Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Biylik 8096 0 pikir 3 Mausym, 2014 saghat 13:12

MÚRAT ÓNAL: QAZAQTAN QYZ ALYP, ELDE QALSAM DEYMIN

 ASTANA. 3 mausym. BAQ.KZ – Biylghy futbol mausymynda aitarlyqtay bir janalyq boldy. Birinshi ligada oinaytyn Shymkentting «Qyran» komandasynyng qataryn gollandiyalyq qazaqpen tolyqty. Europa futbolymen susyndaghan qandasymyzdyng esimi – Múrat Ónal. Múrat elge kelgeli kólenkede qalyp qoyghan joq. Áriptesterine ynghayly pas berip, ózi de birneshe ret mergendik tanytty. Birinshi liganyng segizinshi turynda «Bәiterek» pen «Qyran» komandalary kezdesken bolatyn. Osy oiynnyng aldynda qandasymyzdy arnayy izdep baryp, súhbat aldyq. Bir qyzyghy, futbolshymen әngime qazaq tilinde órbidi. Syrtta jýrgen qazaq sportshylary túrmaq, eldegi futbolshylardyng ózi ana tilinde sóiley almay jýrgende sonau qiyada ósken Múrat bauyrymyz kópshilikke ýlgi bolugha túrarlyq.

 Múrat Ónal 1987 jyly 20 shildede Týrkiyanyng Salihly qalasynda ómirge kelgen. Niyderlandy astanasy Amsterdamdaghy «Vespuchiy» futbol akademiyasynda tәlim aldy. 2005 jyly ataqty «Ayaks» sapyna shaqyrylady. Gollandiya futbolynyng fenomeni sanalatyn komandanyng jastar qúramasynda 25 oiyn ótkizip, 12 gol soqqan. Keyinnen Beligiyanyng tanymal kluby «Bruggege» auysady. Odan song «ADO Den Haag», «Volendam», 2012-2013 jyldary Finlyandiyanyng «Kayaniy» klubtarynda oinaydy.

 

 


– Múrat, Qazaqstangha kelgenine eki aigha juyqtady. Osy aralyqta tarihy otanyna qanshalyqty ýirenise aldyn?

– Kelgenime bir jarym aidan asty. Birinshiden, qazaqsha tәuir sóileytin boldym. Negizi, aitqan sózderdi týsinemin. Biraq óz oiymdy tolyq jetkize almaymyn. Aldaghy uaqytta jaqsylap ýirenip, ana tilimde erkin sóileuge uәde beremin. 
Al Qazaqstangha kelsek, búryn teledidardan kórgende qazaq jerining ýlken ekendigin estiytinmin. Mine, sony óz kózimmen kórgende quanghanymdy aitsanyz. Shymkentke az uaqyttyng ishinde bauyr basypta qaldym. Býgin, mine, Astanagha alghash ret ayaq bastym. Elordamyz kórikti әri Amesterdamgha qaraghanda ýlken eken.

– Bizding keybir jastar Europagha ketkisi kelip túrady. Al sen, kerisinshe, qart qúrlyqtan Qazaqstangha qonys audardyn. Elimizde qalghyn kele me?..

– Búryn shetelde bolghanda ýidi saghynatynmyn. Qazir olay emes. Soghan qaraghanda, Qazaqstangha kelip mauqymdy basa almay jýrgen tәrizdimin. Áriyne, óz qandastarymmen birge túryp, qazaq qyzyna ýilensem dep oilaymyn.

– Al qazaq futboly jayly ne aitasyn, qanday kemshilikterdi bayqadyn?

– Qazaq halqy balalaryn futbolgha kesh beredi. Europada búl ýrdis balabaqshadan bastalady. Tәrtipke qatty mәn beriledi. Bapkerler de balamen qalay júmys isteu kerektigin jaqsy biledi. Sondyqtan olar erte eseyip, tez tanylady. Al bizding qazaq jigitteri negizi 20 jastan keyin myqty bolady. Tabighatymyz solay. Sonymen qatar ol jaqta futbolshylar fizikalyq jaghynan myghym, boylary úzyn. Bizding jigitterding kóbisi kishkentay. Joghary dengeyli komandalarmen kezdeskende 90 minut boyy taytalasugha shamalary jetpey jatady. Sharshap qalady. Mine, osy jaghyn sol qart qúrlyqtan ýirenip, jetildire týsuimiz kerek.

 

 

 

– Europa qazaq futboly turaly ne biledi?

– Ózing de bilesing ghoy. «Shahter» byltyr Europany tang qaldyrdy. «Seltikpen» bolghan oiyndy eshkim úmyta qoyghan joq. Búl oqighany sol kezde Amesterdamdaghy gazet-jurnal, sayttar jarysa jazyp jatty. Telearnalar kórsetti. Qoy soyyp, qúrbandyq shalghanda, tipten, shulady. Sonday-aq ol jaqtaghy futbol jankýierleri Europa ligasy ayasynda AZ (Alkmaar) klubymen kezdesken «Aqtóbe» men «Shahterdi» jaqsy biledi.


– Múrat, bir kezderi ózing dop tepken «Ayakstyn» jastar akademiyasy ýnemi futbol әlemine talanttardy tәrbiyelep qosyp otyruymen erekshelenedi. Osy akademiyanyng filialyn Qazaqstanda ashugha bola ma?

– Aldynda «Qayrat» klubynyng akademiyasynda júmys istep jatqan gollandiyalyq Reymond Atteveldpen sóilesken bolatynmyn. Ol qazir balalardy sol Niyderlandy futbolynyng jýiesimen dayarlap jatyr. Búl – jaqsy bastama. Bolashaqta ózge klubtar da osynday akademiyalar ashyp, Europadan bapkerler shaqyru kerek. Sol kezde Amesterdamda ghana emes, qazaq topyraghynan da Yoahan Kroyf, Rud Krol, Frank de Bur, Dennis Bergkamp, Marko van Basten, Uesly Sneyder sekildi talanttar shyghatyn bolady.

– Qazirgi kezde «Qyranda» oinap jýrsin. Komandanyng oiyn jýiesine sinise aldyng ba?

– Alghashqy turlarda komandanyng oiynyn týsine almaghanym ras. Pas berude qatelikter jiberip alatynbyz. Qúdaygha shýkir, qazir bәri jaqsaryp keledi. Komandadaghy Jandos Ámetov, Sanat Júmahanov, Madiyar Muminov sekildi әriptesterim maghan ylghy qoldau bildirip otyrady. Búlardan bólek, «limitchikter» bar. Ishki atmosfera keremet. Klub basshylary aldymyzgha ýlken maqsattar qoyyp otyr. Búiyrsa, joghary oryndardan kórinip qalarmyz dep ýmittenemin.

 

– Bapkerlermen qay tilde qarym-qatynas jasaysyn?

– Bapkerler futbolshylargha núsqaudy oryssha beredi. Al maghan komandadaghy jigitter qazaqsha týsindirip otyrady. Arasynda bas bapker menimen qazaqsha sóilesip qalady.

– Mausymaralyq transfer jaqyndap keledi. «Qyranda» qala beresing be?

– Sol jaghyn ózim de naqty bilmeymin. Ázirge bar oiymyz ýzdik ýshtikten týsip qalmau, jýldeli oryndardyng birine iligu bolyp túr.


– Qazaqstandaghy jankýierler mәdiynetine qanday bagha beresin?

– Europada kez-kelgen adam júmystan keyin futbolgha asyghyp túrady. Tipti, otbasymen birge barady. Qazaqstanda olay emes eken. Stadiongha kisi az jinalady. Otbasymen baru jaghyn bayqay qoymadym. Osy jaghyn eskeru kerek siyaqty. Futbol, qansha degenmen, milliondardyng oiyny ghoy.

– Jaqynda syrttaghy qandastarymyzgha azamattyq beru bir jylgha deyin shegerildi. Azamattyq alu mәselesi qalay bolyp jatyr?

– Men qazir Qazaqstanda júmys isteushining vizasymen túryp jatyrmyn. Al azamattyq alu jaghyna Shymkent qalasynyng әkimi Darhan Satybaldy kómektesemin dep uәde berip otyr.

– Al Europa komandalarynda túraqtap qalmauyna ne sebep?

– Ol jaqta myqty komandalardyng negizgi qúramyna iligu qiyn. Onyng ýstine europalyqtar kóbinese jastardy alghysy keledi. Jas futbolshylar aqshany az súraydy. Olar ýshin búl jaghy óte manyzdy. Al tómengi diviziondarda oinaghym kelgen joq.

– Premier-ligadan úsynys týsip jatqan joq pa?

– Estuimshe, «Ordabasy» tarapynan qyzyghushylyq bar sekildi. Óitkeni olar «Qyrannyn» oiynyn tamashalap jýredi. Kez kelgen futbolshy joghary divizionda oinaghandy jaqsy kóredi emes pe? Men de Premier-ligada oinaudy armandaymyn. Jýldege talasatyn komandalardan úsynys týsip jatsa, auysugha dayynmyn. Bizdegi komandalardyng kópshiliginde legionerler sany tolyq. Sondyqtan azamattyq alu mәselesi tezirek sheshilse, ózderine shaqyratyn klubtar kóbeyer edi.

– Jeke agenting bar ma?

– Búl sharualarmen agham Túnjay ainalysady.

– «Qyrandaghy» jalaqy mәselesi qalay?

– Qazaqstanda kelisimshart boyynsha búl jaghyn qúpiya ústau kerek. Sondyqtan aita almaymyn. Al jalpy bergen aqshasy óz basyma jetedi. Qosymsha syiaqy da alyp túramyz.

– Europada senen basqa qazaq futbolshylary bar ma?

– Futbolgha qyzyghatyn, ózderi de oinap túratyn qazaqtar bar. Biraq kәsiby futbolshylar joqtyng qasy. Ózim әzirge ondaylardy kezdestire qoymadym.

– Jalpy, ol jaqtaghy qazaqtar bir-birimen ózara aralasyp túrady ma?

– Europadaghy qazaqtar bәri bir-birin tanidy. Júmystan qoldary bosap jatsa kezdesuge asyghady. Toylargha mindetti týrde baramyz. Al qalghan uaqytta «Feysbuk», «Tvitter» sekildi әleumettik jeliler arqyly hat-habar alysyp túrady.

– Ata-anan, tughan-tuystaryng Qazaqstangha kelu turaly sheshimindi qalay qabyldady?

– Qazaqstangha kelu jayly ózim búrynnan oilap jýrgenmin. Sol mýmkindik endi tudy. Tuystarym búl sheshimim ong qarady.

– Al sol tuystarynnyng arasynda elge kelgisi keletini, kórgisi keletinderi bar ma?

– Ol jaqtaghy qazaqtar kýnde maghan habarlasyp túrady. Qazaqstan jayly súraydy. Olardyng bәrine eldi maqtap, shaqyryp jýrmin. Barlyghy kórgisi keledi. Uaqyttary bolsa aldaghy uaqytta tarihy otandaryn óz kózderimen kóre jatar.


– EURO-2016 dodasynyng irikteu kezeninde Qazaqstan, Týrkiya jәne Niyderlandy qúramalarymen bir topqa týsti. Ýsh el de saghan bóten emes. Qaysysyna kóbirek jankýier bolasyn?

– Búryn Amsterdamda túrghanda Gollandiyagha jankýier edim. Endi búiyrsa, Qazaqstangha tileules bolamyn. Ózim de Qazaqstan qúramasynyng sapynda oinaghym keledi.


– Jaqyn kýnderi Braziliyada әlem birinshiligi bastalady. Tórtjyldyqtyng basty dodasynda kimderden ýmit kýtesin?

– Búrynnan «qyzghaldaqty eldin» futbolshylaryna jankýierlik tanytamyn. Biraq búl joly alang iyeleri eshkimge des bermeydi dep oilaymyn. Onyng ýstine Latyn Amerikasynda Europa qúramalary jeniske eshqashan jetip kórmegen.

– Ózing әlemdik dengeyde dop teuip jýrgen futbolshylardan kimderdi tanisyng ? Olardyng arasynda aralasyp túratyn dostaryng bar ma?

– Gollandiyanyng joghary divizionynda da, birinshi ligasynda da dostarym, tanystarym óte kóp. Al el tanityn júldyzdardan eng jaqyn dosym Gregory van der Vil býgingi kýni PSJ jәne Niyderlandy qúramasy sapynda jarqyrap jýr. Ekeuimiz «Ayaksta» birge óstik. Aldaghy uaqytta Qazaqstan qúramasyna alynyp, Gregoriyge qarsy oinasam dep armandaymyn.

– Finlyandiya futbolynan qanday aiyrmashylyq bayqadyn?

– Ol jaqta bәsekelestik óte joghary. Futbolshylardyng tehnikalyq dayyndyqtary myqty bolady. Kóp oiynshylardyng boyy eki metrden joghary. Skandinaviyalyqtar boyshang ghoy.

– Bos uaqytta nemen ainalysqandy únatasyn. Hobbiying ne?

– Men balyq aulaghandy únatamyn. Gollandiyada jattyghu bolmaghan kýnderi balyq aulaugha ketip qalatynmyn. Sonday-aq kinogha barghandy jaqsy kóremin.

– Songhy súraq. Otbasyng jayly aita ketsen...

– Ákemning aty – Toqan Úlyqpanúly. Anamnyng esimi – Baqythan Qydyrmoldaqyzy.1977 jyly tughan Túnjay esimdi agham, odan eki jas kishi Zeynep degen әpkem bar. Ekeui de otbasyn qúrghan. Agham dombyra tartady. Óleng aitady. Kishkentay kýninde «Qazaghymdy saghyndym» dep әndetip otyratyn. Ápkem búryn Almatygha kelip ketken. Almatynyng qasyndaghy bir auylda jezdemning aghasy túrady. Jalpy, qazaq ata-tegin úmytpaghan halyq qoy. Áke-sheshem bala kýnimde jeti atamnyng esimderin atap otyratyn. Qazir jeti atamdy jatqa bilemin.

– Ángimene rahmet!

 

Bek TÓLEUOV,
«Sport».

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1672
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052