(әngime)

- Idut, idut,- dep ýlken qaqpany ashyp,  on ýsh – on tórt jas  shamasyndaghy úl bala aiqay saldy. Shylym shegip sybyrlasa sóilesip túrghan alty-jeti erkek temekilerin lezde tastap, «Aghatayym-ay,әkem-ay, kókem-ay»,- dep qol oramalmen betterin býrkey bastady. Qazagha kónil aitushylar aulagha «Bauyrym, arysym»,- dep kirgende, әielder jaghy da dauys shygharyp, kóz jastaryna erik berdi. Qazan-oshaq manynda otyn jaryp, as-su әzirlep jýrgender ýnsiz óz sharualaryn atqaryp jatty.  Marqúmnyng jesiri Kýltәy joqtauyn ózgelerden búryn bastap, eng sonynan ayaqtady. Jerleuge kelgenderding barlyghy  aqyldasyp kelgendey, sózderi bir jerden shyghyp jatyr.

- Jaqsy uaqytta ketti. Kýzding jyly aiy – qyrkýiek. Jemis – jiydek pisken, mal da qondy.

- Bar joghy ózi bir-aq kýn auyrypty deydi ghoy. Jaqsy adam ghoy, auyrtpalyghyn salmady.  

Býgin jaryqtyq Kәkendi jer qoynyna tapsyrady. Qara jamylghan әuliyetting erkekteri óz-ózderine kelgenimen, әielder jaghy әli de kóz jastaryn tiya alar emes...

Týimebay auyly ýlken qalanyng irgesinde túrghanymen múnda orta mektepten basqa júmys orny joq. Sol bilim mekemesin marqúm jiyrma jyldan asa basqardy.  Mynnan asa týtini bar eldi mekenning әkimi Vladimir Porotnikov degen orys. Sodan bolar qazaghy basym búl auyl ýshin basshy Kәken edi. Kәken tumysynan sharuagha pysyqtúghyn. Kenes ýkimeti qúrdymgha ketpey túryp, osy Týimebay sovhoz bolghanda basshylyq qyzmetterde boldy. Aqyry diyrektor boldym degende odaq  tarady emes pe? Ol әkimdikten ýmitker boldy. Audan basshylyghynyng kónilin tabugha tyrysyp baqty. «Ýlken» kisilerge de kisi salyp kórdi. Onysynan týk te shyqpady. Keshegi selsebet býgingi әkimning kreslosyna qaramaghynda brigadir bolghan Porotnikov qonjiya týsti. Sol kýni: «osy orystar bizdi traybalist» deushi edi. Búlar bizden ozbasa, qalatyn emes eken-au. Volodyanyng oblysta bir dókey qúdasy bar... degendi estigen edim dep, sózin ayaghyna deyin jetkizbey әieline múng shaqqanday bolyp edi. Áytse de, Kәkennin  únjyrghasy týse qoymady. Óz aldyna jeke sharua qojalyq ashty. Bastaghan isin sonyna deyin jetkizbey qoymaytyn ol  eki-ýsh jyldyng ishinde Týimebaydyng juanyna ainaldy. Endi júrt ony diyrektor emes, biznesmen Kәken dep atap ketti. Auyl sharuashylyq institutyn ayaqtaghan Kәkenning mamandyghy mal dәrigeri edi. Vettehnikting de, zootehnikting de kerek bolsa,  qolyna tayaq ústap, malshy da boldy. Dәuleti arta bastaghan song tanymay ketken, audandaghy shendiler  ózderi birinshi bolyp ýzilgen ara-qatynasty jalghan-dy. Sodan kóp keshikpey sharua qojalyghyna bas kóz boludy inisi Sәrsenge tapsyryp, ózi mektep diyrektory bolyp shygha keldi. Aptalap maldy auylgha shabyludy qoydy. Sharuagha tas myghym, inisi de aitqanyn eki etpeydi. Ýide zerigip bittim dep qoymaghasyn әielin qaramaghyna aldy. Kýltayy bastauysh synyptargha sabaq berdi. Kelinning mamandyghy zanger. Auylda oghan júmys qaydan bolsyn. Ol da mektepte kóp pәnderding birinen bala oqyta bastady.  Qyzy Raushan ózine tartyp tughan. Qolynan is keledi. Qaladaghy jogharghy oqu oryndarynyng birinde dәris oqidy. Ghylymy ataq ta alyp ýlgergen. Al, úlyna kelgende jer shúqyp qalatyny bar-tyn. Bir emes eki oqu bitirdi. Áskerine de bardy. Biraq, nemen ainalyssa da әiteuir bir joly bolar emes. Araqqa jaqyndyghy taghy bar. Onymen qoymay  ózi tóbeles qúmar. Qanday  bolsa da sol jalghyz úldan eki birdey nemere de sýigen edi. Solardyng qyzyghyn kórmey ketti-au. Qan qysymy kóterilip, kenetten kóz júmdy.

         ****

Janaza namazy ayaqtalysymen erkekter jaghy marqúmdy jer qoynyna tapsyrugha ketti. Qazan-oshaq manyndaghy  bir-eki er adamnyng jýrgeni bolmasa. Áyelder jaghy dastarhan dayyndap zyr jýgirip jýr. Endi bireuleri marqúmnyng jaqsy adam bolghandyghyn aityp jatyr. Birin-biri kóp kórmegen abysyn-ajyndar shýiirkelesip әngime dýken  qúruda.  Ýsh kýn, ýsh týn toqtamay jylaghan Kýltay basyn әreng kóterip, manayyna kóz tastady. Qara qúrym adamdar. Qayghysyna ortaqtasyp kelgen osynsha kóp jandargha meyirlene qarady. Bir kezde qalyng nópir ishinen әlde bireulerdi izdey bastady. Kózining astymen jan-jaghyn bir sýzip shyqty. Kimdi tappay otyrghanyn ózi de biler emes. Aqyry tapty. «Aygýl Kamalovna qay jerde otyr eken» dedi ishinen. Eshbir jerden kórinbeydi. Bәlkim ýide otyrghan bolar. Biraq, dala suyq emes, ol ýide ne isteydi? E, ólgesin Kәkendi endi ol qatyn kerek ete me dep oy týidi Kýltay. Bәlkim shúghyl sharuasy shyghyp qaldy ma eken? Qansha degenmen audandyq bilim bólimining bastyghy emes pe? Júmysy shash etekten. Alda jetisi, qyrqy bar. Kelip qalar, kelip qalar.  Osylaysha óz-ózimen otyrghanda  Kýltay Maqsútovna, Kýltay Maqsútovna degen dauys ony úiqysynan oyatyp jibergendey boldy. Qarasa qasynda otyrghan әriptesi Aynagýl eken.  

-      Men jýre bereyin.

-      Tamaqqa qalmadyng ba?

-      Audangha baryp, otchet tapsyruym kerek. Óziniz bilesiz ghoy. Kollektivting barlyghy osynda. Mynau jinap alyp kelgenimiz, - dep Kýltaydyng qolyna konvert ústatyp, Aynagýl ornynan bayau túryp, aqyryn  jýrip ketti.

 Qolyndaghy konvertti qayda qoyaryn bilmey abdyrap qalghan ol lezde manayyna kóz tastap ýlgerdi. Qasynda tek Yrysty otyr eken. Baghanaly beri ýnsiz otyrghan Yrysty Kýltay oghan qaraghanda  sóiley jóneldi.

- Osy Qaraqalpaqstannan kelgender pysyq bolady, - dep qaqpagha jetip qalghan Aynagýl jaqqa bir qarap qoyyp, - óziniz bilesiz ghoy, bizding mektepke ornalasqany da, zavuch bolghany da keshe ghana. Býkil kollektivting atynan sóileydi. Otchet deydi me ózi eshe. Osy qaraqalpaq diyrektor bolady degen sóz bar. Beker sóz emes-au. Osy aitqanymdy úmytpanyz, jeneshe, - dep baryp Yrysty toqtady. Kýltay bir nәrse aitqysy keldi. Alayda, jauap qatpady. Búryndary Aynagýl jeneshe deushi edi, jana maghan Kýltay Maqsútovna dedi. Onysy nesi eken dep ishinen oilady da qoydy. Bir kezde esine úly týsti. Keshe «papochka» dep jylap jýr edi ghoy, iship alyp. Býgin ózi sau ma eken? Jylay-jylay eki kózi isip, onsyz da men-zeng bolyp túrghan basyn auyrtqysy kelmegen Kýltay  úlyn oiynan shygharghysy kelip: «Qaysyng bar? Su alyp kelindershi», - dep aighay saldy. Kelinderden búryn bir shómish sumen kórshisi Balqyz jetip keldi. 

- Raqmet, ainalayyn, -  dep sudan bir-eki úrttap shómishti jyly shyraymen qaytaryp berip: -Aghang ólgeli osynda jýrsin,tynym tappay. Balalaryng ash qalyp qalghan joq pa? Osy ýiden jeytin birdemelerdi aparyp ber. Anau klette jylqynyng býiregi, jýregi, bauyry bar sony da salyp al. Bauyr men ókpesin itke berersin. Qalghany tamaq qoy. Baljan til qatpay basyn iyzedi de qazan-oshaq jaqty betke aldy. Kýltay songhy ýsh kýnde osy bir qyryqtan asqan kelinshekti jaqsy kórip ketken. Keybir abysyndar men kelinderge qaraghan búl jarap túr. Kýn-týn demey jýgirude. Kәken ólgen kýni eng birinshi bolyp, osy Baljan jetti. Qolynda on myng tengesi bar. «Tәte, mynau qosqanym emes. Agha júmysqa aldy emes pe. Mynau sol raqmettin  qalghan jartysy ghoy. Jylyna deyin qosarmyz. Qazir endi qolymyzda...  Endi óziniz bilesiz ghoy» -dep basyn tómen týsirgen bolatyn. Sol kezde Kýltay kórshisining adaldyghyna riza bolghan. «Eee, jaqsy adamdar bar eken-au», - degen. Balqyzdyng ornynda basqa bireu bolsa ózi joqtyng kóz joq dep keter edi. Tynyshtyqty taghy da Yrysty búzdy.

-      Osy qatyn elding ishi-bauyryna kirip ketedi.

-      Baljan jaqsy kelinshek. On sausaghy - on adam.

-      Iya, onynyz ras, jeneshe. Mektepting edenin  jyltyratyp túryp juady emes pe.

-      Ol kelgeli mektebimiz múntazday tap-taza,  muzeyge ainaldy, - dep kekete ezu tartyp sózin qayta jalghap ketti, - Ásirese, Kәken aghanyng kabiynetin kýshtilep túryp juyp beretin. Áyteuir sipalaqtap jýrip alatyn, - dep baryp, tilin tejedi. Artyq sóz aityp qoyghandyghyn  kesh týsingen Yrysty  ary qaray ne derin bilmey: «Qoy, ana qatyndargha bolysayyn», - dep syltauratyp  ornynan asyghysy túryp, jýrip ketti. Kәkenning jesiri  Baljan bastyqtyng bólmesin úzaq juady. Soghan qaraghanda ózin de juyndyrady-au degen sypsyng sózdi múghalimderden talay estigen edi. Basynda mәn bermegen-di. Alayda, kýnnen-kýnge júrttyng búl sózi ony úiqysynan aiyrghasyn  minezi auyr kýieuining shamyna tiymeyin dep estigenin maydalap jetkizgende. Kәkeng kýlip jauap qatqan bolatyn. «Búl mektepte menen basqa erkek joq emes pe? Dene shynyqtyrudan da әiel beredi. Qatyndar jýrgen jer ósek. Men olarmen shәpildespeymin ghoy. Qaysynyng auyzyna qaqpaq qoyam. Baljan bizge janadan ornalasqasyn «svejiy» ósekting qúrbany bolyp otyr.  Aytyp-aytyp qoyar. Osynyng barlyghyn shygharyp jýrgen sening anau Yrysty qayynsinlin. Osy bir beyәdep qylyghyn qoymasa júmystan shygharyp jiberemin-au. Ótkende  pedsovette:  «Mening agham myqty. Ózi vetvrach bolsa da men degen tarihshylardyng aldyn orap ketedi. Tarihtan sabaq berip qor bolyp jýr. Oqulyq jazu kerek  dep ózinshe keketti emes pe?» -dep qabaghyn shytqan edi.  Nege Kәken Yrystyny júmystan shygharyp jibermedi eken dep oilady Kýltay. Álde, Yrysty Baljanmen Kәken arasyndaghy baylanysty bildi me? Qúrysyn  men ózi ne shatyp-bútyp otyrmyn.

– Timur! - dep aigha saldy Kýltay. 

-Da, babushka, - dep on ýsh – on tórt jas shamasyndaghy er bala jýgirip keldi. Apasy:

- Anau klette atana soyylghan jylqynyng jýregi, býiregi, bauyr-ókpesi bar. Sony itting aldyna aparyp tasta, - dep qatang búiyrdy da ornynan túrdy. Búl kezde jerleuge ketken erkekterding basy da qaraly ýige kelip jetken edi.

                            **** 

         Úzynan – úzaq tóselgen berekeli dastarhan basyna kópshilik bir atanyng balasynday yn-shynsyz jayghasty. Basynda aq sәldesi, ýstine altynmen jalatylghanday oyy bar aq shapan jamylghan audan ortalyghynan kelgen imam ózine jarasymdy әdemi bir maqamgha salyp qúran oqydy. Ándetile oqylghan qúday sózi әdettegiden úzaq oqylghanday boldy.  Imam songhy sózin kýbirley aityp, betin sipaghanda baryp, kópshilik  aldaghy astan ala bastady. Topyraq salyp kelgen júrttyng tәbeti bolmady ma, әiteuir shúqyp-shúqyp birdene jegendey boldy. Ádette shay qúmar keletin әielder jaghy da aldaryna tóselgen astan az ghana auyz tiydi. Kóp keshikpey sóz tizginin imam aldy. Árbir adamnyng o, dýniyege barghanda jauapqa alynatyn aityp, músylmannyng bes paryzyn týgendep shyqty. Múhamed payghambardyng hadisterin de әngimelep berdi. Uaghyzyn úzaq aitqan din qyzmetkeri sóz sonynda kópshilikten sypayy ghana ghafu ótindi.

-Ua, aghayyn, kóp sóilep ketti dep aiyp etpenizder. Bilgenimizdi aitu bizding paryzymyz. Alla taghala barlyghymyzgha ómir berdi. Osy jaryq dýniyeni aq jolda jýrip ótudi jaratqan nәsip etsin. Kýltәy jeneshe, qaza arty toygha ainalsyn. Aghamyz elge enbegi singen jaqsy azamat edi. Áke jolyn úly men qyzyna bersin deymiz. Orayy kelgende tanystyryp qoyayyn, aghayyn, mynau mening qasymdaghy jigit osy kóktemde Týrkiyada bilim alyp kelgen jas maman. Aty Mahmút. Mine, osy bir-eki kýnde júmysyna kirisedi. Jeneshe, jeti shelpeginizidi pisirip, qoysanyz boldy Mahmútjan әr júma aitqyzbay-aq, qyrqyna deyin kelip qúranyn oqyp ketip túrady, - dep sózin ayaqtady. Kózin tómen salghan jas imam basyn iyzeumen boldy.  Kýltay da basyn iyzep rahmet degendey ishara bildirdi. Sodan keyin alystan kelgen aghayyny bar, qúdalar bar bir-bir auyz sózderin aitty. Marqúmnyng jaqsy adam bolghandyghyn da tilge tiyek etudi úmytpady. Eng sonynan auylgha kelgen jana jas imam qúran oqydy. Kópshilik túrugha ynghaylana bergende, shetkerekte otyrghan bir jigit dausyn zorayta shygharyp qúran oqy bastady. Júrt  ornynan túryp ýlgermegen edi.   Taghy sýrelerge qúlaq týrip, óli tynyshtyq ornatty. Kýltay búl kim eken dep әlgi jigitke kóz qadady. Búl auylda namaz oqityn sanauly-aq shal bar solardyng birining balasy shyghar dep oilady. Jýzine zer sala qarap edi oiyndaghy shaldardyng birine de týri úqsamaydy. Dausy aq shapan kiygen kóse qos imamdikindey әuezdi bolmasa da senimdi shyghady. Keudesine deyin týsken saqalyn sipap qoyyp kózin tars júmyp túryp berile qúran oqidy eken. Sonymen búl kimning balasy boldy eken dep Kýltay taghy da oilady. Qúranyn aldyndaghy ekeudey úzaq oqymaghan janaghy jigit aumin dep aitqanymen betin sipaghan joq. Tamaghyn kere sozyp uaghyzyn aita jóneldi. «Allah taghala bizge búl ómirdi synaq retinde berip otyr. Shyn ómir, mәngilik ómir o dýniyede. Sondyqtan haram dýniyege jolamay tek Allahqa siynuymyz kerek. Qazaq tas týsken jerine auyr deydi. Áytse de, sabyrgha kelinizder. Músylmannyng qaruy sabyr. Allah sabyrly qúldaryn jaqsy kóredi. Jylay bermenizder. Marqúmnyng da ziratyna bara beruge bolmaydy. Barlyghymyzdyng baratyn jerimiz sol jaq. Biz de ólemiz ghoy dep, óletinimizdi eske alu ýshin ghana zirat basyna barugha bolady.Sosyn jeti shelpekke qúran oqyp, әruaqqa tie bersin dep maygha pisken nandy jeudi  qazaqtar qoy kerek. Olda islamda joq » degende dausy tipten zoraya týsti. Jinalghan júrt mynau ne aityp ketti degendey  imamdar jaqqa qarady. Jas imam birdene aitqysy kelip edi. Bas imam aqyryn ghana ayaghyn basyp, auyzyn ashtyrmady. Sóilegen sayyn beytanys jigit qyza týsti. Bireu quyp bara jatqanday asygha sóilep, uaghyzyn ayaqtaugha asyghatyn da emes. «Ádette biz toygha barghanda ne aitamyz? Ýilenu toy bolsa eki jasqa baqyt tileymiz. Jas balanyng sýndet, tilashar toyy bolsa azamat, bolsyn, әkim bolsyn taghysyn taghy  jýrek jardy tilekterimizdi aitamyz. Al kisi ólgende imandy bolsyn deymiz. Yaghny ólgen adamgha tek qana qúran tiyedi. Qazir kóp adamdar zәulim ýidey ghyp zirattar sogha bastaghan. Marqúmnyng basyna alttynan belgi qoysang da oghan tiyer payda joq. Odan Allah marqúmdy júmaqqa qabylday qoyar dep oilaysyzdar ma? » dep bir toqtap, aldyndaghy kesedegi shayyn bir jútyp, tamaghyn jibitkendey boldy. Basynda júrtpen birge ayaq asty payda bolghan molda jigitke tyjyryna qaraghan Kýltaygha songhy sózder únay bastady. Otyrghandar ishinen úlyn izdedi. Sol kóksoqqan tyndasa etti. Ol esirik әkesine kýmbez túrghyzudan tayynbas  dep oilady. Oy qúshaghynan bosap, otyrghandargha qarasa sóileushi biraz júrtty ózine úiytyp alypty.

- Myna balanyng sózinde jan bar. Qyruar aqshany marqúmnyng ziratyna shashqansha, úrpaghyna, tughan-tuysyna júmsau kerek degeni jón-aq  eken, - dep qarama –qarsysynda otyrghan bir egde kempir  saqaldy balanyng auyzyna týskeli otyr eken. Kóp otyrugha belderi jaramaghan qarttar jaghy óz batamyz ózimizge dep túra bastaghanda baryp uaghyz da ayaqtaldy. Júrt tarqay bastady. Audan ortalyghynan kelgen imam jas әriptesin jeke shygharyp alyp, biraz sóilesti de marqúmnyng jesirimen qoshtasyp, kóligine otyryp jýrip ketti. Kýltaydyng qasynda tek qana alystan kelgen aghayyn men eng jaqyn degen  tughan-tuystary qaldy. Júrt ayaghy әbden basylghasyn Kýltay ózining qatty sharshaghanyn sezdi. Úiqysy keldi.

- Úiqy arsyz degen ras eken-au, - dedi de, jatatyn bólmesine bardy. Artynan sinlisi Úrqiya keldi.

-      Jatyp qaldynyz ba? Qansha kýn boldy dúrystap tamaqtanbadynyz. Janadan stol jasap qoydyq jýriniz.

-      Raqmet, Úrqiya. Ózdering ishe berinder. Zauqym joq. Ámbe úiqymda kelip túr. Bir myzghyp alayynshy  –dedi  Kýltay.  Ápkemning mazasyn almayyn degen Úrqiya bólmeden tez shyghyp ketti.

Kýltaydyng kózi endi iline bastaghanda qayynsinlisi Rabigha oyatyp jiberdi.

-  Jeneshe, otchetti óz qolynyzben qabyldap alynyzshy. Kimning qansha alyp kelgenin jazdym. Mine! - dep qolyndaghy dәpterdi úsyndy. - Mynanday kóp aqshany kim ústap kórgen, joghaltyp almay túrghanda ózinizge bereyin degenim ghoy,-dep gazetke oralghan aqshany jәne berdi. Alghashqyda Kýltay «keyinirek berseng bolmaspa edi» dep aitqysy keldi. Sosyn ýnsiz Rabighanyng bergenin alyp jastyghynyn astyna saldy. «Qysqasy, jeneshe, aghamnyng peyili aq eken. Óz shyghynyn ózi kóterdi», - dep Rabigha ózine jýktelgen júmysty adal atqarghanyn da sóz arasynda aityp, tysqa shyghyp ketti. Myna zarjaq qaydan-aq keldi ózi dep esiney kózin ashty. Kózi qabyrghadaghy kýieui ekeuinin  suretine  týsti. Alghash ýilengen jyldar ghoy búl. Eh, bes kýndik ómir degen osy eken ghoy. Kýltaydyng kózine jas keldi. Jylaugha shamasy kelmedi.  Tósegine qayta jantaydy. Basy jastyqqa tiygende Rabighanyng aqsha әkep bergeni esine týsti. Úiyqtamaq bolyp, kózin júmdy. «Qansha aqsha jinaldy eken?» -  dedi ishtey. Qolyn jastyqtyng astyna saldy. Taghy da: «Qansha aqsha jinaldy eken?» - dedi.  Osy kýii Kýltay úiyqtay alghan joq. Qolyn qayta-qayta jastyqtyng astyna salumen boldy.

Abai.kz