Bәkenmen – Valeriy Mihaylov aghamyzben Jazushylar Odaghynyng dәlizinde birer ret kezdesip, qol alysqanymyz bolmasa, jeke basymyzdyng tanystyghy joq eken. Bәkeng – sypayy adam. Birtogha jan. Orys aghayynnyng búrqyrap jýretin әdeti búl kisige júqpaghan. Ózining de kisige júghymy kemdeu kóringenimen ishi toly әngime men shejire siyaqty seziletin. Solay bolyp shyqty. «Ghalamat jút shejiresi». Aqyn Ghúsyman Jandybaev audarghan. «Hronika velikogo djuta». Kitap avtory Goloshekin degen qúbyjyq pen әlgi qúbyjyqtyng zamandastarynyn   adamzat balasyna jasaghan jauyzdyqtaryn әshkereley otyryp, qazaq dalasynda aranyn ashqan alapat ashtyqty baylanystyra bayandaydy. Búltartpas, naqty derektermen sóileydi. Kitaptyng alghashqy beti býy deydi:

-         «Eng birinshi esimde qalghany – Ay. Kýzding suyq kýninde biz әldebir jaqqa kóship baramyz. Men shayqalaqtaghan arbanyng ýstinde kórpege orauly jatyrmyn. Kenet arba solq etip toqtay qaldy. Mening kózim qap-qara bolyp týnergen aspan tórindegi Aygha týsti. Men shalqamnan jatyp, odan kózimdi almay úzaq qaradym. Joldyng eki sheti tolghan adam mýrdeleri. Olardyng sozylghan qoldary búratylyp tyrbighan aghash bútaqtaryna úqsaydy. Óli-tirisi belgisiz, jerge jabysyp qatyp qalghan. Maghan aitpasada bәri belgili edi. Ýlkender bәribir súraghanymen jauap bermeydi, olardyng maghan qaraylaugha múrshasy da joq. Osy bir sereyip qatyp qalghan adamdardy әldebir tylysym ýrey qorshap túrghanday... Keyin estiyar bolghan kezimde súraghanmyn, sonda bәrin aityp berdi. Olar adamnyng mәiitteri edi...»

Onasha bir otyrysta «ózining qashanghy kýmbirlegen mayda qonyr dauysymen erekshe bir tolqu ýstinde» aqyn Ghafu Qayyrbekovtyng Valeriy bauyryn qúlaghdar etken әngimesi eken búl. Ghafang osy әngime ýstinde әjesining qayrat kórsetkenining arqasynda Torghay qalasyna jetip, sondaghy naghashy júrtymen selbesip aman qalghandary turaly syr shertedi. Taghy bir әngimesinde aqyn «Ghabennen – Ghabit Mýsirepovten estigen edik» dep taghy bir súmdyq  kórinisti oqighany jayyp salady:

-         «... 1932 jyly Qazaqstan súmdyq ashtyqtyng qúrsauynda qaldy. Mýsirepov tórt joldasymen birge ólkelik komiytetke hat jazdy. Onda újymdastyrudaghy asyra silteushilik turaly aityldy. Biraq olardyng bәrin «últshylsyndar» dep aiyptady. «Biz, - dedi Ghaben, - bitken jerimiz osy dep oiladyq. Olar ýshin, qolyna qandy qylysh ústaghan baskeser ýshin, bizding ómirimiz ne túrady...»

Sol jyly qys erte týsken bolatyn, Almatyny qazan aiynyng ózinde-aq qar basyp qalghan. Mýsirepovti ólkelik komiytetke shaqyrdy.

«Nesi bar, eger sen ózinning halqyng ýshin osynsha alandaytyn bolsan, Torghaygha baryp qayt, - dep oghan Goloshekin mysqylday qarady. – Onda eshqanday ashtyqtyng joq ekenin óz kózinmen kóresin».

Mýsirepov jolgha shyqty. Qostanaygha jetti. Onda aqyrghan qys eken. Atqaru komiytetine keldi. Onyng tóraghasy Qazaqstangha óz erkinen tys kelgen adam eken. «E-e, - deydi ol, - sizder de men siyaqty jer audarylghandar ekensizder ghoy. Sizderdi múnda qay Qúday aidap kelgen? Elsiz dala, tolassyz boran, al Batpaqqaragha deyin myng jarym shaqyrym, ýsip qalasyzdar. Ne sizderdi jep qoyady». Osy sózderding bәrin ol esh qaljynsyz, bayyppen aitqany kórinip túrdy.

... Áuliyekól audanynan ótkennen keyin boran bastaldy. Úitqyp soqqan qar úshqyndary kýnning kózin jauyp, joldy bitep tastady. Jýrginshiler joldyng jýlgesinen adasyp, attar túryp qalady. Kenet Mýsirepovting kózine әldene shalynghanday bolady: ananday jerdegi kýrtik qardyng arasynan birdene qarandaydy, beynebir sekseuilding qisyq bútaghy sekildi. Ol shanadan yrghyp týsip әlgining qasyna barady. Qar astynda adam ólikteri jatty.

... Olar kýrtik qardan shyghyp, óliler salghan jolmen jýrip otyrdy. Alda – qanyrap bos qalghan auyldar. Jergilikti jol bastaushy búl qonystardyng nómirlerin aityp keledi.: - olar bir-birinen tek nómirimen ghana ajyratylady: eshbirinde jan balasy qalmaghan. Jolaushylar qazaqtyng kózine tosyn kórinetin kiyiz ýy qalashyghyna at basyn tiredi.

... Mýsirepovti әsirese ishi-syrtynyng sәn-saltanaty kelisken alty qanatty kiyiz ýy tanghaldyrdy. Ýy jasaulary – ashyq týsti jibek kórpelere men atylas jastyqtar, betin әsem órnektermen әshekeylegen týkti kilemder kózding jauyn alady. Orta túsynda teng bolyp jinalghan jýk túr. Beyne bir ýy iyeleri әlginde ghana sәl uaqytqa shyghyp ketkendey, әne-mine qaytadan kirip keletin sekildi.

... Bәri jan-jaqtan qarap jýr – al myna bir tústaghy kiyimder jinalghan jýk ózgeshe bir kýrkege úqsaydy. Ortasynda kishkene tesik bar... Áldebir beytanys ta ýreyli әlemge ashylghan qaranghy terezege úqsaydy. Kenetten aralaryndaghy ekeui qarulanghan tórt erkek bir mezette әldeneden sekem alyp selt etti. Deneleri týrshigip, ýrke qarap sәl túrdy da, esikke qaray enteley bettedi. Túra beruge dәtteri shydamay, dalagha atyp-atyp shyqty. Ghabit Mýsirepov eng sonynda qaldy. Tabaldyryqta sәl kidirip, art jaghyna qarady: ýstine kiyimderdi ýiip tastaghan shaghyn jýk tenning ishinde bireu bar sekildi.

... Ayaqtaryn kýrtik qardan әren-әreng suyryp, olar shanagha bettedi. Kenet kókeyin týrtkilegen beymәlim týisikpen qarsylasugha boyynan kýsh tappaghan Mýsirepov ózderi әlginde ghana kirip shyqqan, aq kiyizben jabylghan enseli ýlken ýige qaray búryldy. Joldastary da sonynan erdi.

«Oybay, múnda bireuding izi jatyr!» - dep yshqyna dauystady bireui.

Olar qar betindegi beymәlim izge ýnilip, ýimelesip qaldy. Iz mýlde jana edi.

«Búl ne? Qarasaq pa? Týlki me?»

«Joq, úqsamaydy! Sirә... Áy, biraq boluy mýmkin emes!..»

Jigitter iz qualap jýrip otyryp kiyiz ýiden bir-aq shyqty. Esikti aiqara ashty.

Kýtpegen jerden iyesiz ýiding ishinen ynyrsyghan ashy dybys estildi. Bәrining jotasy múzdap qoya berdi. Álde itting qynsyly ma nemese mysyqtyng zarlaghany ma – aiyryp bolmaydy jәne osynyng bәri qanday bir qorsylmen qatar estiledi.

Jýk jinalghan tenning quyqtay ghana tesiginen әldebir kip-kishkene tiri jan atyp shyqty da, adamdargha túra úmtyldy. Ol qangha malshynghan edi. Qansýngi bolyp qatyp qalghan úzyn shashtary mýiizge úqsap, jan-jaghyna soraya shyghyp túr, ayaqtary beynebir qarghanyng siraqtary siyaqty qap-qara, shiydey. Kózderi oisyz, betine qatyp qalghan qannyng ýsti janadan aqqan qan tamshylarymen әlemishtengen. Tisteri aqsiyp, auzynan qyzyl kópirshik aghyp túr.

Tórteui birdey qoryqqannan esteri shyghyp, esikke qaray sekire qashty. Syrtqa shyghyp, artqa búrylghanda әlgi qúbyjyqtyng qarasy da kórinbedi, ghayyp bolsa kerek.

«Búl sonda ne boldy?» - dedi Ghabit qyrylday sóilep, joldastaryna qarap. Qorqynyshtan әli de selkildep túrghan olar ýndemedi. Tek keyin, Qostanaygha barghan song jolserikterining biri Ghabekene mynany aitty:

-         Siz, bәlkim, ony jyn dep oilap qalghan shygharsyz? Joq, jyn emes. Men bayqap qaldym, anyq bayqadym. Ol - adam. Sәbi. Qazaqtyng jeti-segiz jasar qyzy...

-         Joq! Joq! – Mýsirepov yshqyna aighay saldy. Onyng ýninen jan dýniyesining alapat jarylysynday, aityp jetkizgisiz doly, sonymen bir uaqytta sharasyzdyqtyng dәrmensiz ashuy búrq etti. – Ol – ashtyq! Ol ashtyqtyng kózi bolatyn! Qarghys atqyr ashtyqtyng dәl ózinin...»(«Ghalamat jút shejiresi», 9-14 better) 

Qazaq dalasyna osy alapat ashtyqty alyp kelgen, qazaqtyng jeti-segiz jasar qyzyn ashtyqtyng tiri beynesine ainaldyrghan, Mýsirepovti mysqyldap Torghay dalasyna jiberip, kózin qúrtpaq bolghan Goloshekin kim edi? Áriyne, ol turaly jazylyp ta, aitylyp jatyr. Shyn esimi – Shaya, tónkeristik janama nyspysy Filipp bolghan quayaq qúrdymnyng istegen isin, salghan lanyn jariya etpey sovettik senzura qatang baqylap otyrdy. Onysy – qazaqtyng marghasqa úldaryn tizimdep attyrudyng alghy shartyn jasap, qalyng eldi ashtyq deytin qoldan egilgen apatpen qyryp salghan revolusionerding shynayy bet-beynesin jasyru, ruhyn bodandyq qamyty borday ezgen elding esine qaydaghy-jaydaghyny salmaudyng amaly bolsa kerek. Onyng ýstine, «jylymyq jyldary» Shaya Iskovich – Filipp Isaevich Goloshekinning súmpayy jýzin tanytugha qazaq tarihshylarynyng erik-jigeri jetpegen de siyaqty. IYә, ol kezdegi ahual týsinikti bolatyn. Bertin, onyng ózinde de 1980 jyldardyng ayaghyn ala,  atalarymyz «qu jaq» ataghan zúlymnyng is-әreketinen eptep habardar bola bastadyq. Alayda, Goloshekinning әuelbasta búzylghan adamdyq kelbetining týp-tamyryn qozghap, jandýniyesindegi kemtarlyqty әigilegen kitap – «Ghalamat jút shejiresi» der edik. Avtordyng naqty deregi boyynsha, Goloshekin ózining qan qasap jolyndaghy dosy Sverdlovpen Turuhanskiy ólkesining ortalyghy Monastyri selosyna jer audarlyp baryp, birge túrady. Sol seloda Sverdlov әieli Klavdiya Novgorodseva-Sverdlovagha jazghan hattarynyng birinde Goloshkindi «Mizontorp» deydi (mizontrop – adam balasyn jek kóretin aurugha shaldyqqan miskin). Al, patshanyng taqtan qúlaghanyn estip Monostyridan Mәskeuge jetken Yakov Sverdlov qaryndasynyng ýiine týsip, dalagha Goloshekindi qaldyryp ketedi. Sonysyna ynghaysyzdanghannan búryn qatty qorqqan ol qaryndasyn júmsap: «Jorj, oi, Jorj! Ol meni óltiredi. Sen bar, sen baryp ertip kelmeseng men qúrydym», - degendi aitady. Mizontropqa adam óltiru degen rahat emes pe, ol rasynda senimdi serigi Sverdlovty endi sәl keshikkeninde sespey qatyruy mýmkin edi ghoy. Áytse de mizontrop revolusiya isi ýshin ózining sheksiz paydasyn tiygizip qalady: ol bir-aq týnning ishinde Reseydi 300 jyl biylegen romanovtar әuletining túqym-túyaghyn, qyzmetshilerimen qosyp o dýniyege shimirkpesten attandyrdy. Romanovtardy Tobyldaghy gubernator ýiining jertólesine qamap alyp atqan Goloshekinning jendetteri – Voykov, Yurovskiy, Partiyn, t.b. degender bolsa kerek. Biraq Ekaterinburg qalasyna tayap qalghan aqgvardiyashylardan seskengen Golshekin patsha otbasynyng mәiitin tegis órtetedi. Keyin onyng Mәskeuge ýsh ýlken aghash jәshikpen ketip bara jatqanyn kógender: «Mynauynyzdyng ishinde  ne bar?»  dep súraghanda: «Putilov zauyty ýshin dayyndalghan snaryadtardyng ýlgisi» dese kerek. Al, shyndyghynda arqanmen shandyp buylghan әlgi jәshikterding ishinde romanovtardyng spirtke malynghan bassýiekteri men órtenbey qalghan tisteri jatqan edi.

... Dalamyzgha oralayyq. Valeriy Mihaylov Goloshekinning qiyapat isterin osy jәne ózge de súmdyq derektermen shegendep alghan song qazaq dalasynda bastalghan júttyng sebep-saldaryn, oghan qatysty oqighalar men tótenshe jayttardyng hronologiyasyn jasaydy. Asyqpaydy, búra tartpaydy. Qazaqtar turaly jazyp otyr ekenmin dep sol zamandaghy qazaq basshylarynyng qatelikterge jol bergenin, ótirik aitugha mәjýbir bolghan tústaryn, bir-birimen sayasy tartysqa týskenin, bir-birining ýstinen aryz aidaghanyn jasyryp qalmaydy. Bir keremeti: Bәkeng sonyng bәrin ashyq aita otyryp, tarihy túlghalardy býgingi zamananyng betimen birjaqty synap-minemeydi, bәrin uaqyttyng bezbenine salyp, salmaqty pikir aitady. Biz әredik alashorda kósemderining ómirin, enbegin, kýres jolyn zertteushiler men rysqúlovtanushylar arasyndaghy polemeykagha kuә bolyp qalyp jýrmiz. Múndaghy basty mәsele – Túrar Rysqúlovtyng 1930 jyly Halkom kenesining tóraghasynyng orynbasary kezinde   újymdastyrudy jeteldetu turaly qaulygha (qaulynyng jobasyna) týzetu engizgeni turasynan órbiydi. Qauly jóninde Rysqúlovtyng Sayasy burogha joldaghan haty 1950 jyldary «Voprosy istoriy KPSS» jurnalynda jariyalanghan eken. Ras, Rysqúlov kollektivtendiruding tezdetuin jaqtaydy. Alayda, ainaldyrghan birer jyldan song Túrannan shyqqan Túrardyng elinde alapat ashtyq aranyn ashady. Sonda Rysqúlov óz halqyna jamandyq shaqyrghany ma, biylik ýshin solay jasady ma? Búl súraqqa «iyә» dep jauap qayyru qiyn siyaqty. Óitkeni, qazaq tarihshylary ónbes daudyng ózegine ainaldyryp alghan osy súraqqa Mәskeuding súrqiya sayasatyn et-jýregimen sezetin gummanist-jazushy Valeriy Mihaylov: «Shyn mәninde Rysqúlovtyng týzetuleri Stalinning bastapqy eskertepelerimen bir baghytta shyqty jәne sharualar búqarasynyng újymdasu jolyna týsuining obiektivti jasandy sharalarmen jedeldetudi maqsat etti.

... Bәlkim, Stalinning qysymynan tysqary qalmaghan shyghar. Aytpaqshy, Rysqúlovtyng tikeley bastyghy – RSFSR Halkom kenesining tóraghasy S.I. Syrsov ta (1919 jylghy don kazaktary genosiydin basty oryndaushylardyng biri) mal sharuashylyghy audandarynda «kolhoz qozghalysyn kýsheytudi» talap etti. Kósemning núsqauyn orynday otyryp, Syrsovtyng Rysqúlovty Sayasy burogha hat jazugha mәjbýrleui de әbden mýmkin ghoy. Tarihta bolyp kórmegen kýshteu men zorlyq-zombylyqqa jol ashqan újymdastyru turaly qaulynyng eki kýnnen keyin qatang stalindik redaksiyamen qabyldanuyn kezdeysoqtyq deuge bolmaydy» dep jazady («Ghalamat jút shejiresi», 282-283 bb).

Mәskeuding osylaysha týrtip, ymdap, núsqap oinaytyn әdeti býginde qalghan joq, ony kórip te bilip te jýrmiz. Ózining yghyna kónip, yqtap sóileytinderden Mәskeu әzirge irgesin aulaq sala da qoymas.

Sonymen, kitabymyzgha keleyik. Újymdastyru men ortaqtastyrugha qúlshyna kirisken  esalang әri mizontrop Goloshekinning nauqany úly dalada qúiyn-peren qarqyn alady. Tipti, amalsyz ezuine kýlki de ýiredi eken.

«Kantemirovkada (Syrdariya okrugy. -red) kiyimdi, ýi-ydysayaqtaryn ortaqtasyra bastaghan, al jergilikti agronom Frosov it pen mysyqty da ortaqtasyrudy qolgha aldy.

... Enbekshiqazaq audanynda kiyizýidi ortaqtastyrghan, Syrdariya okrugy IYrijar audanynda anshy myltyghy men is tigetin mashina, basqa audandarda ýirek pen qazdy...

Keybir auyldarda baqytty bolashaqtyng «josparyn» jasaghan – «ortaq otbasylyq-túrmystyq ómirge ótu qajettiligi» turaly mәsele qoyylghan. Demek, «kolhozda әielder men balalardy da ortaqtastyrady» degen baylardyng ósegi de negissiz bolmaghany ghoy», - deydi atalghan enbeginde qalamger.

1929 jyly elding qolynda 40 million bas mal bolghan eken, «1933 jyly sol 40 millionnan 4 million ghana bas mal qaldy. Onyng ózining shyndyghyna senu qiyn. Qazaqstan Odaqty etpen, jýnmen, terimen qamtamsyz etetin eng iri aimaqtan ózin-ózi asyray almaytyn ólkege ainaldy. Goloshekin kez kelgen bolmashy synnyng ózin qysymgha alyp, sózine qúlaq aspaytyn sausaqpen qana sanarlyq adamdardy ayasuyz jazalady» (sonda, 264 bet) Al, әlemning jarty halqyn ash-jalanash jasaghandardyng biri, újymdastyrudyng búrynghy ýilestirushisi Lazari Moiyseevich Kaganovich úzaq jasap, jýzge jetip, kóshede masayrap otyryp qaytys bolypty. Ólerining aldynda oghan «auylsharuashylyghyn damytudaghy tabystary ýshin» Lenin ordeni berilgen-di.

Valeriy Mihaylov «Ghalamat jút shejiresinde» derekterdi ghana tizbektep qoymay ashtyq pen qughyn sýrgin taqyrybyn qamtyghan  qalamgerlerding shygharmalary men ghalymdardyng zertteulerinen (mysaly, Zeytin Aqyshovtyng «Zaual» , Robert Kokvesting Londonda jaryq kórgen «Qayghy qasiret qyrmany. Kenestik újymdastyru jәne ashtyq terrory» kitabynan, N. Mihaylov pen N Tepsovting enbekterinen t.b.) ýzindiler keltirip otyrady. Áygili besuding hatyna qol qoyghandardyng biri M. Ghataullinning sottalushylardyng ortasynda otyryp: «Halyq jaulary búlar emes. Jau – menimin. Meni sottanyzdar. Jalghyz ózimdi ghana. Biraq men de halyq jauy emespin. Men halyq jaularynyng jauymyn. Al, men múnday jaugha 1932 jyly  issaparmen Kentke kelgende ainaldym» degen sózin birinshi bolyp tasqa týsiredi (sonda, 262-263 better), Goloshekinning uaghynda tabu qoyylyp, tiym salynghan sózderge deyin tirnektep tauyp naqty mysal keltiredi. Goloshekin adamdy adam dep ataudy tiyp «óndirgish kýshterding negizgi elementi» dep aitqyzypty. «Óndirgish kýshterding negizgi elementi» adam  ekenin, sol adamnyng biri qazaq ekenin, qazaqtyng 80 myngha juyq balasy qarausyz qalyp bara jatqanyn Goloshekinning esine salghan  qayran er sol zamanda Memlekettik josparlau basqaramysynda istegen Núrmúhamedov bolady (búl da atalghan kitapta, 209 bet). Núrmúhamedovke Goloshekin ne dep jauap berdi dersiz sol kezde? «Núrmúhamedovshe, bastysy sol: onyng aituynsha, Qazaqstanda 80 myng qarausyz qalghandar bar, olardyng týrleri adam shoshyrlyq, tipti bet-jýzderine tiktep qaraudyng ózi qiyn. Mening oiymsha, múnday medisinalyq kózqaraspen plenum kelise almaydy. Bizder sayasatkerlermiz jәne búl sekildi burjuaziyalyq filontropiyalyq (meyrbandyq - aud) dýniyetanymda túra almaymyz» (201 bet).

Alapat ashtyqtyng shyndyghy  ashtyq kernegen zamanda sóz boldy ma? Áriyne, bolghan. Ony jariyagha jar salyp jazghan qazaq gazetteri edi deydi orys V. Mihaylov Ghabbas Toghjanovtyng 1922 jyly 21 aqpanda «Enbekshi qazaq» gazetinde jaryq kórgen maqalasyna silteme jasay otyryp.   

«Ghalamat jút shejiresinde» әkesimen birge jer auyp, qazaq ortasyn panalaghan orys qyzy  Tatiyana Nevadovskayanyng estilik-dәpterining de betteri paraqtalady. Tatiyana Gavrilovna Ile Alatauynyng baurayyndaghy Shymdәulet auylynda túrghan. «Qazaqstandaghy qasiretti» ókisip túryp óleng joldarymen órgen Nevadovskayanyn

«Boyanyp әlem – kelip te qaldy kóktem de...

Úmytylghan bәri – oralam, biraq ótkenge...

Qystaghy qatqan esime dene týsedi,

Kógerip shyghyp qalsa da alau kók belde» - dep bastalatyn tolghauyn aqyn Amanhan Álim aghamyz tebirene tәrjimalapty.

1980 jyldary Nevadovskaya Ortalyq memlekettik múraghatqa otyzynshy jyldardyng fotoalibomyn tapsyrady. Sol fotoalibomdaghy «bir shaghyn әuesqoylyq fotosuret bәrinen de kóp әser tudardy» deydi kitap avtory. Alibomdaghy estelikten oqyghanymyzdyng qysqasha bayany: kezekti ashtyq qúrbany. Jas qyz  (Tatiyana Nevadovskaya) ýiinen talghaju etetin dәm alyp kelgenshe, qyrda qol jayyp otyrghan qazaq baqigha attanyp ketken...

Milliondaghan taghdyrlardy ashtyq pen ajaldyng aranyna salyp oinaghan, saharada saytannyng «saltanatyn» qúrghan Goloshekin 1941 jyly 28 qazanda Beriyanyng núsqauymen Barbysh kentinde atyldy. «Ghalamat jút shejiresi» derekti hikayatynda bayandalghan jayttardyng úzyn-yrghasy mine osy.

El ishi bile jýrgeni dúrys-au: Bәkeng – Valeriy Mihaylov – qazaqtyng ýlken dosy. Shyn ziyaly adam. Zamandas. Múndas. Qalamger. Osy Bәkendi 1993 jyldary «Hronika velikogo djuta» kitaby ýshin Memlekettik syilyqqa úsynghandar bolypty. Biraq komissiya mýsheleri qabyldamaghan. Jaramsyz dep tanyghan. Seni, sening baytaq әlemindi әlemtapyraq jasap, ruhyndy jasytqan, qúl qylghan, sorlatqan qoghamnyng qoyasyn aqtaryp, bar bolmysyn әshkerlegen, adamzattyng әdil sotyna salghan  kitap pen kitap avtoryn mensinbesen, memsyilyqtan kem kórseng saghan ne deyik,  qazaqtyng әdeby biyligi. Áytse de, Bәkenning qalamger qauym men oqyrman ortasyndaghy bedeli zor. Sonyng bir kuәsi Ghúsman aghamyzdyng audarmasy bolsa kerek. Avtorgha degen zor qúrmetpen tәrjimalanghan kitap – HH ghasyrda jazylghan eng úly tuyndylardyng birine esep. Óitkeni «Ghalamat jút shejiresi» osynau alasapyran súmdyqtyng ar jaghyndaghy qúbyjyqty tanyp, jer-jahandy kezekti lannan saqtandyrady. Búl kitap – jút pen ashtyqtyng júmyryna tútasymen jútylyp kete jazdaghan júrttyng basynan ótken taghdyrdy jyrlaghan epopeyalyq jinaq. «Qazan tónkerisinen keyin qúldandyru kezeni bastaldy», «Bolishevikter halyqtyng qolyndaghy qazyna baylyqty tonap alyp әlemdik revolusiya jasaghysy keldi». Valeriy Mihaylovtyng kitabynda múnday tezister jii kezdesedi. Ol okyatbri tónkerisining atasy Lenindi, onyng jolyn jalghastyrushylardy jek kóretindigin ashyq jazady. Áriyne derekti hikayattaghynyng bәrin aqtaryp shyghugha bir maqala jetpeydi. Men kitapqa saraptama pikir aityp ta otyrghan joqpyn. Tek qysqasha sholu jasadym. Sondyqtan  «Ghalamat jút shejiresine» aldaghy uaqyttarda oralyp  otyratyn bolamyz.

Abai.kz