ESSE

  Biylghy Jylqy jylynyng (2014) kóktemi, búryn-sondy bolyp kórmegen aua-rayymen erekshe bolyp túr. Jauyndy-shashyndy qar aralasqan búrqaghyna qosa, ayaqastynan kýnning kózi ysyp ta, shyjyp ta ketedi. Osylaysha myng qúbylyp túrghan kóktemde, Qazyghúrttyng baurayynda salynyp jatqan "TÚRAN  QALADA" ótetin, Býkil dýniyejýzindegi  TÝRKI  HALYQTARYNYN  QÚRYLTAYY da qyzu dayyndyq ýstinde edi. Dýnie Týrkileri assambleyasining Preziydenti, akademik Súltanmúratov Ermentay myrzanyng shaqyruymen, 23-shi mamyr 2014 jyly Almatydan úshyp, keshki reyspen Shymkentke keldim. Aeroportta kýtip alghan belgili sәuletshi-dizayner, florist, abstraksionist  suretshi Ansapbergen Baqytbek myrza azamat  úly Baqytqaliymen qarsy aldy. Bizder mәre-sәre kýimen mashinagha otyryp, «Birkóliktin» baurayyndaghy auylyna jýrip kettik. Búl auyl Shymkentten 60-shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan. Osylaysha birer saghattay jýrip auylgha da jettik. Ýlken kelinim Pernegýl bastap... kishi kelinim Áygerim qoshtap, jeti jasta bolsada erekshe aqyldy Núray, Ardaq, Úlbolsyndar aldymyzdan shyghyp qarsy aldy. Kele juynyp-shayynyp dastarhan basyna jinalyp, alyp kelgen kóilek-kónshek... sәlem-sauqattarymdy taratyp, aqjarqyn kónilmen keshki asymyzgha otyrdyq. Qyzu әngimelermen kesh marqaytyp, Baqytbekting suretteri ilinip túrghan ekinshi qabattaghy keng zalgha jayghasyp, Baqytbek ekeumiz birazdan keyin demalugha kiristik. Auyldyng ózine tәn dybystary men itterining u-shuynan úiyqtay almay jatyp, әlden uaqytta qalghyp ketippin. Taza auada úiqym qanyp qalypty...

                             TÚRAN  QALAGhA ATTANDYQ...

         Búl Ermentay myrzanyng óz kýshimen túrghyzyp jatqan qúrylysy. Anau Tashkentke barar jolda múnaragha ornatqan alyp KEME túrghan jotanyng astynda boy kóterip keledi. Tәnertengi saghat 10-da bastalatyn qúryltaygha keshiginrep qaldyq pa desek, adamdar jana jyinalyp jatyr eken. Dýnie TÝRKILERININ  31-den astam halqy jinalghanyn estip marqayyp qaldyq. Tipti qazir joq shyghar dep jýrgen - QARLYQTAR  men LAQANDAR... onyng qúramyndaghy TÓRTUYLDAR da kelipti. Eng kóp bolyp jetken (12) SAQALAR (yakut) eken. Tipti, bir adamy KANADADAN  kelipti. Osy qúryltaydyng ÁNÚRANY  men  SÓZIN  jazghan QOJAHMET  HASEN azamatymyz jarqylday sәlemdesip qarsy alyp, janyndaghy adamdarmen tanystyryp jatty...

         Jer-jerden kelgen búl adamdardyng kóbi óz kólikterimen kelipti. Balyghynyng da jýzderi  jarqyn kónildi kórinedi. Astanadan da biraz  azamattardyng kelgenderin aityp sәlemdesip jatty...

         Osylaysha tanysyp, suretke týsip mәre-sәre bolyp jýrgende, uaqyt ta 11- bolyp qalypty. Sóitip әrtýrli  sәn-saltanattary  men  joralghylaryn jasap qúryltaydy bastagha kiristik.

      Qúryltay әnúran aitumen bastaldy. Sodan shaghyn bayandamadan keyin eng az halyqtardyng ókilderine sóz berile bastady. Árqaysysy ózderin tanystyra kelip, pikirlerimen  qosa úsynystaryn da  aityp  jatty. Jalpy qúryltay ýlken izetpen  óte mәdeniyetti  týrde  ótude.  Keme túrghan  jotanyng basyna  7-8  kiyiz ýy tigilip  dastarhan  jayylypty. Týski  uaqytyn keshiktirmey qonaqtardy  dastarhangha  jaghastyryp, qazaqtyn  darhan qonaq  jaylylyghymen  kýtuge kiristi.  Arnayy  kelgen  jas  jigitter  JYRAULYQ  ónerdin  týr-týrlerinen  terbele túryp  әn  shyrqady.  Qonaq ataulynyn  barlyghy da  mәz,  qaybireui  ózderining de  ónerlerin  kórsetuge  tyrysuda ?!  IYә-ә, Týrkinin  úrpaqtary  bir-birimen  óz tilderinde  sóilesip, tipti emen-jarqyn  keremettey-aq  kónildi.

         Týs  qayta  qúryltay  óz júmystaryn  bastap  ketti.  Múnda  naqty baghdarlamada  dayyndalghan  ORTAQ  TIL  men  ORTAQ  ÁLIPPIY  mәseleri talqylandy.  Ózderinshe  ortaq  tildin  núsqasy da  әzirlep  әkelgendikten, әngime  men  úsynystar  barynsha  naqty  aitylyp  jatty.  Erekshe mәrtebeli de  baysaldy talqylaulardyn  sәni  men  saltanaty, onyn  sabyrly  da  mazmúndy  jýrip  jatqandyghy kónilge  quanysh  sezimderin  úyalatuda ?! Ayaqtala  bere bizderdin  jinala  bastaghanymyzdy  bayqap,  Ermentay  bauyrym  rizashylyq  sezimin  bildirip, rahmetin  aitty.

     Osylaysha,  Qúryltaydyng negizgi kýnine  qatynasyp, jolay  asa qasiyeti mol qúdireti  erekshe  GhAYYP  EREN  QYRYQ  ShILTENGE  búrylyp,  taghzym etip  minәjat  etuge  keldik. Ejelden  shyraqshy  bolyp  kelgen  Núrmúhambet  aqsaqaldyn  úly  Múhambet  myrza  erekshe  kýtimmen  tәlim-tәrbiyege  beyimdep ústap otyr  eken.  Tazalyq  degen  keremet-aq. Arnayy kelushilerde esep joq. Bizdin  aldymyzda  ýsh  top  adamdar  týsip  kele  jatsa,  bizden  keyin de kýnning keshkirgenine  qaramastan,  taghyda  ýsh top adamdar  órlep  bara  jatty. Jany qalmay kýtip jýrgen  ShYRAQShY  inim,   dastarhangha  shaqyryp,búiyrsa  jaqyn  arada "Almatygha keletinin"  aita  jýrip  attandyryp saldy. Býgiegi  kýnnin  keremeti de  osy  boldy.

                              QAZYGhÚRTTYN  BASYNDA...

         Mamyr aiynyng 25-shi  júldyzy. Baqytbek  ekeumiz ertelete shyghyp,  Ýlken  Qazyghúrttyn  baurayyndaghy Múqan kәsipkerding ferma qorasynyn  janynda  kýtip  túrghan - Amanbek, Múqan, Tastanbek ýsheuine  kelip  qosyldyq.

Búlar  maghan  at dayyndap  qoyghan  eken.  Syryn  bilmeytin  atpen  Tauda  jýruding ózi  qiyn ekenin  bilem ghoy.  Bayaghyda  on jyldyqtan  song , Komunistik  partiyanyn  shaqyruymen eki jylday  Jylqyshy  bolyp , Tauly  jaylauda  bolghanym bar.  Tau  men  Tastyn  jaghdayyn  jaqsy bilem. Sondyqtan olarmen  birge  jayau  shyqqandy  jón  kórdim.  Shirkin-ay desenshi,  túnyp túrghan  tabighattyn  arasyna  kirgen  sayyn  asa bir  baqytty sәtterdi  basymnan  ótkizudemin. Tipti  qasiyetti  Qazyghúrttyn  tabighaty  tym erekshe eken. Attap jýrgen sayyn  tanyrqau  men tandanudan  auzym da, tilim de  bosamady. Shynyda da  múnday  ghajayyptardy, qansha  jerlerde  bolyp  jýrsem de  kórmegen  ekemin.

  Taudyn  basyna  shyghyp... qayyra  týsudin  qiynshylyghyn,  tauda bolghan  jandar ghana týsinedi. IYә-ә,  búl  onay  emes. Bizder  Qazyghúrttyng shyghys  betindegi  NÚH- PAYGhAMBARDYN   meshitine bara  jatyrmyz.  OL ýshin  bólip  jatqan  teren  anghardan  ótu  TAU  basyna  shyghyp, tóbesinen baspaldap  týsetin  jolmen  әupirimdep  әren  Amanbek ekeumiz  en  sonynda  jettik. Jol  biletin Múqan  men  Tastanbekten - bizder adasyp  qalghan  edik. Baqytbek  qiya betten otyra  qalyp  syrghanap  bara  jatqanyn  kórip,  ol tayghanap  ketken eken dep, shoshyghannan  zәrem úshyp zәr-týbine  ketti. Sondyqtan  Amanbek  ekeumiz  tayaqtarymyzgha  sýiene  baspalap, әren  degende  TAUDYN  basyna  shyghyp,  ejelgi jýrgen  soqpaq  joldy  tauyp, sonymen  asyqpay  baspalap  әren  degende  jettik-au ?!  Tómennen  kóterilgen Tastanbektin  jәrdemi  jaqsy  boldy.  Osylaysha әiteuir, NÚH-PAYGhAMBARDYN   meshitine  jetip  uh  dedik-au ?!  Shyndyghynda da  tanghajayyp  qúbylystardy  sezinip, kózben  kórgendey  әserge  keneldik.

   Meshittin  ishi  toly  tanbaly  oiyqtar men belgiler  óte kóp  eken. Múqan  men Amanbek  alma-kezek  aitumen boldy.  Eng bir bizderdin  jasaghan isimiz,  meshittin  sol jaq bosaghasy  tek  jastyqtay  ghana  kólemi bar  tasqa  sýienip  túr  eken. Jastyq tastyng jany  ýnireygen  tesik. Mine  osy tesikti bitep,  myzghymastay etip  taspen qalap jauyp  tastadyq.  Birneshe ret  QÚRAN  baghyshtap  alma-kezek  ayat  oqyldy. Alyp  shyqqan  dastarhanymyzdy  jayyp  týski asymyzdy  ishtik.  Búl  bir ómir  boyy  úmytylmas  is boldy. Artynyn  qayyryn  bersin...

         Taudan  týsuding de  onay  bolmaytyny  belgili.  Qazyghúrttyng әrbir tasyn  jatqa biletin  Múqan tau arqary sekildi, tynysy  endi ashylghan túlparday  ýdirte kelip bir  búlaqtyng basyna kelip, jayghasa otyruymyzdy súrady. Sóitsek, búl osydan 20-jyl búryn atalghan "AMANBEK-BÚLAQ" ekenin әngimeledi. Kóptegen  jәilerdi eske alyp, búlaqtyng aldyn ashyp tazalaudy  aitty. Ony isteudin  kýnin  belgilep, aryqaray bókterlep jýrip kelemiz. Biraz uaqyttan  keyin syldyray  aqqan  búlaqtyn  basyna kelip, alma-kezek suynan iship, jayghasa otyryp әngimege  kiristik. Tastanbek barlyghynda  viydeogha  jәne  suretke  týsirip  jýr...

         Múqan sóz bastap :

- Agha-a, Sovet-Han-agha... tәnerten  Sizder kelgenshe, alystan  at  terletip  kelgen aghamyzgha... Qazyghúrttyn  baurayynan  bir  búlaqtyn  atyn  bermek  bolyp sheshken  edik.  Mynau simfoniya ýnindey  sarqyray aghyp  jatqan búlaqtyng aty... býginen  bastap,  "SOVET-HAN  BÚLAQ" atanady. Ol ózining menimen 2-shi ret kezdesip otyrghandaghy, alghan әserleri men qantar aiyndaghy Qazyghúrt audanynda  ótken - "ÚLT  TAGhDYRY - ÚRPAQ  TÁRBIYESINDE" - atty ghylymy konferensiyadaghy mening bayandamama erekshe  toqtaldy. Telearnalardan bir jeti boyyna berilip, býkil elding qatty tolqynysqa týskenderin sóz etti.

          Sózdi Amanbek  jalghastyryp, biraz derekterdi tilge tiyek etti. Baqytbek sózining ayaghyn, qúran baghyshtap ayat oqydy. Tastanbek te qysqasha óz pikirin qosty. Sirә, sózdi qortyndylau maghan kelip tirelgen  tәrizdi.

         - IYә-ә, asyl da, ayaauly  azamat  bauyrlarym, mynau qasiyetti  Qaratau  men kiyeli  Qazyghúrttyng baurayynda erekshe bir  lәzzәtti uaqyt ótkizip otyrmyz. Qayyryn bersin ?!  Shymkent ónirine kelip-ketip jýrmiz ghoy. Biraq byltyrdan bergi saparlardyn  jóni bólek. Bir jyl búryn tura osy mamyr aiynyng 20-larynda, "BIRKÓLIK" sanatoriyasynda ótkizgen Baqytbekting "Halyqaralyq kongresinde"  Amanbek inim ózinmen tanystym. Múnda sonau San-Petrburgten, Moskva men Barnauyldan, taghyda 7-qaladan adamdar qatynasty. Jiyn sonynda - Týrkistanda -Aqtas әuliyede -Domalaq ananyng basynda bolyp, Tashkent asyp, Búhara men Samarhandardy sayahattadyq. Sodan keyin birer aidan keyin  ÁNEKE ózinning "ÓNER  KEShINE"  arnayy shaqyryldym. Osy jiynnan song aqkónil azamatym Múqanmen tanysyp "Aqbura әuliyenin" basynda  seruendedik. Al biylghy qantar aiynda ótkizgen - "Últ  taghdyry - úrpaq  tәrbiyesinde" - atty ghylymy konferensiyanyng jóni tipten erekshe ghoy. Al býgingi Qazyghúrttyng basyna shyghamyz degen maqsat bir jyl búryn aitylghan edi. Sәti týsip. mine býgin keremettey kýy keship otyrmyz. Osynyng barlyghy da bir-birimizge úsynghan adal kónilimizding arqasy ekeni anyq. Mynau syldyrlaghan búlaqtyng әuenine balqyghan otyrysymyz, tipti esten ketpes bir ghaniybet qoy. Oiyma da, týsime de enbegen Qazyghúrt әuliyening bir búlaghyna mening atymdy berip, "Sovet-Han búlaq" atandyryp  azandatyp otyrsyndar, búlaryna  myng da bir rahmet. Osylaysha, kýtpegen syilyq jasap, mәrtebemdi asyrdyndar óte kóp rahmet. Senderge syr retinde aitarym, biyl "Qazaqfilim" bir saghattyq men turaly dokumentti film týsirgeli jatyr. Eger "Sovet-Han búlaqtyn"  atyn tasqa jazdyryp, ainalasyn dúrystasandar sol filmge ózderindi týsirtsem be degen ýmitim bar. Búlaqtyng basyn jóndeu senderge amanat, týsirushilerdi әkelu mening mindetim bolsyn. Tek, jasadyq degen habarlaryng jetse boldy. Osylaysha uәdelesip ornymyzdan túrdyq. Anadayda túrghan mashinamyzgha otyryp, Múqannyng ýiine tarttyq. Kesh marqaytyp, әrqaysymyz qonar jerimizge jaqsy kónilmen tarasa jolgha shyqtyq. Baqytbekting ýiine 11-lerge taman jettik...

         Erteninde kýni keshke (26) deyin, auyrsynyp qalghan deneni jaylap qana qozghap demaldyrugha tura keldi. Keshke qaray Baqytqaly balam bolmastan, Aqmeshit shatqalynyng basyndaghy tau ózenine әkep, boyymdy sergitip jan rahatyna bóledi. Amandyq bolsa, erteng ertelete jolgha shyghyp, samoletpen Almatygha qaytamyn. Osylaysha, bir jyl boyy armandaghan Qazyghúrttyng basyna shyghyp, esh uaqytta úmytpaytyn sezimmen saparym da sәtti ayaqtaldy. Oqu jylynyng bituine baylanysty, uniyversiytettegi júmystaryma kirisip kettim...  

                                                                              2. 06. 2014j.

  Sovet‑Han   GhABBASOV,

  Jazushy, medisina jәne pedagogika ghylymdarynyn  doktory,

KSRO densaulyq saqtau isining ýzdigi, professor,

Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri,

ShQO-sy, Zaysan audanynyng qúrmetti azamaty,       

Mahambet atyndaghy syilyqtyng laureaty,

 Halyqaralyq Nostradamus atyndaghy akademiyanyn

tolyq mýshesi – Akademiyk.

Abai.kz