Senbi, 23 Qarasha 2024
Taghzym 10837 2 pikir 23 Mamyr, 2014 saghat 11:32

ER JÁNIBEK: «MEN ÓLSEM QAZAQTAN TAGhY BIR ÚL TUAR»

 

 

 Ýstimizdegi jyly Er Jәnibekting tughanyna 300 jyl tolyp otyr. El auzynda  -danqty qolbasshy, bi, sheshen, batyr atanghan Jәnibekke -  Abylay  han  bir   auyz  sózben - «Er Jәnibek» dep at qoyghan desedi. Bauyrjan Momyshúly orys komandirlerining ózderining búiryqtaryn týsinbegen qazaq jauyngerlerine úrsyp jatqanynyng ýstinen týsip, olardyng ózderin sapqa túrghyzyp qoyyp, «ongha», «solgha» dep búiryq berip, jazalaghan. Qayrat Rysqúlbekovtyng «Qazaq degen atym bar, On segizde jasym bar, Erkek toqty  qúrbandyq, Atam deseng atyndar», dep aituyna - osy atalarymyzdyng ýlgisi, batyrlyghy, ónegesi ruh bergeni sózsiz.

Er Jәnibek (1714 -1792) qazaq eli tarihyndaghy  aituly túlghalardyng biri, Abaq kereyding Jәntekey tarmaghynan. Jәntekeyden - Sýiindik, odan -Ernazar, odan - Berdәulet, odan - Jәnibek.

Syr boyynda tuyp, songhy ómiri Shyghys Qazaqstan ónirinde ótken. Sýiegi de  sonda, Qalba tauynyng bauyrynda jatyr. Ataqty Shaqshaq Jәnibek atyn qoyyp, bata bergen. Jәnibekting sheshesi Qazybek biyding qyzy eken, әkesi Berdәulet erte qaytys bolghan  son, ol naghashylarynyng tәrbiyesinde bolady. 14 jasqa kelgende, Qazybek by batasyn berip, kók dónendi mingizip, jaugha attanbaq bolghan Jәnibekti shygharyp salady. Kereyding ýlken qariyasy nemeresining qolyna yrym ghyp   sary shashaqty aq  tu ústatqan.

Qazaq – qalmaqtyng qandy aiqastarynyng birinde Jәnibekting kózi qalmaqtardyng qorshauynda qalghan Abylay hangha týsedi. Onyng aty mertigip, jayau qalghan eken. Sol kezde Jәnibek úran salyp, qorshaudy búzyp ótip, Abylaygha kók dónenin kóldeneng tartqan. Sonda Abylay: «Qaraghym-ay, ózing qaytesin?» degende Jәnibek: «Basshysy ólse, qoldan bereke qashady. Men ólsem qazaqtan taghy bir úl tuar» - degen eken. Ekinshi derek boyynsha, Er Jәnibek  Abylaydyn  aty  mertigip qalghanda, astyndaghy kók dónenin kóldeneng tartqan. Ol minbey tartynghanda; «Jau  óltirgenshe ózim mert qylayyn, myna atqa minbesen, osy qystalanda kóretin  jayyng osy», dep qaharlana qylyshyna úmtylghanda, eriksiz mingen Abylay, sonynan dónenin qaytaryp, qúrmet kórsetken. Osydan keyin ol Abylaydyng qol basshylarynyng biri bolyp, Er Jәnibek atanghan. Er Jәnibek Abylayhannyng ong tizesinen  oryn  alyp,  qazaqtyn  әigili  batyrlary Qabanbay, Rayymbek, Bógenbaylarmen  birlikte  jonghar  shapqynshylaryna  qarsy  qandy  úrystardyn  bel  ortasynda  jýrip, eli men jeri  ýshin  eren  erlik  kórsetken  tarihy túlgha . Batyrdyng erligi Búhar jyrau, Dosber  Sauryqúly, Ýmbetey jyrau, Aqyt Ýlimjiúly  sekildi  aqyn  jyraulardyn  óleng jyrlaryna arqau bolghan. Kerey qolyna basshylyq jasap, Abaq kereylerding úranyna ainalyp, olardy ata qonystary Altaygha bastap aparghan. Onyng úrpaqtary qazir Qytayda, Qazaqstanda, Turkiyada, Mongholiyada túrady. Er Jәnibek aghasy Esirgemesting qyzy, ózining qaryndasy Ermekti Tobyqty (Arghyn) Yrghyzbaygha (batyrlyghyna riza bolyp) qalynmalsyz úzatqan. Qolbasshy, Bi, sheshen, batyr Jәnibek qazaq elining arman – mýddesi ýshin kýrese bilgen. Abylay hannyng senimdi serigi, onyng tapsyrmalaryn búljytpay oryndaushy bola bilgen. Abylay Jәnibekke óz tuyn,  eltanbasyn berip, qalaghan qonysyna jiberip otyrghan. Jәnibek ózi      biylegen Kereydi orystyng bodany boludan alyp qashyp, bir kezderi Kereyler mekeni bolghan Qytay, Monghol jerine bastap kóshirgen.

Er Jәnibek turaly eki tarihy roman, onnan astam qissa dastandar, kórkem  shejireler, anyzdar men sheshendik sózder jazylghan.

Er Jәnibekting jaugha attanarda qymyz ishetin sharasy Almatydaghy  Respublikalyq ortalyq múrajayda saqtauly túr.

 «Bir kýni Qabanbay, Bógenbay, Jәnibek ýsheui joryqqa attanady. Búlardyng kim ekenin bilmey artynan bir jalghyz atty adam eredi de  otyrady. Ýsh batyr bir shatqaldyng basyna baryp tynyghyp jatqanda, jalghyz atty adam da kelip jetedi. Sәlden song ýsh batyr attaryn әlgi  adamgha tapsyrady da, ózderi jayau tereng shatqa týsedi. Týserinde: Shatqaldan «Jәnibek», «Jәnibek» degen dauys shyqsa, attardy әkel, bolmasa osy orynnan qozghalma deydi. Asylynda, búl shatqal bas ayaghy  túiyq, manghol batyrynyng úrlaghan jylqyny bekitetin jeri eken. Ol dәiim qazaqtardyng jylqysyn shauyp әkelip, osy aragha bekitip, eshqanday jangha kýsh bermey jatady eken. Talay ret, talay adam kelip, búl  shatqalgha  týsken  jylqyny ala almay qaytady. Qazaqtyn  jylqysy ýshin búl  jer  beyne  týbi  joq  oppa  siyaqtanady . Sonyn  ýshin,  búl joly  ýsh batyr bas  qosyp , әdeyi  keledi. Kelisimen búlar manghol  batyrymen  jekpe jekke  shyghady . Sayysqa eng aldymen jas batyr Jәnibek týsedi. Eki  batyr birin biri ala almay kóp  tiresedi. Aqyry, manghol batyry Jәnibekti alugha ainalady. Osy kezde  Qabanbay «Jәnibek», «Jәnibek» dep úran salady. Jәnibekting tabighy jaratylysynda kók bórisi bar adam eken, «Jәnibektegen» aiqay  shyghysymen onyng túla boyyna súrapyl  kýsh kernep, qayraty tasyp ketedi.  Jau batyryn alyp úryp, qyzyl qangha boyaydy. Osy kezde әlgi jalghyz atty  adam ýsh batyrdyng atyn alyp shatqalgha týsedi. Batyrlar búl aragha  bekitilgen qalyng jylqyny aidap eline qaytady, jalghyz attygha da bir ýiir  jylqy beredi. Boshalang jigit ózine jylqy aidatqan  adamnyng kim ekenin de  súramapty. Bylay shygha bere ózi de kýmәndanyp: «Áke - au, bireuler búl  jylqyny qaydan aldyng dese, ne deymin?  El júrt múny úrlap әkeldi dep  qalmay ma» dep oilap artyna qayta búrylsa, aldynan shauyp Jәnibek  shyghady. Jigit qaytyp kele jatqan jónin aitady. Sonda Jәnibek: «Jaraydy, jylqynyng kim bergenin biluge kele jatqanyng abzal bolypty. Bolmasa, osyny súray almaghan jamandy óltirip tastayyn dep kele jatyr edim, eline búl jylqyny Qabanbay berdi de», dep kelgen betimen qayta jónele  beripti...

Shynghys pen jongharlardyng tegeurindi әskerine shydamaghan Altay kereyleri amalsyz auyp, Syr boyyna barghan edi. Jongharlardyng negizgi  kýshi  jenilgenen keyin qaytadan ata mekenine oralady. Biraq jonghardyng qaldyq  kýshteri Abaq elin qorshaugha alyp, erapaysyz qyrghynshylyq  jýrgizedi. Osynday qysyltayang kezde Jәnibek batyr Qabanbaydan kómek tilegen. Qabanbay qalyng qol bastap kelip, Abaq elin apattan qútqaryp, jauyn jayratyp, qaldyq bóligin Qobda asyryp tastaghan. Osy jaghday Aqyt  Ýlimjiúlynyng «Abaq shejiresinde»  bylay  surettelgen:

                  Altaygha kelgen elding Kerey aldy,

                  Jәnibek elge tirek bola  qaldy .

                  Kereydi qalmaq shauyp qyrypty, dep

                  Jәnibek  Qabanbaygha kisi saldy.

                  Qabanbay habardy estip kelgen eken,

                  Kereyding aqqan qanyn kórgen eken.

                  Birigip eki batyr tize qosyp

                  Sazayyn qalmaqtardyng bergen eken.

                  Mangholmen eki batyr soghys salghan,

                  Týtigip qara tamaq nayzany alghan.

                  Bere almay búghan tótep qalmaq jauy

                  Qobdagha qasha kóship ketip qalghan...

 

«Er qormaly - er Abylay»

 

                     ... Abylay minip jýrgen arghymaghy,

                      Shabystan keshke deyin barshyndady.

                      Jәnibek kók dónenmen keldi yzghytyp,

                      Abylaygha birer jauap sóz salghaly.

 

                      Týse qap kók dónenin algha tartty,

                     - Mininiz, túlparynyz sharshap qapty.

                       Bir qarap jas jigitke er Abylay,

                      -Sen ózing qaytesin? dep jauap qatty.

 

                       -Men ólsem, qazaqtan bir úl tuady,

                        Sen ólsen, jonghargha teng kim tuady?

                        Úranyng «Abylay»laghan el qorghany,

                        Sen ólseng úly úran joghalady ...

 

                        Abylay kók dónenge mindi daghy,

                        Oinatyp jau aldynda túrdy taghy.

                        Jәnibek joldasynyng atyn minip,

                        Bir ótinish Abylaygha qoydy taghy.

 

                         Ruqsat et, «jekpe - jekke» tartam dedi,

                         Jas jandy elden ayap qaytem dedi.

                         Abylay jeke ózi jauap bermey,

                         Bógenbay, Qabanbaygha taghy keldi.

 

                        «Jekege» Qabanbaydan bata aldy,

                         Maydangha attanugha dayyndaldy.

                        «Jeke!»  dep shygha shapty qalyng toptan,

                         Qalyng qol «Abylay»lap úran saldy.

 

                          «Jeke»ge qalmaq jaqtan Dolon shyqty,

                           Noyany bir jaysannyng ol da myqty.

                           Ayqasyp ersi - qarsy sayysqanda

                           Shandatyp maydan jerdi jýndey týtti.

 

                           Jәnibek aibaltany ala shapty,

                           Ádispen qaraqústan úrdy qatty.

                           Qozdyrghan «kók perisi» qaruly qol,

                           Úrghan song Dolon noyan jerdi qapty.

 

                          «Jeke! Jeke! Jeke!» dep úrandady,

                           Qalyng qol eki jaqtan syr andydy.

                           Bireui «Abylay»lap, «Qabanbay»lap,

                           Al biri «Burhan»dy aityp shyr ainaldy.

 

                           Kezekke jonghar jaqtan shyqty Holon,

                           «Qolda!» dep shulasty ol da әruaq jolyn.

                           Denesi kesek eken, dabysy zor,

                           Barlaghan batyr eken onyn, solyn.

 

                            Dolonnyng ólgenine ashuly edi,

                            Azuy qazaq dese basuly edi.

                            Ghaldan han Sharyshtan song senim artqan

                            Qazirgi sardarynyng asyly edi.

 

                            Holonnan batyr edi ol qaruy artyq,

                            Bolmaghan ony júrttyng tanuy artyq.

                            Jarq etip salghan jerden sadaqpenen

                            Jәkenning Holon qaldy atyn tartyp.

 

                           At qúlap, Jәnibek er jayaulady,

                           Túrghan joq qoldan kelse ayanghaly.

                           Sadaqpen búl  da tartty, atty kózdep,

                           Kýshine eki alyptyng el qayran qaldy.                            

 

                           Betpe  -  bet qylyshtasyp, arpalysty,

                           Nayzalasty, tiresti, kóp sayysty.

                           Bireui qalqan tosyp, biri úrghanda

                           Qanjarlasty, aila izdep daghdarysty.

 

                            Bosansyp bara jatty әl dәrmen de,

                            Onay ma kópe - kórneu jan bergenge?

                            Jasaghy eki  toptyng tyqyrshidy,

                            Lap etip kim taysa da dýr bermekke.

Bir kezde Holon alghan qanjar úshty

                            Ózi de ong jambastan qatty týsti

                            Sonan song apyl - ghúpyl silkilesken

                            Qalyn  qol bolyp ketti maydan ýsti

 

                            Jәnibek bir qalmaqtyng atyn minip,

                            Yqsyryp bet kelgenin shyqty týrip.

                            Qonghanday «kók perisi» týneripti,

                            Aybynmen týsti kózge nayza ýiirip.

 

                            Maydanda Abylay han taghy kórdi,

                            Tanydy jau jalamda qayratty erdi.

                            Jarq etip qysylghanda tynys bergen

                            Biluge er jigitti qúmar boldy.

 

                            Qazaqqa qandy maydan des bergende,

                            Dәt qylar qanday jýrek seskenbeuge!

                            Abylay at tebinip shayqasqanda

                            Dulygha bas domalap týsti jerge.

 

                             Qazaqtyng әruaghy zor batyrlary

                             Qabanbay, Jantay, Baraq, Bógen kәri,

                             Jәne de Malaysary, Ótegen biy

                             Yrza bolyp, bata tilek etti bәri ...

Jau ketip, soghys toqtap tynyqqan son, jenis alghan Abylay aqylshy    aghasy Ábilpeyizge: «Erligimen tanylghan batyrlardy sarapqa alyp, qalauyn   oryndap otyralyq» dep, aqyl qosty. Búl oidy qart batyrlargha da aitty.   Osy  jolghy jenisting kórnekti batyry, jas jigit Jәnibek sarbazdar aldynda   elden erek әigilendi.

- Sening qan maydan ýstinde at bergendiginnen sóz bergendiging tartymdy   edi. Búl jolghy jenisting jemisi seniki bolsyn. Han ordasyna qoyatyn talabyn    bolsa ait, - dedi Ábәlpeyiz uang orda atynan búiyra sóilep.  

- Súrasanyzdar aitayyn, men jaspyn. Elim, jerim tanylmaghan, ortalaryna býgin qosyldym, orda bosaghasynan jana attap otyrmyn. Sondyqtan talabym kóp bolsa da, bireuin aitayyn. Onym oryndalsa, ekinshisi onan song aitylady, - dedi Jәnibek.

- Ayt, kópshilik tyndasyn - dedi Abylay.

- Áskery qolbasymyz Abylay ong tizesinen oryn berse deymin, taqsyr ...

- Al, al, oryn bereyin, basqa ne súraysyn?, - dedi Abylay.

- Kerey  degen  elim bar, iyeligim joq, sarbaz ústap, qolbasy bolyp, elimdi   de, ózimdi de tanytsam deymin.

Abylay otyrghan batyrlargha qarady. Qabanbay men Bógenbay bir birine bas   iyzep kýle qarasty.

- Elim, jerim bar, súqtanghan jauym bar. Qorghanys jasap, qarsy túrar   kýshim bolsa  degen erge, kim yqylasyn bermesin?, - deydi batyrlar.

 - Endigi talabyng she?

 - Týsken tóbeme, shyqqan tauyma, jasaghan joryghyma, bet alar saparyma   jetekshi bolar tuymdy belgilep beriniz, - deydi.

  Sol joly qalyng qoldyng aldynda Abylay ýsh qúlash qaratamaq nayzagha    shaptalghan, eni tós jara, qyzyl sary jibek  shashaqty, qytay torghynynan    jasalghan tudy úsyndy. Aqboz atqa minip, sauytynyng syrtynan dalbay    kireuke jamylyp, yjdaghatpen tudy qolyna aldy Jәnibek ... Abylay tabystaghan, Er Jәnibek kótergen el tuy úrpaqtan úrpaqtyn  qolynda el úrany bolyp mәngi jelbirey bermek.

Er Jәnibek - azattyq Úrany!

 

                     Erler bar eniregen búl qazaqta,

                     Bas tikken el-júrty ýshin san azapqa.

                     Qol bastap, tu kóterip, úran salyp

                     Jetkizgen el men jerin osy azatqa.

 

                    Kek qaynap, jasynan aq jaugha shapqan,

                    Ata jau - qalmaq júrty janyn shaqqan,

                    Súlatyp jekpe - jekte eng batyryn

                    Sýisintip Abylaygha erte - aq jaqqan.

 

                    Atandy sodan bastap - Er  Jәnibek,

                    «Er» qoydy han Abylay ózi jebep.

                    Áygilep kópshilikke batyr danqyn

                    Serik etip qasyna aldy demep.

 

                    Dara bolyp el bastady, sóz bastady,

                    Batyrlyq, әdildikti qolgha ústady.

                    Azattyq pen jaqsylyqty elge tilep,

                    Eshkimge bodan bolmas tezdi ústady.

 

                    Óshpeytin aty mәngi ardaqty esim,

                    Bastaghan syn saghatta tarih kóshin.

                    Úrpaghy siynatyn baqqa ainaldy

                    Kirgizip taryqqanda elding esin!

 

Tólek  Tileuhan - jazushy, halyqaralyq 

«Alash»  syilyghynyn  laureaty

Taytóleu  Tóltay – «RIVS»   JShS-nyng tóraghasy.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383