ER JÁNIBEK: «MEN ÓLSEM QAZAQTAN TAGhY BIR ÚL TUAR»
Ýstimizdegi jyly Er Jәnibekting tughanyna 300 jyl tolyp otyr. El auzynda -danqty qolbasshy, bi, sheshen, batyr atanghan Jәnibekke - Abylay han bir auyz sózben - «Er Jәnibek» dep at qoyghan desedi. Bauyrjan Momyshúly orys komandirlerining ózderining búiryqtaryn týsinbegen qazaq jauyngerlerine úrsyp jatqanynyng ýstinen týsip, olardyng ózderin sapqa túrghyzyp qoyyp, «ongha», «solgha» dep búiryq berip, jazalaghan. Qayrat Rysqúlbekovtyng «Qazaq degen atym bar, On segizde jasym bar, Erkek toqty qúrbandyq, Atam deseng atyndar», dep aituyna - osy atalarymyzdyng ýlgisi, batyrlyghy, ónegesi ruh bergeni sózsiz.
Er Jәnibek (1714 -1792) qazaq eli tarihyndaghy aituly túlghalardyng biri, Abaq kereyding Jәntekey tarmaghynan. Jәntekeyden - Sýiindik, odan -Ernazar, odan - Berdәulet, odan - Jәnibek.
Syr boyynda tuyp, songhy ómiri Shyghys Qazaqstan ónirinde ótken. Sýiegi de sonda, Qalba tauynyng bauyrynda jatyr. Ataqty Shaqshaq Jәnibek atyn qoyyp, bata bergen. Jәnibekting sheshesi Qazybek biyding qyzy eken, әkesi Berdәulet erte qaytys bolghan son, ol naghashylarynyng tәrbiyesinde bolady. 14 jasqa kelgende, Qazybek by batasyn berip, kók dónendi mingizip, jaugha attanbaq bolghan Jәnibekti shygharyp salady. Kereyding ýlken qariyasy nemeresining qolyna yrym ghyp sary shashaqty aq tu ústatqan.
Qazaq – qalmaqtyng qandy aiqastarynyng birinde Jәnibekting kózi qalmaqtardyng qorshauynda qalghan Abylay hangha týsedi. Onyng aty mertigip, jayau qalghan eken. Sol kezde Jәnibek úran salyp, qorshaudy búzyp ótip, Abylaygha kók dónenin kóldeneng tartqan. Sonda Abylay: «Qaraghym-ay, ózing qaytesin?» degende Jәnibek: «Basshysy ólse, qoldan bereke qashady. Men ólsem qazaqtan taghy bir úl tuar» - degen eken. Ekinshi derek boyynsha, Er Jәnibek Abylaydyn aty mertigip qalghanda, astyndaghy kók dónenin kóldeneng tartqan. Ol minbey tartynghanda; «Jau óltirgenshe ózim mert qylayyn, myna atqa minbesen, osy qystalanda kóretin jayyng osy», dep qaharlana qylyshyna úmtylghanda, eriksiz mingen Abylay, sonynan dónenin qaytaryp, qúrmet kórsetken. Osydan keyin ol Abylaydyng qol basshylarynyng biri bolyp, Er Jәnibek atanghan. Er Jәnibek Abylayhannyng ong tizesinen oryn alyp, qazaqtyn әigili batyrlary Qabanbay, Rayymbek, Bógenbaylarmen birlikte jonghar shapqynshylaryna qarsy qandy úrystardyn bel ortasynda jýrip, eli men jeri ýshin eren erlik kórsetken tarihy túlgha . Batyrdyng erligi Búhar jyrau, Dosber Sauryqúly, Ýmbetey jyrau, Aqyt Ýlimjiúly sekildi aqyn jyraulardyn óleng jyrlaryna arqau bolghan. Kerey qolyna basshylyq jasap, Abaq kereylerding úranyna ainalyp, olardy ata qonystary Altaygha bastap aparghan. Onyng úrpaqtary qazir Qytayda, Qazaqstanda, Turkiyada, Mongholiyada túrady. Er Jәnibek aghasy Esirgemesting qyzy, ózining qaryndasy Ermekti Tobyqty (Arghyn) Yrghyzbaygha (batyrlyghyna riza bolyp) qalynmalsyz úzatqan. Qolbasshy, Bi, sheshen, batyr Jәnibek qazaq elining arman – mýddesi ýshin kýrese bilgen. Abylay hannyng senimdi serigi, onyng tapsyrmalaryn búljytpay oryndaushy bola bilgen. Abylay Jәnibekke óz tuyn, eltanbasyn berip, qalaghan qonysyna jiberip otyrghan. Jәnibek ózi biylegen Kereydi orystyng bodany boludan alyp qashyp, bir kezderi Kereyler mekeni bolghan Qytay, Monghol jerine bastap kóshirgen.
Er Jәnibek turaly eki tarihy roman, onnan astam qissa dastandar, kórkem shejireler, anyzdar men sheshendik sózder jazylghan.
Er Jәnibekting jaugha attanarda qymyz ishetin sharasy Almatydaghy Respublikalyq ortalyq múrajayda saqtauly túr.
«Bir kýni Qabanbay, Bógenbay, Jәnibek ýsheui joryqqa attanady. Búlardyng kim ekenin bilmey artynan bir jalghyz atty adam eredi de otyrady. Ýsh batyr bir shatqaldyng basyna baryp tynyghyp jatqanda, jalghyz atty adam da kelip jetedi. Sәlden song ýsh batyr attaryn әlgi adamgha tapsyrady da, ózderi jayau tereng shatqa týsedi. Týserinde: Shatqaldan «Jәnibek», «Jәnibek» degen dauys shyqsa, attardy әkel, bolmasa osy orynnan qozghalma deydi. Asylynda, búl shatqal bas ayaghy túiyq, manghol batyrynyng úrlaghan jylqyny bekitetin jeri eken. Ol dәiim qazaqtardyng jylqysyn shauyp әkelip, osy aragha bekitip, eshqanday jangha kýsh bermey jatady eken. Talay ret, talay adam kelip, búl shatqalgha týsken jylqyny ala almay qaytady. Qazaqtyn jylqysy ýshin búl jer beyne týbi joq oppa siyaqtanady . Sonyn ýshin, búl joly ýsh batyr bas qosyp , әdeyi keledi. Kelisimen búlar manghol batyrymen jekpe jekke shyghady . Sayysqa eng aldymen jas batyr Jәnibek týsedi. Eki batyr birin biri ala almay kóp tiresedi. Aqyry, manghol batyry Jәnibekti alugha ainalady. Osy kezde Qabanbay «Jәnibek», «Jәnibek» dep úran salady. Jәnibekting tabighy jaratylysynda kók bórisi bar adam eken, «Jәnibektegen» aiqay shyghysymen onyng túla boyyna súrapyl kýsh kernep, qayraty tasyp ketedi. Jau batyryn alyp úryp, qyzyl qangha boyaydy. Osy kezde әlgi jalghyz atty adam ýsh batyrdyng atyn alyp shatqalgha týsedi. Batyrlar búl aragha bekitilgen qalyng jylqyny aidap eline qaytady, jalghyz attygha da bir ýiir jylqy beredi. Boshalang jigit ózine jylqy aidatqan adamnyng kim ekenin de súramapty. Bylay shygha bere ózi de kýmәndanyp: «Áke - au, bireuler búl jylqyny qaydan aldyng dese, ne deymin? El júrt múny úrlap әkeldi dep qalmay ma» dep oilap artyna qayta búrylsa, aldynan shauyp Jәnibek shyghady. Jigit qaytyp kele jatqan jónin aitady. Sonda Jәnibek: «Jaraydy, jylqynyng kim bergenin biluge kele jatqanyng abzal bolypty. Bolmasa, osyny súray almaghan jamandy óltirip tastayyn dep kele jatyr edim, eline búl jylqyny Qabanbay berdi de», dep kelgen betimen qayta jónele beripti...
Shynghys pen jongharlardyng tegeurindi әskerine shydamaghan Altay kereyleri amalsyz auyp, Syr boyyna barghan edi. Jongharlardyng negizgi kýshi jenilgenen keyin qaytadan ata mekenine oralady. Biraq jonghardyng qaldyq kýshteri Abaq elin qorshaugha alyp, erapaysyz qyrghynshylyq jýrgizedi. Osynday qysyltayang kezde Jәnibek batyr Qabanbaydan kómek tilegen. Qabanbay qalyng qol bastap kelip, Abaq elin apattan qútqaryp, jauyn jayratyp, qaldyq bóligin Qobda asyryp tastaghan. Osy jaghday Aqyt Ýlimjiúlynyng «Abaq shejiresinde» bylay surettelgen:
Altaygha kelgen elding Kerey aldy,
Jәnibek elge tirek bola qaldy .
Kereydi qalmaq shauyp qyrypty, dep
Jәnibek Qabanbaygha kisi saldy.
Qabanbay habardy estip kelgen eken,
Kereyding aqqan qanyn kórgen eken.
Birigip eki batyr tize qosyp
Sazayyn qalmaqtardyng bergen eken.
Mangholmen eki batyr soghys salghan,
Týtigip qara tamaq nayzany alghan.
Bere almay búghan tótep qalmaq jauy
Qobdagha qasha kóship ketip qalghan...
«Er qormaly - er Abylay»
... Abylay minip jýrgen arghymaghy,
Shabystan keshke deyin barshyndady.
Jәnibek kók dónenmen keldi yzghytyp,
Abylaygha birer jauap sóz salghaly.
Týse qap kók dónenin algha tartty,
- Mininiz, túlparynyz sharshap qapty.
Bir qarap jas jigitke er Abylay,
-Sen ózing qaytesin? dep jauap qatty.
-Men ólsem, qazaqtan bir úl tuady,
Sen ólsen, jonghargha teng kim tuady?
Úranyng «Abylay»laghan el qorghany,
Sen ólseng úly úran joghalady ...
Abylay kók dónenge mindi daghy,
Oinatyp jau aldynda túrdy taghy.
Jәnibek joldasynyng atyn minip,
Bir ótinish Abylaygha qoydy taghy.
Ruqsat et, «jekpe - jekke» tartam dedi,
Jas jandy elden ayap qaytem dedi.
Abylay jeke ózi jauap bermey,
Bógenbay, Qabanbaygha taghy keldi.
«Jekege» Qabanbaydan bata aldy,
Maydangha attanugha dayyndaldy.
«Jeke!» dep shygha shapty qalyng toptan,
Qalyng qol «Abylay»lap úran saldy.
«Jeke»ge qalmaq jaqtan Dolon shyqty,
Noyany bir jaysannyng ol da myqty.
Ayqasyp ersi - qarsy sayysqanda
Shandatyp maydan jerdi jýndey týtti.
Jәnibek aibaltany ala shapty,
Ádispen qaraqústan úrdy qatty.
Qozdyrghan «kók perisi» qaruly qol,
Úrghan song Dolon noyan jerdi qapty.
«Jeke! Jeke! Jeke!» dep úrandady,
Qalyng qol eki jaqtan syr andydy.
Bireui «Abylay»lap, «Qabanbay»lap,
Al biri «Burhan»dy aityp shyr ainaldy.
Kezekke jonghar jaqtan shyqty Holon,
«Qolda!» dep shulasty ol da әruaq jolyn.
Denesi kesek eken, dabysy zor,
Barlaghan batyr eken onyn, solyn.
Dolonnyng ólgenine ashuly edi,
Azuy qazaq dese basuly edi.
Ghaldan han Sharyshtan song senim artqan
Qazirgi sardarynyng asyly edi.
Holonnan batyr edi ol qaruy artyq,
Bolmaghan ony júrttyng tanuy artyq.
Jarq etip salghan jerden sadaqpenen
Jәkenning Holon qaldy atyn tartyp.
At qúlap, Jәnibek er jayaulady,
Túrghan joq qoldan kelse ayanghaly.
Sadaqpen búl da tartty, atty kózdep,
Kýshine eki alyptyng el qayran qaldy.
Betpe - bet qylyshtasyp, arpalysty,
Nayzalasty, tiresti, kóp sayysty.
Bireui qalqan tosyp, biri úrghanda
Qanjarlasty, aila izdep daghdarysty.
Bosansyp bara jatty әl dәrmen de,
Onay ma kópe - kórneu jan bergenge?
Jasaghy eki toptyng tyqyrshidy,
Lap etip kim taysa da dýr bermekke.
Bir kezde Holon alghan qanjar úshty
Ózi de ong jambastan qatty týsti
Sonan song apyl - ghúpyl silkilesken
Qalyn qol bolyp ketti maydan ýsti
Jәnibek bir qalmaqtyng atyn minip,
Yqsyryp bet kelgenin shyqty týrip.
Qonghanday «kók perisi» týneripti,
Aybynmen týsti kózge nayza ýiirip.
Maydanda Abylay han taghy kórdi,
Tanydy jau jalamda qayratty erdi.
Jarq etip qysylghanda tynys bergen
Biluge er jigitti qúmar boldy.
Qazaqqa qandy maydan des bergende,
Dәt qylar qanday jýrek seskenbeuge!
Abylay at tebinip shayqasqanda
Dulygha bas domalap týsti jerge.
Qazaqtyng әruaghy zor batyrlary
Qabanbay, Jantay, Baraq, Bógen kәri,
Jәne de Malaysary, Ótegen biy
Yrza bolyp, bata tilek etti bәri ...
Jau ketip, soghys toqtap tynyqqan son, jenis alghan Abylay aqylshy aghasy Ábilpeyizge: «Erligimen tanylghan batyrlardy sarapqa alyp, qalauyn oryndap otyralyq» dep, aqyl qosty. Búl oidy qart batyrlargha da aitty. Osy jolghy jenisting kórnekti batyry, jas jigit Jәnibek sarbazdar aldynda elden erek әigilendi.
- Sening qan maydan ýstinde at bergendiginnen sóz bergendiging tartymdy edi. Búl jolghy jenisting jemisi seniki bolsyn. Han ordasyna qoyatyn talabyn bolsa ait, - dedi Ábәlpeyiz uang orda atynan búiyra sóilep.
- Súrasanyzdar aitayyn, men jaspyn. Elim, jerim tanylmaghan, ortalaryna býgin qosyldym, orda bosaghasynan jana attap otyrmyn. Sondyqtan talabym kóp bolsa da, bireuin aitayyn. Onym oryndalsa, ekinshisi onan song aitylady, - dedi Jәnibek.
- Ayt, kópshilik tyndasyn - dedi Abylay.
- Áskery qolbasymyz Abylay ong tizesinen oryn berse deymin, taqsyr ...
- Al, al, oryn bereyin, basqa ne súraysyn?, - dedi Abylay.
- Kerey degen elim bar, iyeligim joq, sarbaz ústap, qolbasy bolyp, elimdi de, ózimdi de tanytsam deymin.
Abylay otyrghan batyrlargha qarady. Qabanbay men Bógenbay bir birine bas iyzep kýle qarasty.
- Elim, jerim bar, súqtanghan jauym bar. Qorghanys jasap, qarsy túrar kýshim bolsa degen erge, kim yqylasyn bermesin?, - deydi batyrlar.
- Endigi talabyng she?
- Týsken tóbeme, shyqqan tauyma, jasaghan joryghyma, bet alar saparyma jetekshi bolar tuymdy belgilep beriniz, - deydi.
Sol joly qalyng qoldyng aldynda Abylay ýsh qúlash qaratamaq nayzagha shaptalghan, eni tós jara, qyzyl sary jibek shashaqty, qytay torghynynan jasalghan tudy úsyndy. Aqboz atqa minip, sauytynyng syrtynan dalbay kireuke jamylyp, yjdaghatpen tudy qolyna aldy Jәnibek ... Abylay tabystaghan, Er Jәnibek kótergen el tuy úrpaqtan úrpaqtyn qolynda el úrany bolyp mәngi jelbirey bermek.
Er Jәnibek - azattyq Úrany!
Erler bar eniregen búl qazaqta,
Bas tikken el-júrty ýshin san azapqa.
Qol bastap, tu kóterip, úran salyp
Jetkizgen el men jerin osy azatqa.
Kek qaynap, jasynan aq jaugha shapqan,
Ata jau - qalmaq júrty janyn shaqqan,
Súlatyp jekpe - jekte eng batyryn
Sýisintip Abylaygha erte - aq jaqqan.
Atandy sodan bastap - Er Jәnibek,
«Er» qoydy han Abylay ózi jebep.
Áygilep kópshilikke batyr danqyn
Serik etip qasyna aldy demep.
Dara bolyp el bastady, sóz bastady,
Batyrlyq, әdildikti qolgha ústady.
Azattyq pen jaqsylyqty elge tilep,
Eshkimge bodan bolmas tezdi ústady.
Óshpeytin aty mәngi ardaqty esim,
Bastaghan syn saghatta tarih kóshin.
Úrpaghy siynatyn baqqa ainaldy
Kirgizip taryqqanda elding esin!
Tólek Tileuhan - jazushy, halyqaralyq
«Alash» syilyghynyn laureaty
Taytóleu Tóltay – «RIVS» JShS-nyng tóraghasy.
Abai.kz