: «Ýy serigim ghana emes, ómir serigim edin»,– degen de sóz bar (Búl bәibishesi Úljangha qaratylghan sóz – T.J.). Qúnanbay shygharyp salushylardy qaldyryp bara jatyp: «El men jerge sәlem aityndar»,– degendi mýldem qysqartu qajet (shyndyghynda da búl sózder keyin óndeldi – T.J.). Ásirese, Yrghyzbaydyng baylyghy erekshe sýiinishpen bayandalady. Qúnanbaydy býkil qala júrtshylyghy saltanatpen, sәnmen, jarqyn jýzben shygharyp salady. «Ýsh jiyren atty sәndi kýime bay ýiding keng qaqpasynan dýrildey shyldyrap, aghyndap shyqqanda, arba men salt atqa minip, shygharyp salugha ilesken júrt sany qalyng edi. Qúnanbay kýimesining artynan taghy eki kýime shyqty. Onyng birinshisine Mәkish pen Abay mingen. Ekinshide – Tinibek pen bәibishesi. Osynday mol jýrginshi bir kósheni ózderi alyp, daurygha sóilep, shandata tartyp bara jatqanda, kishkene qalanyng erkek-әieli, bala-shaghasy týgelimen qaqpa aldyna, tereze týbine jýgire antalap, qadala qarap kópke sheyin taramastan shygharyp salysqan» (403-bet).

Jazushynyng dәl osylay bayandauy bizge de qyzyqty kórindi. Búl oqyrmandardy baylardyng kereksiz saltanatynan jerindirmeydi, qayta ózine tartady. Bizding oiymyzsha búl kóriniste: Qúnanbaydyng baylyghy men quanyshy – kedeylerding múhtajdyghy men kóz jasy ekenin oqyrman qauymdy sezindire jazghany dúrys edi jәne solay jazyluy da kerek».

Mine, Qúnanbaydyng kýimesining aldyn oraghan «saqalyna buyryl kirgen Dәrkembaygha: «Qaryzym ketti moynynda... Qaryzym!»,– degizgen, al Qúnanbaygha: «Onda atpasang býgin attyng ghoy. Mynau mening kórime atyp otyrghan oghyng ghoy. Aldy ghoy mynau jaghamnan!»,– dep jauap qayyrtqan «kózjasynyng qúny» – osy synnan keyin qosylghan bolyp shyqty. Shygharma útyp, shyndyq útyldy ma? Ol arasyn әrkimning patsha kóniline tapsyrdyq. Al janyna jaqyn tartyp jýrgen Y.Dýisenbaev ta:

«Mening oiymsha qazaq әdebiyetining bilgiri M.Áuezov kenes jazushysynyng mindetin esten shygharyp, halyqtyq sypatqa ne jatatynyn, feodaldyq sypatqa ne jatatynyn ajyratyp kórsetpeydi. Taghy bir eskertu: Abaydyng pantýrkistermen, últshyldarmen kýresin kórsetuding qajettigi turaly aitqan joldastardyng pikirleri de dúrys. Óitkeni, Abaydyng jәne ózge de ozyq oily adamdardyng qatysuymen ótken órkeniyetti bolashaq ýshin kýrestegi iydeyalyq qaqtyghystar kórsetilui tiyis. Olar halyqty órkeniyetti iydeya ýshin kýresuge, qazaq halqy damu jolyna, baqytty bolashaqqa orys halqynyng kómeginsiz jete almaytynyna ýndedi. Búl oryndy órkeniyetti oi»,– degen eki eskertu jasady.

Múhtar Áuezov ózining әri shәkirt, әri aqylman dosynyng búl talabyn «Abay joly» romanynyng tórtinshi kitabynda qanaghattandyryp, panislamist, pantýrkist, últshyl Ázimhandy (prototiypi – Álihan Bókeyhanov) jaghymsyz keyipker retinde keyiptedi. Sóitip, ózining «Alashorda» turaly jazbaq niyetinde jýrgen shygharmashylyq nysanyn Abaygha әkep janyqtyrdy. Búl da «órkeniyetti oishyldyn» óz erkinen tughan shygharmashylyq insan ba, joq pa, jәne keler kýnderding tarihy shyndyq turaly kózqarasyna ýilese me, joq pa, oghan da toqtalyp jatpaymyz.Osydan keyin Filatov joldas qysqa sóilepti, ol:

«Men Áuezovting «Abay» romanyndaghy feodaldyq shyndyqty surettegen tústaryndaghy avtorlyq shabytpen surettelgen tústarymen kelispeymin. Egerde birinshi, ekinshi kitapty oqy otyryp, Abaydyng ómiri men ony qorshaghan adamdargha qatysty kórinisterge nazar salsaq, onda erekshe kórkemdik qúraldardy, jarqyn shtrihtardy, maghynaly mәnerdi Áuezovting nege iriktey tandap alghanyn týsinemiz. Egerde Abay men oghan jaqyn adamdardyng ómiri men qorshaghan ortasyna qaraytyn bolsaq, onda jazushy qazaq aqsýiekterining túrmysyn, dәstýrin, revolusiyagha deyingi patriarhaldyq auyldyng saltyn tamsana otyryp surettegen eken – degen әserde qalasyn, múnda olardyng qúshtarlyghy emes, avtordyng solargha qúshtarlyghy anyq bayqalady. Abay beynesi óte talantty jәne quatty somdalghandyqtan da, búl qatelikterding bәrin kómeskilendirip jiberedi, biraq joyyp jibere almaydy. Áuezov joldas ózining osy ústanymyn qayta qarap, revolusiyagha deyingi auyldy shyndyqqa jaqyn etip suretteuin qalar edim. Mine, mening aitqym kelgeni osy edi. Al múqym shygharmagha qaratylghan baspasóz betindegi syngha keletin bolsaq, al múqym shygharma turaly búl arada aitylghan әdeby syndy estigemin joq, onday syngha Mayakovskiydin: «Oqyrman men jazushynyng arasynda deldaldar túrady, al deldaldardyng pikiri qashanda deldal, súrqayy keledi»,– degen sózimen jauap bergim keledi».

Al ol tústa, shynymen de, et pen terining arasyndaghy bez siyaqty, әdebiyet pen sayasattyng arasynda deldal bop jýrgen deldal synshylar kóp edi. Búdan basqa osyghan deyin, osydan keyin sóilegenderding ishinde Múhtar Janghalinning pikiri erekshe payymdy, baysaldy shyqty. Al M.Áuezovting ózi M.Aqynjanovtyn, Gh.Ábetovtin, Á.Ábishevtin, S.Begalinnin, M.Tiyesovting pikirlerin jaqsy qabyldady. Keyinnen M.Silichenkonyn: Ábish Reseydegi revolusiyalyq qozghalysty bilgen boluy kerek. Avtor Mihailovty zorlap sóiletedi, Abaydyng aqyndyq mektebining ókilderine berilgen baghany qayta qarauy tiyis – degen pikiri ýshinshi-tórtinshi kitapty qayta óndep jazu barysynda eske alynyp, ózgerister jasaldy.

Yaghni, jazushy «Abay joly» dep «Abay» romanynan bólek baghalaytyn ýshinshi-tórtinshi kitap, osy talqylauda aitylghan «syny núsqaulardyn» negizinde sayasattanyp jazylghanyn bayqaugha bolady. Búl N.Jandildin aitqanday «avtorgha kómek pe», әlde, kóldenendep kiyligu me? Bizshe, Abaygha da, avtorgha da, kórkem oigha da qiyanat.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir