Quanyshyn da, qayghysyn da әnge qosqan qazaqtyng Qazaqstannan keyingi úiysyp, júrt bolyp otyrghan jeri – Qytay.  Ol jaqtaghy bir shoghyr júrttyng ishinde -  namysyn biyik ústap, alamanda at ozdyryp jýrgen,  erlik kórsetip, eldikti pash etip jýrgen bauyrlarymyz jeterlik. Bәsekelerde top jaryp – bәige oljalaghan, kýreskenin júmarlap, júdyryqtasqanyn sabaghan, әnin asqaqtatyp, kýiin kýmbirletken  qandastarymyzdyn  ataghyn estigende qashanda kónilimiz marqayyp qalady. Áne sol arghy jaqtaghy ruhy ór qazaqtyng biri – Janat Núrsúltanúly. Býgingi qazaq poeziyasynyng qara nary Jәrken Bódeshúlynyng jaqynda ótken mereytoyyna sonau Ishki Qytaydan arnayy kelgen Janat myrzamen syr-súhbat qúrudyng sәti týsti. 

-  Búl Atajúrtqa alghashqy keluiniz be?

- Joq, búl birinshi keluim emes. Mening ata-anam elge alghashqy bolyp qonys audarghandardyng biri. On jyldan beri Jarkent qalasynda túrady. Ata-anama sәlemdese, osyndaghy ónerdegi dostarymnyng shaqyrtuymen elge jii kelip túramyn.

-   Janat myrza, bizding biluimizshe, Siz Qytaydaghy bauyrlarymyzgha etene tanyssyz. Degenmen qazaqstandyq oqyrmandargha jaqynyraq tanysudyng sәti kelgen siyaqty…. 

-  Ákemning esimi – Núrsúltan. Ýrimji qalasynyng manyndaghy qazaq auylynda tuyp-óstim. Anamyz 12 balany dýniyege әkelgen ardaqty jan. 7 әpekem, 2 agham, 2 inim bar. Bauyrlarym, әpkelerimning bәri Atajúrtta baqytty ghúmyr keshirude.

-  Án ónerine qalay keldiniz?

- Jasymnan әnge әues boldym. Mektep qabyrghasynda týrli is-sharalarda, konsert-keshterde әn salyp jýretinmin. Audandyq, qalalyq bayqaularda óner kórsetip jýrdim. Mektep bitirgen kezde  ýlken sahnalargha ayaq bastym. Shynjang televiziyasy úiymdastyrghan,  Ýrimji mәdeniyet basqarmalary úiymdastyrghan sauyq keshter men konsertterde әn shyrqadym.

- Búl jaqtaghy óner júldyzdarymen shygharmashylyq baylanysynyz bar ma?

- Áriyne, bar. Búl jaqtaghy kóptegen әnshilermen agha-bauyr bop aralasamyn. Birlesip jazghan әnderimiz de kóp. Olardy Qytay eline konsertke shaqyryp túramyz. Men jeke shygharmashylyqpen qatar Baqytkeldi Múqashúly degen azamatpen birge «dos toby» degen  duet bolyp ta әn salyp jýrmin. Osy jaqtaghy dostarymyzdyng shaqyruymen 2012 taraz qalasynda ótken «Qaratau әueni» atty festivalda óner kórsetip, jýldeli oryngha ie boldyq. Biylghy ótken «dala dauysy» festivalining de syilyghyn enshiledik.

-  Jogharyda ata-anam Jarkentte túrady dep qaldynyz. Bauyrlarynyzda osy jaqta eken. Óziniz qashan tolyqtay at basyn búrasyz búl jaqqa?

-   IYә, «dýniyening basqa týkpiri qansha jerden jәnnat baghy bolsa da, Qazaqstangha jetpeydi» – dep ýlken kisiler búl jaqqa erte kóshken. Men mektepten song gidrologiya, yaghny aua rayyn boljau men baqylau boyynsha bilim aldym.  Oqyp jýrgen kezimde ýlken tabystargha jetu ýshin bilim ghana emes ýlken tәjiriybeler kerek ekenin týsindim. Solay biznes bastap kettim. Biznesim ónerimdi damytuym ýshin kerek.  Qolgha alghan sharualarym boyynsha qazir Qytaydyng Guanjou qalasynda túramyn. Bizneste jýrip, Qytaydyng iskerlik tәjiriybesine әbden qanyqtym.  Qalay degenmen, qansha alysta jýrsek te óz últymdy, otanymyzdy bir sәt esten shygharghan emespin. Alla qalasa jaqynda Atajúrtqa bir jola at basyn búramyn.  Almaty qalasynyng túrghyny atanyp, janúyaly bolugha niyettenip otyrmyn.

- Elge kelemin dep jatsyz, Alla niyetinizge bersin! Búl jaqqa keluge arghy bettegi júrttyn, óz qatarynyzdyng yqylasy qalay?

- Áriyne, atajúrtqa bәri de kelgisi keledi. Qay qashanda elge kelip jýrgen bizderden qyzyghyp súrap jatady. Men de dostaryma:

«Qazaq bop tughan balamyn,

Qazaq dep jandy janarym,

Qazaqtay elim bolghan son

Qazaqsyz qayda baramyn.», – dep, elge keluge ylghy da nasihat aityp jýremin. Óner jolynda jýrgen, basqa salada da jýrgen jigitter qazaq balasy retinde júmys istey aluy kerek.  Bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp, shetelde alghan bilimderin osynda júmsap, iske jaratuy qajet. Mening bayqauymsha, Qazaqstangha bir kisilik ýlesin qosa alatyn tanymal ghalymdar men tiyisti mamandar shetelde jýr. Qytaydyng ózinde qanshama qarakózder ghylymy әleuetin sol elding damuyna júmsauada. Sondyqtan, shetelden maman shaqyruda, shetel tәjiriybesin iygerude eng aldymen sol elde ómir sýrip jatqan qandastarymyzdy birinshi nazarda ústaghanymyz jón. Estuimshe, songhy jyldary bir jola toqtalyghan qazaq kóshi qayta jandanatyn kórinedi. Búl әriyne quantarlyq jaghday. Múnday qadam Qazaq eli men onyng biyligin dýniyejýzine abyroyly ete týspek.

- Ángimenizge rahmet! Elge bir jola keluinizdi kýtemiz…

-    Ózine de rahmet! Amandyq bolsa bir kisilik azamattyq ýlesimdi qosugha dayynmyn. Árbir qazaq qayda jýrsede “Qazaqstan” dep atalatyn memleketting gýldenip-kórkengine, ósip-órkendeuine qyzmet etuge mindetti. Onyng әrbir tasy men topyraghy ata-babalarymyzdan bizge amanattalghan. Sol amanat ýshin Atajúrtqa at baylaymyn.

Ángimelesken Núrghaly Núrtay