Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Mine, kórding be? 6291 0 pikir 23 Mamyr, 2014 saghat 16:08

NAGhYZ QAYYSPAS SURETShI


Keshe Almatydaghy "Ghalymdar ýiinde" antiyadrolyq "Nevada-Semey" halyqaralyq qozghalysynyng 25 jyldyghyna arnalghan  konferensiya bolyp ótti.  Búl bas qosu bastalghanda jinalghan júrtshylyq 12-gimnaziyanyng Balalar horyna qosylyp, antiyadrolyq  qozghalys gimni  "Zaman-aydy" shyrqady. Oljas Sýleymenovtyn, Múrat Áuezovtyn, qozghalys ardagerlerining sózderi  óte әserli bolyp, terendigimen baurady. Ardagerler týrli estelikter aitty. Osy shiyrek ghasyr ishinde dýniyeden ótken qozghalys belsendilerining esimderi iltipatpen eske alyndy.  Árbir oblystardan kelgen "nevada-semeylikter" qazirgi kezde óz ónirlerindegi ekologiyalyq ahualdardyng qanshalyqty ushyghyp otyrghanyn naqty mysaldarmen jayyp saldy. Ásirese, elimizding múnayly batys aimaqtarynan kelgen delegattardyng ashyna otyryp keltirgen dәiekteri tóbe-qúiqany shymyrlatty. Múnay óndirudegi atýstilik pen misyzdyqtyng ekologiyagha tiygizip otyrghan orasan ziyany, baylyqtyng sonyna týsken alpauyttardyn  joydasyz әreketterining keselinen býgingi jәne keleshek úrpaqtardyn  densaulyghynyng qúruy, tughan jerding tozuy jónindegi naqty mysaldargha negizdelgen bayandamalar Qazaqstan tóbesindegi qauipting búlty  qayta qoylana bastaghanyn anghartty. Kofe-breyk kezinde qozghalystyng qaraghandylyq belsendi mýshesi, poligon qúrbany jәne antiyadrolyq qozghalys simvoly atanghan qolsyz suretshi  Kәripbek Kýiikov bauyrym qasyma kelip: «Agha, ekeumizding birge týsken suretimiz joq eken, týseyikshi» dedi. Týstik. Birneshe ret. Mynau sonyng biri. 

Kәripbekti bilmeytinderge bir auyz sóz.

Suretshi Kәripbek Kýiikov 1968 jyly Egindibúlaqta tughan. Tumystan eki qolsyz, beli býkishtenip dýniyege kelgen ol qarshadayynan Almaty men Leningradtyn  ortopediyalyq instituttarynyng zertteytin әri protez synaytyn obektisine ainalghan. Mýgedek balalargha arnalghan arnayy mektep internatqa qabyldanghan. Sonda jýrip, boyauly qaryndashtardy alghash kórgennan-aq  ol suretshi boludy armandaydy.  Sóitip, qalay bolsa da, qaytse de suret salugha úmtylghan. Qoly bolmaghandyqtan alghashynda ayaghymen salugha mashyqtanghan. Qúday  oghan qol bermese de talant bergen eken! Onyng qylqalamdy bashpayyna qystyryp salghan suretterine júrt qyzygha bastaydy. Biraq, molibert aldynda úzaq otyru belin odan ary býkireytetin bolghan song dәrigerler oghan ayaghymen suret salugha tiym salghan. Qaysar minezdi Kәripbek búghan moyymay, endigi uaqytta qylqalamdy auzyna tistep alyp, tisimen suret saludy ýirenipti. Qanday qajyr, netken tózim, ne qylghan ómirge, ónerge qúshtarlyq desenizshi!

 Tyrnaqaldy tuyndylarynyng eng eleulisi «Jarylys» dep atalady.  1989 jyly O.Sýleymenov «Nevada-Semey» qozghalysyn qúrghanyn estigen ol Oljasqa hat jazghan eken.  Sol tústa, onyng Jazushylar odaghyndaghy orynbasarlarynyng biri retinde antiyadrolyq qozghalystyng aqparattyq júmysyna belsene aralasyp, ýilestiru kenesining mýshesine ainalyp, gimnining sózin  jazyp  jýrgen kýnderimning birinde Kәripbekpen tanystym. Oljas ony ózi úiymdastyrghan «Almaty –Hirosima» telekópirine qatysugha shaqyrghan bolatyn. Dýniyeni dýr silkindirgen búl әigili telekópirden Kәripbekting albyrt jýzin kórip, jan tebirenterlik sózin estip, tamasha tuyndylarymen tanysqan japon eli ony da Oljaspen birge halyqaralyq forumgha qatysugha shaqyrdy. Tokio, Hirosima, Nagasakiyde onyng kartinalarynyng kórmesi boldy. Japoniya sapary onyng atyn kenistikke shygharyp, ónerin әlemge tanytty. Búdan keyin onyng tisimen salghan kartinalary dýniyejýzin sharlady.  Kórmeleri Amerika,Germaniya,Týrkiyada, Qytayda jәne Qazaqstan qalalarynda da úiymdastylyp, airyqsha tabyspen ótkizildi. Tandauly tuyndylary osy elderdegi jeke jәne memlekettik kolleksiyalargha alyndy. Sóitip, taghdyr taqsiretin tartqan qolsyz suretshi antiyadrolyq qozghalystyng betjýzdigine әri qajymas qayratkerine ainaldy.  Sol kezende ajdaha poligondy japtyru ýshin Almaty men Semeyde ótkizilgen qanshama sharalargha birge qatysyp, ýzengiles jýrdik. «Men ómirge tistey qatyp jabysqan adammyn» deytin ol. Onyng tisimen salghan suretterin bizder qos qoldap sala almaymyz. Naghyz azuly,  naghyz qayyspas qayratker,  qaharman suretshi! Tómende Kәripbekting eki tuyndysyn nazarlarynyzgha úsynyp  otyrmyn.   

 Úlyqbek Esdәulet

Abai.kz

0 pikir