Seysenbi, 1 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 8227 0 pikir 22 Mamyr, 2014 saghat 12:09

Ordaly QONYRATBAEV. ÁLIHAN men TÚRAR

Qazaq últ-azattyq qozghalysynyng kóshbasshylary Túrar Rysqúlov pen Álihan Bókeyhanovtyng ómirbayandary jaqsy zerttelgenine qaramastan, ókinishke qaray, әli de terendete, jan-jaqty asha týsetin jayttar jetkilikti. Sonday keleli mәselening biri – atalghan qayratkerlerding bir-birine degen ózara qamqorlyghy bolyp tabylady.
Álihan Bókeyhanov — últ ziyalylarynyng agha buyn ókilderining kóshbasshysy retinde patshalyq monarhiyalyq biylik túsynda-aq qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysyn iydeologiyalyq jәne praktikalyq túrghydan negizdegen sayasy túlgha bolsa, al Túrar Rysqúlov – totalitarlyq kenestik biylik jaghdayynda egemendik ýshin kýres jýrgizgen jas buynnyng jetekshisi boldy.

Á.Bókeyhanovtyng qazaq memlekettiligin qalpyna keltiruge kýsh salyp, búl maqsatta liyberaldyq baghyttaghy orys partiyalarynyng biri – kadetterdi jaqtaghany belgili, biraq Resey kadetteri tarihy mýmkindikti tiyimdi paydalana almay, revolusiyalyq dýrbeleng dәuirinde sayasy arenadan yghysyp qaldy da, olardy qoldaghan últ qayratkerlerining kópshiligi azamat soghysy jyldarynda bolisheviktermen taytalasugha mәjbýr boldy. Qyzyl әskerding jenisi liyberaldyq baghyttaghy últ ziyalylarynyng ýmitin sóndirip, jana biylikti amalsyz moyyndaugha mәjbýr etti. Alashorda jetekshisi Á.Bókeyhanov búl tústa Semeyden Qarqaralygha qonys audaryp, jergilikti biylik oryndarynyng qyraghy baqylauyna alynady.
Týrkistan ólkesinde de osy sipattaghy prosester óris aldy. Týrkistan ziyalylary­nyng bastamasymen ómirge kelgen Týrkistan Múhtariyaty 1918 jyly Tashkent bolisheviyk­teri tarapynan talqandaldy. Ólkedegi sayasy biylik 1919 jyldyng ortasyna deyin tolyghymen orys bolishevikterining qolynda boldy. Múhtariyat talqandalghannan keyin sayasy biylik pen әskery kýshke ie bolyp otyrghan Tashkent bolishevikterimen ymyragha kelu maqsatynda jappay partiya qataryna óte bastaghan týrki músylman jastary T.Rysqúlov qúrghan Músylman Burosynyng úiymdastyrumen shovinistik niyettegi orys bolishevikterin res­publikadan yghystyryp shygharyp, Týrkistan Respublikasynyng egemendigi men Týrkistan konfederasiyasy turaly mәsele qoyady. «Tútas Týrkistan» iydeyasyn kótergeni ýshin T.Rysqúlov Kremli tarapynan qatty qughyn-sýrginge úshyrap, Týrkistannan Mәskeuge «jer audaryldy». Janadan tabylghan tarihy derekterding mәlimetine qaraghanda T.Rysqúlov RKP(b) qataryna, ózi jazyp kórsetkendey 1917 jyldyng qyrkýieginde emes, 1918 jyldyng basynda ótken.
Osylaysha qazaq últ-azattyq qozghalysy­nyng qos jetekshisi de Kremli ýshin senimsiz sayasy túlghalargha ainalghan bolatyn. Á.Bókey­hanovtyng 1920–1922 jyldary ashyq sayasatpen ainalysuyna eshqanday mýmkindigi bolghan joq. Al RKP(b) Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng sheshimimen IY.V.Stalin basqaratyn RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatyna qyzmetke jiberilgen T.Rysqúlov ýshin atalghan jyldar asa auyr boldy. RSP(b) Ortalyq Komiytetining Sayasy Burosy T.Rysqúlovty Mәskeude qyzmette qaldyrudyng ózin qauipti sanap, 1921 jyly komissariattyng Ázerbayjan Respublikasyndaghy ókili etip alystaghy Bakuge jiberedi. Teniz jaghasynda ornalasqan Bakuding klimaty Týrkistannyng qúrghaq aua rayyna ýirengen T.Rysqúlov ýshin jaysyz bolyp, onyng ýstine ol Balqan, Kishi Aziya, Kavkaz aimaghynda keng taray bastaghan júqpaly ókpe auruyn júqtyryp, qatty nauqastanady da, azyq-týlik pen qarjy tapshylyghy jaghdayynda bir jylday emdeluge mәjbýr bolady. Densaulyghy týzelgennen keyin T.Rysqúlov komissariattyng ortalyq apparatyna oralyp, kollegiya mýshesi, artynan komissardyng orynbasary bolyp saylanady.

Jiyrmasynshy jyldardyng basynda tolyq sayasiy-әskery jeniske jetken bolishevikter arnayy jazalaushy organdar (VChK, ishki ister bólimderi, әskery okrugtar men maydandardyng erekshe bólimderi, tribunaldar jәne t.b.) arqyly azamat soghysy jyldaryndaghy sayasy qarsylastaryn izdestirip, jappay qughyndau sayasatyn bastaydy. Múnday sayasat eng aldymen bolishevikterge jau jalpyreseylik sayasy partiyalar (kadetter, eserler, monarhister jәne t.b.) men últtyq úiymdargha, aqtar jaghynda soghysqan әskeriylerge, ýstem әleumettik top pen din qyzmetkerlerine, sonday-aq partiya ishindegi oppozisiyalyq toptargha qarsy baghyttaldy. Keshirim jariyalaghandaryna qaramay-aq búrynghy alashordashylardyng da alghashqy kezekte qughyn-sýrginge úshyraytyny anyq edi. Osyny sezgen alashordashylardyng kópshiligi týrlishe mýmkindikti paydalanyp, Qazaqstan aumaghynan Týrkistan ólkesine qonys audaryp ýlgergen bolatyn. Arnayy organdardyng qyraghy baqylauynda jýrgen Á.Bókeyhanov ta 1922 jyly Saryarqadan Týrkistangha ketudi josparlay bastaydy.
Á.Bókeyhanovtyng qúpiya týrde Tashkentke ketuinen qauiptengen GPU-ding (Memlekettik Sayasy Basqarma) Qarqaralydaghy jergilikti bólimshesi 1922 jyly 14-qazanda ony tútqyngha alady. GPU-ding Qarqaraly bólimshesining is-әreketine narazylyq bildirip, ózin bosatudy talap etken Á.Bókeyhanov týrmeden tanys­tary arqyly qol jalghap Mәskeuge, RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatyna «Álihanov» dep qol qoyylghan shúghyl jedelhat joldaydy. Jedelhattyng «Álihanov» degen atpen jiberiluining ózindik syry bar, óitkeni onyng naghyz iyesi kim ekenin bilse, Qarqaralynyng telegraf bólimindegi GPU agentteri tәrkilep alary sózsiz edi. Jedelhat ýsh kisining — RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissary IY.V.Stalinnin, halyq komissarynyng ekinshi orynbasary T.Rysqúlovtyng jәne RSFSR Halyq Komissarlar Kenesi men Enbek jәne Qorghanys Kenesi tóraghasynyng orynbasary A.D.Surupanyng atyna joldanghan: «16-10-22. Mәskeuge. Qarqaralydan. Joldas Sta­linge. Kóshirmesi — Halyq Komissarlar Kenesi tóraghasynyng orynbasary A.D.Surupa men Últ isteri jónindegi halyq komissarynyng orynbasary T.Rysqúlovqa. 14 qazanda Memlekettik Sayasy Basqarma (GPU) búiryghymen tútqyndaldym, meni Semey qalasyna attandyrmaq. Mәskeu qalasyna óz erkimmen keluime rúqsat beriluin súraymyn. Álihanov».
Á.Bókeyhanovtyng jedelhatyn 16-qazanda qabyldap alghan RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng poshta-baylanys bólimi mәtin jazylghan telegraf lentasyn jeke paraqqa jelimdep, №13873-inshi qatynas nómirimen mórlep, 1922 jyly 17-qazanda Kremlidegi IY.V.Stalinge joldaghan. IY.V.Stalin 1917–1923 jyldar aralyghynda Kremlidegi basqa da qyzmetimen qatar RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissary qyzmetin qosa atqarghanymen de, komissariattyng isterine kóp aralaspaghan, óitkeni ol osy jyldary komissariat kollegiyasynyng nebәri 20 mәjilisine ghana tikeley qatysqan eken. Komissariattyng júmysyn týrli uaqyttarda orynbasarlyq qyzmet atqarghan S.S.Pestkovskiy, N.N.Narimanov, ­T.Rys­qúlov, M.H.Súltan-Ghaliyev, G.IY.Broydo, M.P.Pavlovich, G.K.Klinger, M.D.Guseynov jәne taghy basqalar jýrgizip otyrghan.
IY.V.Stalin arnayy ýkimettik baylanys arqyly Kremlige jetkizilgen Á.Bókeyhanovtyng jedelhatymen tanysqan son, «Álihanov» degen kisining Á.Bókeyhanov ekenin birden týsingen jәne onyng tútqyndaluy qazaq qayratkerleri ortasynda jaghymsyz reaksiya tughyzyp otyrghanyn angharghan da, naqty kónil-kýidi bilu ýshin jedelhat jelimdelgen paraqqa qara qalamsappen «Qazaqstan men Týrkistan basshylarynan súralsyn» dep jazyp, komissariatqa keri qaytarghan. IY.V.Stalin jedelhattyng bir kóshirmesi joldanghan A.D.Surupanyng familiyasyn «búl mәselede onyng pikirining qajeti joq» degen niyetpen belinen syzyp tastaghan. Jedelhattyng bir kóshirmesi joldanghan T.Rysqúlov búl kýnderi Mәskeude emes edi. 14-qazanda Qarqaralyda tútqyndalghan Álihan atalghan mezgilde Túrardyng qaytadan Týrkistangha qyzmetke auystyrylyp jiberilgenin estimegen.
Kenes eli Azamat soghysynan arylyp, jana ekonomikalyq sayasat arqyly qiraghan sharuashylyqty qalpyna keltiruge jantalasqan qysyltayang shaqta bolishevik kósemderi maqta ónerkәsibi shoghyrlanghan Týrkistan siyaqty asa manyzdy strategiyalyq aimaqtyng ekonomikasyn jandandyru ýshin T.Rysqúlov syndy talantty úiymdastyrushygha zәru bolyp, ony Týrkistangha keri qaytaru turaly mәsele qoyady. RKP(b) Ortalyq Komiyteti Orta Aziya Burosynyng tóraghasy Ya.E.Rudzutak RKP(b) Ortalyq Komiytetining Sayasy Burosymen kelise otyryp, RKP(b) Ortalyq Komiyteti Úiymdastyru Burosynyng 1922 jyly 25-qyrkýiektegi mәjilisinde Týrkistannyng sayasi-ekonomikalyq jaghdayy turaly arnayy bayandama jasaydy. Týrkistannyng qiraghan sharuashylyghyn qalpyna keltiru ýshin RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komiys­sarynyng orynbasary T.Rysqúlovty Týrkistangha qaytaru, ony RKP(b) Ortalyq Komiyteti Orta Aziya Burosynyng mýsheligine ótkizip, Týrkistan Respublikasynyng Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy etip taghayyndau turaly úsynys bildiredi. RKP(b) Ortalyq Komiytetining Úiymdastyru Burosy Ya.E.Rudzutaktyng úsynysyn qabyl alyp, T.Rysqúlovty Týrkistangha qaytaru turaly sheshim shygharady.
RKP(b) Ortalyq Komiytetining Úiym­das­tyru Burosynyng sheshimimen tanysqan song T.Rysqúlov RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissarynyng orynbasary retinde komissariat kollegiyasynyng 1922 jyly 26-qyrkýiekte ótken mәjilisine songhy ret qatysyp, kýn tәrti­bindegi bes mәsele boyynsha bayandama jasaydy:
RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariaty janyndaghy Halyq aghartu isi boyynsha Federalidyq komiytet turaly BOAK qaulysynyng jobasyn qabyldap, ony komissariattyng Últtar kenesine jiberu mәselesi boyynsha jasaghan bayandamasynda T.Rysqúlov RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariaty janynda RSFSR Halyq aghartu halyq komissariatyna tәuelsiz jәne atalghan komissariattyng últ aimaqtaryndaghy sayasatyn qadaghalap otyratyn Halyq aghartu isi boyynsha Federalidyq komiytetting túraqty júmys isteui qajet ekenin dәleldep shyghady jәne ózi jetekshilik jasaghan arnayy komissiya dayarlaghan BOAK qaulysy jobasynyng mindetti týrde qabyldanuy tiyis ekenin atap kórsetedi. Kollegiya T.Rysqúlovtyng jobasyn azdaghan ózgerispen qabyldau turaly sheshim shygharady.

Shyghys enbekshilerining Kom­munistik uniyversiyteti janynan Júmysshy fakuli­tetin úiymdastyru turaly BOAK qauly­synyng jobasyn qabyldau mәselesi boyynsha jasaghan bayandamasynda T.Rysqúlov osynday arnayy fakulitet ashudyng manyzy men qajetiligin jan-jaqty negizdeydi. Kollegiya T.Rysqúlovtyng jobasyn azdaghan ózgerispen qabyldap, BOAK tóralqasyna joldau turaly sheshim shygharady.

T.Rysqúlov ózi basqaryp otyrghan Shyghys halyqtarynyng Ortalyq bas­pasy qúramyndaghy Týrik-әzerbayjan seksiyasynyng redaksiyalyq kollegiyasyn bekitu mәselesi boyynsha jasaghan bayandamasynda seksiyanyng qyzmetin dúrys jolgha qong ýshin bilikti mamandardyng asa qajet ekenin atap kórsetedi jәne redaksiya kollegiyasyna Nevshiranov, A.T.Gismatulliyn, Shahtinskiy jәne G.Davletchin siyaqty mamandardy kirgizudi úsynady. Komissariat kollegiyasy T.Rysqúlov úsynghan kisilerdi tolyq qoldaydy.
Shyghys halyqtarynyng Ortalyq baspasynyng ornalasar mekenjayy turaly jasaghan bayandamasynda T.Rysqúlov ózi basqarghan arnayy komissiyanyng baspany ornalastyru ýshin jaramdy degen birneshe ghimaratty aralap kórgenderin, dәl qazir «Sobachiya ploshadka» atalatyn alandaghy №10 ýidi layyqty sanap otyrghandaryn habarlaydy. Kollegiya T.Rysqúlovtyng úsynysyn qoldap, atalghan ghimaratty kýrdeli jóndeuden ótkizgennen keyin Shyghys halyqtarynyng Ortalyq baspasyna beru turaly qauly qabyldaydy.
Mәskeu qalasynda Shyghys enbekshile­rining ýiin úiymdastyru ýshin arnayy ghimarat bólu mәselesi boyynsha jasaghan bayandamasynda T.Rysqúlov Mәskeu qalasynda pәter men qonaqýy mәselesining asa shiyelenisti jaghdayyna baylanysty astanagha Shyghys respublikalarynan arnayy saparmen keletin delegasiyalardy, jekelegen adamdardy, studentterdi qabyldap, uaqytsha ornalastyrudyng qiyndyghyn aita kele, tez arada RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatyna qaraytyn jataqhana ashudyng qajettigin atap kórsetedi. Kollegiya T.Rysqúlovtyng úsynysymen kelisip, Mәskeu qalasynda Shyghys enbekshilerining ýiin úiymdastyru turaly qauly qabyldaydy.
Kollegiya mәjilisi odan әri Mәskeu Shyghystanu institutynda qalyptasqan ahualdy talqylap, T.Rysqúlov pen M.N.Pavlovichke atalghan újymdy qayta tekseru, institut rektory E.Mazurovty ornynan alyp, ony RKP (b) Ortalyq Komiytetining qaramaghyna jiberu turaly qauly shygharady.
Qazan aiynyng basynda Tashkentke kelgen T.Rysqúlovty RKP(b) Ortalyq Komiytetining Orta Aziya Burosy 1922 jylghy 5-qazandaghy mәjilisinde buro mýsheliginen jәne qyzmetinen alynyp, Mәskeuge auystyrylghan Qayghysyz Atabaevtyng ornyna Týrkistan Respublikasynyng Halyq Komissarlar Kenesining uaqytsha tóraghasy etip taghayyndaydy, al Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiytetining 8-qazandaghy mәjilisinde T.Rysqúlov Týrkistan Respublikasynyng Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy bolyp resmy týrde bekitiledi. Halyq Komissarlar Kenesining 1922 jyly 11-qazanda jariyalanghan №479 qaulysynda T.Rysqúlov bylay dep atap kórsetedi: «Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiyteti tóralqasynyng 8-qazandaghy №142 qaulysyn oryndau ýshin  men býginnen bastap Týrkistan Respublikasynyng Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy qyzmetin atqarugha kiristim. T.Rysqúlov».
Osylaysha 1922 jyly qazan aiynda qyzyl imperiya kósemderi qazaq últ-azattyq qozghalysynyng qos jetekshilerining biri – Álihan Bókeyhanovty Qarqaralyda tútqyndap, abaqtygha japqan bolsa, al ekinshisi – Túrar Rysqúlovqa eki jylgha sozylghan qughyn-sýrginnen keyin Týrkistangha qayta keluge rúqsat beredi.
T.Rysqúlovtyng Týrkistangha ketkendigi sebepti RCFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng kollegiyasy IY.V.Stalin oqyp, komissariatqa qaytaryp bergen Á.Bókeyhanov jedelhatynyng týpnúsqasyn arnayy poshtamen Tashkenttegi T.Rysqúlovqa joldaydy. Jedelhatpen tanysqan song T.Rysqúlov Á.Bókeyhanovtyng qiyn jaghdayyn jete týsinip, Ortalyqqa joldanatyn arnayy hattyng dayarlanuyn kýtpey, telegraf lentasy jelimdelip, IY.V.Stalinning pikiri jazylghan paraqtyng tómengi jaghyna óz qolymen: «Álihanov degen kisi – Bókeyhanov, kadetter partiyasynyng iri ókili, Alashorda ýkimetining tóraghasy, Lenin men Reseyding basqa da ardager qayratkerlerimen jaqsy tanys. Kenes ókimetimen júmys isteuden bas tartuda, biraq Semey oblysynda jaqtastary kóp» dep jazyp, poshtamen Mәskeuge shúghyl týrde keri jóneltedi. T.Rysqúlovqa IY.V.Stalinning Á.Bókeyhanovtyng kadetter partiyasynyng Ortalyq Komiytetining mýshesi jәne Alashorda ýkimetining tóraghasy bolghanyn jaqsy biletindigi ayan bolatyn. Sondyqtan da ol IY.V.Stalinge Qazaqstan basshylarynyng tapsyrmasymen tútqyndalghan Á.Bókeyhanovtyng bolishevikter kósemi V.IY.Leninge jәne Reseyding basqa da ardager qayratkerlerine tanymal sayasy túlgha ekendigin jәne onyng kenes biyligine qarsy bolsa da, qazaq dalasynda kóptegen jaqtastary baryn, sondyqtan da Á.Bókeyhanov siyaqty belgili túlghanyng negizsiz tútqyndalghany halyq ortasynda týsinbeushilik tudyratyndyghy turaly pikirdi naqtylap jetkizgen.
Álihannyng tútqyndalghany turaly jaghymsyz habardy Túrargha kelgen jedelhattan estip-bilgen Týrkistan qayratkerlerining ortasynda ýlken alandaushylyq oryn alyp, olar Á.Bókeyhanovty tútqyndaugha núsqau bergen Qazaqstan basshylarynyng әreketine narazylyq tanytady. Tashkenttegi qazaq qayratkerleri ózara kenese kele Álihandy GPU tyrnaghynan arashalap alugha bel baylap, ony bosatudy talap etken hatty dayarlaudy Týrkistan basshylyghyndaghy jastar – Túrar Rysqúlov pen Súltanbek Qojanovqa tapsyrady. Olar RKP(b) Ortalyq Komiytetine joldanatyn narazylyq jedelhatty dayarlaudy óz moyyndaryna alady. 1922 jyly qazan aiynyng ekinshi jartysynda (shamamen qazan aiynyng 23-ine deyin) T.Rysqúlov pen S.Qojanov tómendegidey mazmúndaghy jedelhatty Mәskeuge joldaydy: «RKP (b) Ortalyq Komiytetine. Qazaq respublikasy ókimetining 14-qazandaghy búiryghymen Álihan Bókeyhanov tútqyndalypty. Alashordashylargha keshirim jasau turaly qaulyny basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstanda Kenes ókimetining jergilikti halyq búqarasymen baylanysynyng әlsizdigi men Qazaqstan kenesterining songhy sezinde qalyptasqan ahualdy, sonday-aq búl habardyng qazaq búqarasyna mýmkin bolar jaghymsyz yqpalyn eskere kele, Sizden búl iske aralasyp, qamauda ústaugha jetkilikti negiz bolmasa, onda Bókeyhanovty tez arada tútqynnan bosatugha yqpal jasauynyzdy ótinemiz».
Túrar men Súltanbekting Álihan Bókey­hanov­ty týrmeden bosatu turaly jedelhatyn RKP(b) Ortalyq Komiytetining Sekretariaty 1922 jyly 2 jәne 4-qarashada eki dýrkin talqylap, Qazaq oblystyq partiya komiyteti men Memlekettik Sayasy Basqarmagha Á.Bókeyhanovtyng tútqyndaluynyng sebepterin týsindirulerin talap etken jedelhat joldaydy.
Qazaqstan tarapynan búl jedelhatqa 1922 jyly 11-qarashada oblystyq partiya komiytetining hatshysy G.A.Korostelov tómendegidey mazmúndaghy jedelhatpen jauap bergen: «Bókeyhanovtyng tútqyndaluy onyng Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining búiryqtaryna baghynudan bas tartuymen jәne Týrkistangha qashudy josparlaghanymen, sonday-aq Semey guberniyasyndaghy Mongho­liya­men baylanysy bar jәne qazaq jastaryn ishtey iritip jýrgen Alashordanyng ymyrasyz pighyldaghy basshy toptaryn joi sharalarymen tyghyz baylanysty. Qazaq oblystyq partiya komiytetining hatshysy Korostelov».
Qarqaralyda tútqyndalghan Á.Bókey­hanovty GPU ókilderi kýsheytilgen kýzetpen Semey týrmesine әkelip qamaydy, artynan Orynbordaghy abaqtygha attandyrady. «Bókeyhanov isi» Memlekettik Sayasy Basqarmanyng ortalyq jәne respublikalyq organdarynyng qyraghy baqylauynda boldy. 1922 jyly 20-21 qarashada «Bókeyhanov isimen» RKP(b) Ortalyq Komiytetining bólim mengerushisi S.IY.Syrsov tanysyp, jinaqtalghan materialdargha qorytyndy jazady (Sergey Ivanovich Syrsov – iri qogham jәne memleket qayratkeri. 1929-1930 jyldary RSFSR Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy bolyp istedi jәne ózining orynbasary Túrar Rysqúlovpen óte jaqsy qarym-qatynasta bolghan. S.IY.Syrsov 1929-1930 jyldary BKP(b) Ortalyq Komiytetining Sayasy Burosynyng mýsheligine kandidat jәne KSRO Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi bola jýrip, IY.V.Stalinning totalitarlyq biyligine qarsy oppozisiyalyq top úiymdastyrady. IY.V.Stalinning indus­triyalandyru jәne újymdastyru sayasatyn iske asyru tәsilderin eldi daghdarysqa, halyqty qyrghyngha alyp baratyn sayasat retinde synap, ony «topas bas adam» (tupogolovyy chelovek) dep ataghan. «Kremli qojasyn» Bas hatshylyq qyzmetinen ketiru ýshin ashyq әreketter jasaghan. Sol ýshin sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, 1937 jyly 10 qyrkýiekte atyldy).
Orynbordan Mәskeuge jetkizilgen Á.Bókeyhanov kóp keshikpey týrmeden bosatylyp, Mәskeude qaldyryldy. Kremli basshylary oghan Mәskeuden pәter bergizip, ýiqamaq jaghdayynda ústaydy.
Týrkistan jastarynyng aralasuymen abaqtydan bosap shyqqan Álihangha Qazaqstangha keluge qatang tyiym salynady. Álihan Bókeyhanov «stalindik ýlken terror» uaqytynda qayta tútqyndalyp, atylghangha deyin Mәskeude túrdy. Songhy tútqyndauda Álekene arasha týser eshkim qalmaghan-dy, óitkeni Túrar da, Týrkistannyng basqa da tarlandary búl uaqytta Mәskeu týrmesinde tútqynda otyrghan bolatyn.
Álihan Bókeyhanovqa arasha týsip, abaqtydan alyp shyqqan Túrar men Súltanbek birden-aq GPU-ding qara tizimine iligedi. GPU-ding Qazaqstandaghy ókiletti ókili IY.D.Kashirin men Qúpiya bólim bastyghy Yakubovskiyding GPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Ya.H.Peterske 1923 jyly 14-nau­ryzda joldaghan qúpiya esepti bayandamasynda Túrar men Súltanbekting is-әreketterine ýlken sayasy mәn berip, bylay dep atap kórsetken: «Bókeyhanovtyng tútqyndaluyna tashkenttik alashordashylar qyzu jauap berdi. Olar Stalinning atyna Rysqúlov pen Qojanovtyng basshylyghymen jәne solardyng qoly qoyylghan jedelhat joldap, Bókeyhanovtyng jazyqsyz tútqyndaluy dalaly aimaqtarda býlinshilik pen qazaq búqarasy ortasynda týsinbestik tudyrady da, olardy Kenes ókimetinen ajyratady, sondyqtan da ony bosatu ýshin tiyisti mekemelerge yqpal jasau qajet degen talap qoydy».
Mәskeude túrugha mәjbýr bolghan Á.Bókeyhanovtyng júmyssyz, jalaqysyz qinalyp jýrgenin estigen T.Rysqúlov joldastarymen baylanysyp, ony RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatynda qyzmet atqarghan kezinde ózi úiymdastyryp ketken Shyghys halyqtarynyng Ortalyq baspasyna ornalastyrady. Á.Bókeyhanov úzaq uaqyt atalghan baspada audarma isimen ainalysyp, qalamaqy alyp túrdy.
Túrar Goloshekinning qughynyna úshyrap, Mәskeuge ketken Álekenning kýieu balasy Smaghúlgha da kóp kómek kórsetti. Smaghúl mezgilsiz qaytys bolghan kezde Álekene sýieu bolghan Túrar men Nyghmet edi. Túrekeng Álekenning úly Sergeyge de tireu boldy. Búl óz aldyna bir bólek әngime.

Ordaly QONYRATBAEV,
Abay atyndaghy QazÚPU-dyng dosenti,
tarih ghylymdarynyng kandidaty

"Ana tili" gazeti

0 pikir