Týsinikti bolu ýshin әngimeni әriden bastayyn. Mening әkem nemis. Ekinshi dýnie jýzilik soghysta ol orystargha tútqyngha týsken. Soghys bitkennen keyin ony Qazaqstangha jer audarghan. Al anam polishalyq nemisting qyzy eken. Ol da aldymen Ukrainagha, sosyn Reseyge, odan Qazaqstangha jer audarylyp kelgen. Ákem men anam osy jerde tabysqan.

Men qazaq auylynda tuyp óstim. Qújat boyynsha atym – Maks. Biraq auyldastarym maghan Maqsút dep dep at qoyghan. Ata-anam da solay atap ketti. Sodan beri bireumen tanysqanda Maqsút dep tanysam. Ol auylda 5-6 nemis otbasy boldy, qalghandary týgel qazaqtar. Ata-anam qazaqtardyng qonaqjaylylyghyn, qiyn-qystau kezde kómekteskenin, ýilerine panalatqandaryn, bar istegen jaqsylyghyn ýnemi aityp otyratyn. Jeti jasqa tolghanda mektepke bardym. Qazaq mektebine. Qalghan nemis otbasylarynyng balalary da qazaq mektebine bardy. Ol kezde orys mektebi joq bolatyn. Men besinshi synyp oqyp jýrgenimde orys mektebi ashyldy. Auyl adamdary, әsirese inteliygentti otbasylar balalaryn jappay orys mektebine bere bastady. Biraq birde-bir nemis otbasynyng balasy orys mektebine barghan joq. Qazaq balalarymen tughan-tuystay bolyp birge óstik. Eshkim shettetip kórgen emes. Birge ósken joldastarym meni «sary qazaq» deytin. Bóten jerge barghanda bireu-jarym últyng kim dese, qazaqpyn deytinmin. Sóitip bar jan-tәnimmen qazaq bolyp kettim. Ýilendim. Áyelimning әkesi nemis, sheshesi ukraiyn. Ol kezderi qazaqpyn desem boldy, eshkim ruymdy súrap kórmepti.

Ótken ghasyrdyng 80 jyldarynyng sonynda nemisterding kóbi tarihy otanyna kóshti. Mening әke sheshem, ýsh apayym (bireuining kýieui qazaq, bireuining kýieui orys, bireuining kýieui nemis) Germaniyagha kóshti. Men kindik qanym tamghan auylymnan ketpeymin dep qalyp qoydym.

Aradan eki jyl ótkende әke-sheshem elge qayta oraldy. Ol jaqty jersinbey, keri qaytqan. Kelgende әkemning aitqyny: «Qayran, qazaghyma jetetin halyq joq eken».

Elge qayta oralghan keyin ýsh jyldan song әkem, aragha bir jyl salyp anam dýniyeden ótti. Óler aldynda әkem, «balalarynnyng últyn qazaq dep jazdyr» dep amanat etti. Onday oy ózimning de kókeyimde jýrgen bolatyn. Ákening amanatyn, óz oiymdy jýzege asyryp balalarymnyng últyn qazaq dep jazdyrdym. Onyng da birshama qiyndyghy boldy. Alghashynda balanyng últy әkesining ne anasynyng últymen jazyluy kerek dep әurege saldy. Aqyry degenime jetip, balalarymnyng últy qazaq bolyp jazyldy. Qazaq mektebine bardy. Sodan, men – nemis, әielim – budan (metiys), balalarym – qazaq. Mening últym qújat boyynsha nemis bolghanmen dilim de, tilim de qazaq. Men ózimdi qazaqpyn dep sanaymyn.

90-jyldardyng sonynda auylda júmys bolmay, jan baghu qiyndaghan shaqta audan ortalyghyna kóship keldim. Men ýshin mәsele osy kezden bastaldy. Ýlken qyzym mektep bitirgenmen, eki úlym әli mektepte oqyp jýrgen. Balalarym mektepke barghanda synyptastary «últyng kim?» dep súrapty, qújatynda da qazaq dep jazylghan, qazaq tilinde sayrap túrghan balam qazaqpyn dese, «ruyng kim?» dep súraydy eken. Búl súraqqa balam ne dep jauap berudi bilmepti. Keshke júmystan kelip, esikten kirgen sәtte balam meni «әke mening ruym kim?» degen súraqpen qarsy aldy. Qapelemde ne aitargha bilmey, tosylyp qaldym. Biraq shyn mәninde mening de búghan aitar jauabym joq edi. Óitkeni múnday súraqpen búryn betpe-bet kelip kórmeppin. Nege ekenin qaydam, bizding kezimizde ru jayly eshkim súramaytyn. Sondyqtan da bolar men de balalaryma ru jayly aitpappyn. Key-keyde estigenim bolmasa, ru jayly eshtene bilmeydi ekem. Sodan ýlkenderden súrap, kitap aqtaryp ru jayly izdey bastadym. Sóitsem, qazaqtyng bәri rugha bólinedi eken. Yaghni, qazaq bolu ýshin ruyng boluy kerek eken. Men endi qay ru bolam? Sonda ruym joq bolsa, men qazaq bola almaymyn ba?

Balalarym ruyn aita almaghan song mektepte synyptastary mazaq etip, shettetip, úryp soghatyndy da shyghardy. Búl jaghday jii qaytalana bergen song mektebine barugha tura keldi. Ata-analar jinalysy shaqyryldy. Ókinishke qaray jinalystan kónilim su sepkendey bolyp qayttym. Qazaq tilinde dúrystap sóiley almaytyn keybir ata-analar «orysty orys deydi, nemisti nemis deydi, onda túrghan ne bar?!» dep soqty. «Balagha ótirik aitudy ýiretpeu kerek, olar onyng qazaq emes ekenine emes, qazaqpyn dep ótirik aitqanyna qarsy bolghan» dep ekinshisi shyqty. «Ol qazaq jerinde tughan, qújaty qazaq, tili de, dili de qazaq, ony nege shettetemiz?!» dep aitatyn bir adam tabylmady. Solay dep týsindirmek bolghan maghan, «myng qaynasa da sening sorpang qazaqqa qosylmaydy» dep jigerimdi qúm etti.

Ua, aghayyn! Bayaghy qiyn-qystau zamanda auyp kelgen ózge últ ókilderin bauryna basyp, tórinen oryn berip, bir ýzim nandy bólip jegen qazaq qayda ketken? Tilim qazaq, dilim qazaq, jýregim qazaq dep soqqan meni myna qazaghym nege keudeden iyteredi? Men qazaq bolu ýshin rugha qalay kirem? Qay rugha kiruim kerek? Bir auyz qazaq tilin bilmeytin, qazaq ýshin basy auyrmaytyndar qazaqtyng bir ruynda bolghany ýshin ghana qazaq bolady da, qazaq ýshin janymdy qiigha dayyn men nege qazaq bola almaymyn? Ru turaly ýlkenderden súraghanymda, «ol jeti atasyn bilu ýshin qajet, biraq keyingi kezde qazaq arasyna jik salatyn, rushyldyq artyp barady» degen edi. Jeti atasyn bilgenge men de qarsy emespin, biraq qazaqty jikke bóletin rushyldyq kimge kerek? «Bólingendi bóri jeydi» deydi qazaq. Bórige jem qylatyn rushyldyqty nege joymaymyz? Eger ru bolmasa, men de, mening balalarym da bar bolmysymyzben qazaq bolar edik. Qazir bizding qazaq boluymyzgha ru kedergi bolyp túr. Men siyaqty qazaq bola almay jýrgender jeterlik. Eger «ru» degen kedergini alyp tastasaq, talay ózge últtardyng ókilderi qazaq bolugha dayyn.

Ruyng joq dep meni keudeden qaqsa da, men kindik qanym tamghan qazaq jerinen eshqayda da ketpeymin. Óitkeni, men qazaqpyn!

Maqsút (Maks)

http://alashainasy.kz