Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Biylik 21435 0 pikir 22 Qantar, 2015 saghat 16:22

QAZAQ HANDYGhYNYNG TUY TÚLPARSAZDA TIGILGEN

Qazaq handyghynyng qúrylu tarihyna baylanysty jazylghan tarihy zertteuler men әdebiyetterding bәrinde handyqtyng negizin salushylar – Kerey men Jәnibek handar dep aitylatyny belgili. Derek mәlimetterinde kórsetilgendey, «olardyng Ábilqayyr hannan bólinip, Jetisudaghy Mogholstan atty handyqqa keluimen Qazaq handyghy qúryldy» degen pikirdi zertteushilerding bәri moyyndaydy. XIX ghasyrdyng ortasynda aitylghan búl pikir qazirgi kýnderge deyin tek damu ýstinde boldy. Biraq ta osy sayasy ýrdiste jetekshi ról atqarghan túlghalar – Kerey men Jәnibek handar turaly zertteuler tolyq jýrgizilmey, olar turaly bilimimiz tek derek mәlimeti dengeyinde qala berdi.

 Oghan sebep – derektik mәlimetterding mardymsyzdyghy. Qazirgi kýnde zaman talaby ózgerip, óz tarihymyzgha qayta ýnilgende, alghashqy handarymyzdyng tarihyn, olardyng atqarghan rólin kórsetuge osy sebep qolbaylau bolady da túrady. Mardymsyz degen – tipti joq degen emes, azdau, biren-saran degen maghynada. Olay bolsa, qolda bar derekterge sýienip, últtyq memleketimizding irgetasyn qalaushylardyng el tarihyndaghy alatyn ornyn nege ashyp kórsetpeymiz?!
Kerey men Jәnibek handargha tagh­dyr jana etnikalyq birlestik­ke negizdelgen memleketti qúru jәne ony basqaru ýlesin berdi. Búl ýles kezdeysoq siyaqty bolyp kóringenimen, zandylyq bolatyn. Óitkeni eki hannyng arghy ata-babalary – Shynghys hannan Kerey men Jәnibek handargha deyin Shyghys Deshti Qypshaq aumaghyndaghy sayasy biylikti múragerlik jolmen iyemdenip, atadan balagha qaldyryp otyrghan. Basqasha aitqanda, Kerey men Jәnibek birneshe ghasyr boyy uysynan biylik ketpegen óte myqty әri óte bedeldi әuletting ókilderi bolyp tabylady.
Tarih ghylymynda HIH ghasyrdyng 60-shy jyldarynan beri Qazaq handyghynyng negizin qalaghan eki túlghanyng – Kerey men Jәnibekting esimderi anyqtalyp, belgili bolghan. V.V.Veliyaminov-Zernov alghash ret Orazmúhammed hannyng shyghu tegin anyqtau barysynda «Tariyh-y Rashidiydin» mәlimetterin ainalymgha engize otyra, bylay dep jazghan bolatyn: «Qazaqtar turaly (V.V. Veliyaminov-Zernov qyrghyz qaysaqtar dep jazady – B.K.) «Tariyh-y Rashidiyde» Múhammed Haydar aitqan mәlimetter hijra boyynsha 860 jyldan 944 jylgha deyingi, yaghny 1456 jyldan 1537-38 jylgha deyingi kezendi qamtidy. Osy 80 jyl ishinde Múhammed Haydar boyynsha qazaqtardyng eng basty túlghalary: joshylyq Kerey men Jәnibek, Kereyding úly Búryndyq, Jәnibekting úldary Ádik pen Qasym jәne Ádikting úly Tahir boldy». Mine, osy kezden bastap Kerey men Jәnibek handardyng Qazaq handyghynyng qúryluyndaghy tarihy róli anyqtalyp, qazirgi kýnderge deyin ony eshbir zertteushi teriske shygharmay, kerisinshe, ony zertteushilerding bәri birauyzdan moyyn­dap otyr. Olay bolsa, osynday tarihy túlghalardyng ózderine jeke toqtap, olardyng shyghu tegine, ata-babalaryna, jeke ómirine, handyqty qúru isindegi is-әreketterine qatysty mәselelerge arnayy toqtap ótu arqyly olardyng qazaq tarihyndaghy alatyn orny men atqarghan róline nazar audaralyq.
Mahmud ben Uәliyding jazuy boyyn­sha, alghashqy qazaq hany Kerey han bolghandyqtan, arnayy qarastyrudy Kerey hannan bastalyq.
Jazba derekter men tarihy zertteulerde alghashqy qazaq hanynyng esimi – Giyrey, Gerey, Kiray, Kerey týrinde kezdesedi. Qazaq tilinde jazylghan әdebiyetter men zertteulerde songhy esim jii jәne túraqty paydalanylatyndyqtan, biz de osy esimdi óz zertteuimizde qoldanamyz.
Búl sózding týp-tórkini men maghynasyna kelsek, V.V.Bartolid ol jóninde bylay dep jazady: «Ózining derekterin kórsetpey, Ahmed Vefiyk-pasha óz sózdiginde «giyrey» – monghol sózi, mongholsha «garay» delinip, «enbegi singen», «layyqty», «qúqyly» degen maghynada qoldanylady». Qazirgi kezde Mongholiyadan tarihy Otanyna qonys audarghan jәne kóne monghol tilin jetik biletin bauyrlarymyzdan búl sózding mәn-maghynasy jóninde súrastyrghanymyzda, kezinde tarih pәnining múghalimi bolyp, zeynetkerlikke shyqqan, ardager-ústaz Nyghmet Mәmbetúly aqsaqal: «garay» – kóne monghol sózi, onyng eki maghynasy bar, birinshisi – «biyik», «enseli», «alyp» degendi bildirse, ekinshisi – «erjýrek», «batyl», «erkin», «berik» degen maghynany bildiretinin habardar etti. Arab tilinde búl maghynalardyng «haydar», «ghaydar» degen sózdermen beriletinin eskere kele, monghol tilindegi – «kerey» sózi men arab tilindegi – «haydar» sózderining maghynasy ortaq, birdey degen qorytyndygha kelemiz.
Múnday esimning Altyn Orda dәuirine deyingi arab, parsy tilderindegi shyghar­malarda kezdespeuine jәne de tek qana osy dәuirde ghana Shynghys úrpaqtary men kóshpeli qoghamnyng jogharghy toby arasynda jii kezdesuine qaraghanda búl sózding týp-tórkini mongholdyq, al maghynasy jogharyda aityp ótken «erjýrek», «batyl», «alyp», «berik» degen maghynany bildiredi degen pikirlerdi tolyq qoldaymyz.
Kerey hannyng shyghu tegi, búghan deyin aitylghanday, Joshy hannyng ýlken úly – Orda Ejennen bastau alady. Orda Ejen, onyng úly Sasy búqa, onyng úly Erzen, onyng úly Shymtay jәne onyng úly Orys han bolyp jalghasady. Orys hannan Kereyge deyingi shejire ortaghasyrlyq derekterde jaqsy saqtalghan. T.IY.Súltanov audarghan «Muizz al-ansabtyn» mәlimetinde «Orys hannyng 15 balasy: 8 úl jәne 7 qyzy bolghan delinedi de: «Birinshi úl – Toqtaqiya, ol handyq biylikte bolghan. Onyng ýsh qyzy jәne ýsh úly bolghan: 1) Aniyke-Bulad, 2) Buguchak, 3) Tengriyberdiy» dep aitylady. Al «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-namada» Toqtaqiyanyng úldary «Tengriy-Berdi, Yagudjak-aneke, Pulad» dep beriledi. «Aniyke» nemese «aneke» sózining birese Bolattyng aldynda, birese Yagudjaktyng sonynda beriluin qoljazbany kóshirushilerden jiberilgen tehnikalyq qate deuge bolady. «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-namanyn» osy mәlimetteri 1426 jyly jazylghan «Muizz al-ansabqa» tәueldi bolghandyqtan, biz osy shygharmadaghy mәlimetti negizge alamyz. Al Aniyke-Bulad nemese Bolatta bir ghana úl bolghan, onyng esimi – Kerey. Sóitip, Orys hannan beri qaray taratsaq, Orys-han, onyng úly Toqtaqiya, onyng úly Aniyke Bolat jәne onyng úly Kerey han bolyp jalghasady.
Kerey hannyng Orys hangha deyingi ata-babalary jóninde tarihy zertteulerde birshama jaqsy qarastyrylghandyqtan, biz olargha toqtalmaymyz. Zertteulerding bәrinde de Orda Ejennen bastap Orys hangha deyin Shyghys Deshti Qypshaqtaghy Orda Ejen әuleti biyligining ýzilmegendigi aitylady. 1377 jyly Aq Orda biyleushisi Orys han qaytys bolghannan keyin taqqa onyng ýlken úly Toqtaqiya, yaghny Kereyding atasy keledi de, 2 ay ghana biylik qúrady. T.IY.Súltanovtyng jazuy boyynsha, Kerey hannyng atasy Toqtaqiya «júmsaq minezdi jәne әdiletti» adam bolyp, Ámir Temir men Toqtamysqa qarsy kýreste qaytys bolghan. Al Kereyding әkesi Aniyke-Bolat nemese Bolatqa kelsek, ol – Toqtaqiyanyng ýsh úlynyng biri. Onyng esimi derekterde shejirelerge qatysty ghana aitylady. Basqa jaghdaylarda Aniyke-Bolat turaly eshqanday mәlimetter aitylmaydy. «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-nama» boyynsha Kerey han – Bolattyng (Aniyke Bolattyn) jalghyz úly. Toqtaqiyanyng Bolattan basqa Tәnirberdi jәne Búghyshaq atty eki úly bolyp, Búghyshaqtyng Múhammed, Ahmet jәne Ály atty ýsh úly jәne IYmen by atty qyzy bolghandyghy belgili.
Kereyding qay jyly dýniyege kelgendigin derekter aitpaydy, biraq ony salystyru әdisi arqyly boljap, shamamen aitugha bolady. Orys hannyng ýlken úly Toqtaqiya da, kishi úly Qoyyrshaq, olardyng jas arasyn shamamen 15-20 jyl deuge bolady. Toqtaqiya úly Bolat bolsa, Qoyyrshaqtyng úly – Baraq. Baraqtyng 1428 jyly qaytys bolghany belgili. Baraqtyng ýsh úlynyng ýlkeni – Jәnibek han. Al Jәnibek han men Bolattyng úly Kereyding bir tarihy kezende ómir sýrgeni jәne belgili. Olardyng da arasyndaghy jas aiyrmashylyqtary 10-20 jyl dep sanaugha bolady. Kereyding esimi HV ghasyrdyng 60-shy jyldarynyng sonynan, al Jәnibekting esimi HV ghasyrdyng 70-shi jyldarynyng ortasynan bastap jazba derek mәlimetterinde kezdespeydi. Soghan qarap olardy 60-70 jyl ómir sýrgen dep eseptesek, onda olar XV ghasyrdyng basynda dýniyege kelgen bolyp shyghady.
HV ghasyrdyng 50-shi jyldarynda, yaghny Qazaq handyghynyng qúrylar qarsanynda Orys hannan taraghan Kerey men Jәnibek sekildi shóberelerdi sanaghanymyzda, Temir Mәlikting úrpaqtarynsyz olardyng sany 20-gha juyqtaghan. Olardyng ishinde jasy jaghynan eng ýlkeni Kerey bolghan. Sonday-aq Orys hannyng ýlken úly – Toqtaqiya, al onyng ýlken úly – Aniyke Bolat, al onyng jalghyz úly Kerey bolghandyqtan, HV ghasyr ortasynda Shyghys Deshti Qypshaqtaghy Orda Ejen әuletinin, Orys han úrpaqtarynyng arasynda ata joly jaghynan Kereyding mәrtebesi joghary bolghan.
Sol sebepti Kerey Mahmud ben Uәly aitqanday, Ábilqayyr handyghy bólinip ketkende jasy men jolyna qaray han bolyp saylandy. Ol onshaqty jylday han bolyp, Qazaq handyghynyng irgetasyn qalaghan handardyng qataryna jatady. Jazba derekter onyng naqty qay jyly qaytys bolghanyn aitpasa da, janama mәlimetter arqyly ony anyqtaugha bolady. Ábilqayyr han qaytys bolyp, onyng ornyna otyrghan Shayh Haydar hangha qarsy kýresken qarsylastardy shaybanilyq derekter naqtylay ataydy. «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-namada» Shayh Haydardyng jaularyna: «Qajy Múhammed hannyng úly Seytek, Qajy Múhammed hannyng nemeresi, Mahmudekting úly Ibaq, Baraq hannyng úldary Jәnibek pen Kerey, Arabshahtyng úrpaghy Bureke súltan, manghyttan Abbas, Músa, Janbyrshy biyler jatqyzylady». Al «Fath-name» men «Shaybaniy-name» derekterinde Kereyding esimi atalmay, tek Baraqtyng úly Jәnibek hannyng esimi basqalarmen birge aitylady. Songhy eki derek mәlimetin negizge ala otyra, biz Kerey han esimining olarda kezdespeuin, sol tústa, yaghny 1469-1471 jyldary Kerey han ómirde bolmaghan, naqtyraq aitsaq, osy jyldargha deyin Kerey han qaytys bolyp ketken dep oy týiemiz. Kerey hannyng Jәnibek hanmen birge Qazaq handyghyn qúrudaghy is-әreketteri aldaghy taraushada qarastyrylatyndyqtan, biz búl jerde oghan toqtalyp jatpaymyz.
Al endi Jәnibek hangha kelsek, tarihy derekterde onyng esimi әrtýrli jaghdaylargha baylanysty Kerey hangha qaraghanda jii kezdesedi. 1426 jyly jazylghan «Muizz al-ansab» enbegi men HVI ghasyrdyng alghashqy jyldarynda jazylghan «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-namada» onyng esimi handar shejiresine baylanysty kezdesse, «Tariyh-y Rashidiy», «Fath-name», «Shaybaniy-name» sekildi tarihy shygharmalarda Qazaq handyghyn qúrushylardyng biri retinde jii aitylady. Al Ábilghazy, Qadyrghaly Jalayyri, Gaffari, Haydar Raziyding enbekterinde Jәnibek han esimi Shyghys Deshti Qypshaqta biylik qúrghan әuletting ókili retinde úshyrasady. Jәnibek hannyng esimi ortaghasyrlyq derekterde jii aitylsa da, tarih ghylymynda onyng tarihy rólin alghash anyqtap bergen V.V.Veliyaminov-Zernov boldy. Ol Oraz Múhammed hannyng shyghu tegi men ata-ba­balaryn anyqtau barysynda kóptegen mú­sylman derekterining mәlimetterin ghy­lymy ainalymgha engize otyra, Jәnibekti Kereymen birge Qazaq handyghynyng alghashqy 80 jyl­dyq tarihyndaghy iri túlghalar dey kele, Jәnibekti Ábilqayyr han dәuirinde Orta Aziya tarihynda ózindik manyz atqarghan jәne odan keyin qazaqtardyng biyleushisi bol­ghan deydi de, «odan basqa biz búl eki túlgha­nyng (avtor búl jerde eki túlgha dep Jәnibek han men onyng úly Jәdik súltandy aityp otyr – B.K.) qazaq halqyn qúrushylar ekendigin bilemiz» dep naqty kórsetedi. Osyghan baylanysty zertteushining «qazaq halqyn qúrushylardyn» biri retinde Jәnibekti atap kórsetuin onyng etnikalyq ýrdis pen sayasy ýrdisting arajigin ajyratpay, eki ýrdisti bir ýrdis dep qarastyruynan dep týsinemiz. Sol sebepti de biz V.V. Veliyaminov-Zernovtyng «qazaq halqyn qúrushylardyn» biri degen oiyn qate dep qabyldap, Jәnibekti Qazaq handyghyn qúrushylardyng biri bolghan degen pikirmen tolyqtyramyz.
Jәnibek hannyng shyghu tegi men ata-babalaryna kelsek, ol Kerey hannyng shóbereles tuysy bolghandyqtan, olardyng Orda Ejennen Orys hangha deyingi babalary ortaq bolyp keledi. Sol sebepti de biz búl jerde Joshydan Orys hangha deyingi Jәnibek hannyng ata-babalaryn qaytalap jatpay, birden Orys hannan taraytyn atalaryna toqtalamyz. Búl turaly búghan deyin aitylyp ótkendey, 1426 jyly jazylghan «Muizz al-ansab» pen HVI ghasyrdyng alghashqy jyldary jazylghan, mәlimetteri birinshi shygharmagha tәueldi «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-namada» aitylady. T.IY.Súltanovtyng dәleldeui boyynsha, «Muizz al-ansabtyn» Parijdegi últtyq kitaphanada túrghan qoljazbasynan alynyp, «Sbornik materia­lov otnosyashihsya k istoriy Zolotoy Ordy» atty jinaqtyng ekinshi tomyna engizilgen Shynghys han úrpaqtaryna qatysty mәlimetterde birshama qatelikter jiberilip, «Shynghys han әuletindegi birneshe ondaghan hanzadalar siqyrly tayaqtyng әserine úshyraghanday, oghlandargha ainalyp ketken». Soghan baylanysty ol shygharmanyng Orys han úrpaqtaryna qatysty mәlimetterin derektanu ghylymynyng talaptaryna say orys tiline audardy. Biz Jәnibek hannyng ata-babasy jóninde qarastyrghanymyzda T.IY.Súltanov audarmasyn paydalanghanymyzdy eskertip ótemiz. Ol audarmada Jәnibek hannyng ata-babalary jayly bylaysha beriledi: «Orys hannyng birinshi úly – Toqtaqiya. Ol biylik qúrghan… Orys hannyng segizinshi úly – Qúiyrshyq. Onyng Payande-súltan, Rukyia degen eki qyzy jәne Baraq atty bir úly boldy. Baraq biylik qúrghan. Baraqta tórt bala: Saadat-bek degen qyzy jәne Ábu Sayd, Mir Qasym, Mir Sayd degen ýsh úly bolghan». «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-namada» Ábu Sayd Baraq hannyng ýsh úlynyng kishisi jәne Jәnibek han degen qosymsha esimmen berilse, Qadyrghaly Jalayyr ol turaly Baraqtyng úly «kishi Jәnibek han» dep dәlirek týsindiredi. Osylaysha derekterdegi Jәnibek han turaly aitylatyn shejirelik mәlimetterde onyng shyn esimi – Ábu Sayd, al laqab esimi – Jәnibek ekendigin bilemiz. Al Qazaq handyghynyng qúryluy barysyn bayandaytyn mәlimetterding bәrinde onyng esimi Kerey hannyng esimimen birge Jәnibek han dep kezdesedi.
Endi Kereyding Ábilqayyr hannan bólingenge deyingi, yaghny XV ghasyrdyng 50-jyldaryndaghy ómiri turaly bir-eki auyz sóz aitsaq. Óitkeni kez kelgen oqyrmangha Kerey men Jәnibek Ábilqayyrdan bólingenge deyin Deshti Qypshaqtyng kay jerinde ómir sýrdi degen súraq tuuy mýmkin. Múnday súraqqa ortaghasyrlyq eshbir derek jauap bere almaydy. Tek kana janama mәlimetter men songhy jyldary tabylyp, ghylymy ainalymgha engizilgen auyz әdebiyetining derekteri ghana búl súraqqa tolyq jauap beredi.
Tarihtan belgili, Shynghys han tórt úlyna jaulap alghan jerlerin bólip beredi. Onyng bólisi euro­palyqtardyng Afrikany bóluindey emes, belgili bir qaghidatqa negizdeldi. Ol jaulap alynghan halyqtardyng sharuashylyq, etnikalyq, tildik jәne t.b. belgilerine qaraghan. Sol siyaqty Joshy úlysy da óz ishinde úsaq úlystargha bólingende, negizinen, sharuashylyq jaghday eskeriledi. Monghol jaulauyna deyin-aq Horezmmen kýreste әlsiregen Qypshaq handyghynda XII gh. II jartysy men XIII ghasyr basynda eki aimaq payda bolghan edi. Shyghys aimaqqa – Qazaqstannyng ontýstik, ortalyq jәne soltýstik-shyghysy enedi (Karanyz: Ahinjanov S.M. Kipchaky v istoriy srednevekovogo Kazahstana A., 1995, 211-212-bb.). Al Araldyng soltýstigi men odan batysqa qaray jatqan jerler – Batys aimaqqa qaraghan. Qypshaq dәuirindegi tabighiy-sharuashylyq jaghdaygha say bólisu Joshy úlysynda da eskerilip, Joshynyng ýlken úly Orda Ejen, negizinen, Shyghys aimaqty basqarady. XIII gh. sony – XIV gh. basynda Orda Ejen úlysynyng ortalyghy Alakól manynan Syrdyng orta aghysy boyyna kóshiriledi.
Bayan hannan Baraq hangha deyin Syr óniri Aq Ordanyng sayasiy-әkimshilik, sauda-ayyrbas, diniy-mәdeny ortalyghy bolady. Mal baghushy taypalardyng qysqy jayylymdary men qystaulary osy ónirde edi. 1428 jyly Baraq han ólip, handyq biylik shaybanilyq Ábilqayyrgha kóshkenimen, Aq Orda handarynyng úrpaqtary Syr ónirinde qala bergen. Olardyng ishinde Kerey de, Jәnibek te jәne basqalar da bar. 1446 jyly Ábilqayyr han Syr ónirin Maurennahrdan qaytaryp, óz astanasyn Syghanaqqa kóshiredi. Shaybanilyq súltandardyng Syr ónirine kelui ordaejendik súltandargha óte auyr bolady. Eng jaqsy jayylymdar men qystaulardan aiyrylu ordaejendik súltandar ýshin «kóp qiynshylyqqa úshyrau» bolghan.
Osy jerde aita keterlik bir mәsele, Orys hangha deyin Orda Ejen әuletining biyligi Shyghys Deshti Qypshaqta qalay jalghassa, odan keyin de búl әuletting biyligi osy aumaqta әrtýrli sayasy jaghdaylargha qaramastan 1428 jylgha deyin jalghasa bergen. Kerey hannyng atasy Toqtaqiyanyn, Jәnibek hannyng atasy Qoyyrshaq han men әkesi Baraq hannyng biylikte boluy әulet ókilderi ishinde osy otbasylarynyng mәrtebesin erekshelendiredi. Ekinshi, HV ghasyrdyng ortasynda shaybanilyq әuletke qarsy kýreste Kerey men Jәnibek handar tekti atanyng úrpaqtary retinde bedeldi әuletting ókilderi retinde basshylyq jasamay, tynysh qaluy mýmkin emes bolatyn. XV ghasyrdyng 50-jyldary sonynda Kerey men Jәnibek «qiynshylyqqa» kónbey, osylaysha Syr ónirinen kóshken. Bizding búl oiymyzdy tarihy anyz mәlimeti de dәleldey týsedi. 20 jyldan astam uaqyt boyy Shu men Talas, Syr ónirlerinde arheologiyalyq barlau men qazba júmystaryn jýrgizgen arheolog Madiyar Eleuov el auzyndaghy tarihy auyz-әngimelerdi de jinastyrady. Onyng jighan anyzdarynyng birnesheui jaryq kórdi. Ondaghy 5 anyzdyng ekeui Kerey men Jәnibekting Shu boyyna keluine baylanys­ty aitylady. Birinshi anyzda – «Syrdyng boyynan tyshqan jyly qara kýzde bir týmen elimen aua kóshken aghayyndy Kerey men Jәnibek súltandar qys týse Moyynqúmgha jetipti» dep bayandalady (Eleuúly M. Shu óniri: anyz ben tariyh. QazMU habarshysy. Tarih seriyasy, 3-shyghuy. Almaty, «Qazaq uniyversiyteti» baspasy, 1996, 7-b.). Osy anyzdyng sonynda birshama jyldar ótkennen son, eki súltannyng Syrgha qayta oralghandyghy jóninde jazylady. Al tórtinshi anyz bolsa: «qara kýzde Syrdan qoparyla kóshken qalyng eldi Kerey men Jәnibek súltandar Moyynqúmgha bastap kelipti» dep bastalady da, bir-birimen irgeles jatqan eki eski qala júrtyn kórip, Jәnibek súltan Kereyge: «Alla Taghala ekeumizdi ajyramasyn dep osy eki eski júrtty bizge búiyrtqan shyghar, qalasanyz, birine siz, al ekinshisine men qonystanyp, qala salayyq» degen eken. Sol kezde shyghysqa qarap túrghan Kerey han betin batysqa búryp: «Uәde, biraq biz búl jerde úzaq túra almaspyz, Alla Taghala sәting salghan kýni – Týrkistangha jol jýruimiz kerek» depti. Eki anyz da bizding oiymyzdy dәleldey týsip, Syr óniri – Kerey men Jәnibek súltandardyng úlysy bolghandyghyn bayandaydy. Songhy anyzdaghy Týrkistan aty qanday maghynada aitylghany belgisiz, onyng ne qala, ne Syr ónirining XIV-XVI ghasyrdaghy atauy maghynasynda aitylyp túrghanyn ajyratu mýmkin emes, biraq ta anyq nәrsege Syr ónirining de, Týrkistan qalasynyng da Shudyng batysynda ornalasqandyghy jatady. Búl mәlimette Syr ónirining Kerey men Jәnibekke «atameken» ekendigin kórsetedi.
1446 jyldan bastap Syr óniri Ábilqayyr hangha qarady dedik. Osy jyldardan bastap 1457 jylgha deyin Kerey men Jәnibek bastaghan súltandardyng Ábilqayyr hangha narazylyghy óse týsedi. Aq Ordanyn múragerleri osy jyldarda tek ózderi ghana «oppozisiyada» bolmasa kerek. Olardy jergilikti ru-taypa kósemderi qolday bastaghan sekildi. Óitkeni 1428 jyly Ábilqayyr handyqqa otyruyna Deshti Qypshaqtyng 71 ru-taypa basshysy «dauys» berse, 1457 jylghy Syghanaq týbindegi qalmaqtarmen úrysqa týsu ýshin han jarlyghymen nebәri 17 taypadan ghana jasaq jinalady (Qaranyz:HV-HVIII ghgh. Qazaq handyghy tarihynyng materialdary. A., 1969, 143-144-bb). Osy derek Qazaq handyghynyng qúrylu qarsanyndaghy Deshti Qypshaqta­ghy sayasy ómirding bir ainasy ispetti. Sayasy biylik ózderinde bolmasa da jergilikti ha­lyqtyng resmy handy moyyndamaytynyna eki súltannyng kózi jetedi.
Meninshe, Kerey men Jәnibek Ábilqa­yyrdan bólinbey túryp, aldyn ala qayda baratyndaryn aiqyndap, kelisip alghan. Qalay bolsa da, eki súltan Ábilqayyr hannyng qarsylasyna ketudi úigharghany «Mening jauymnyng jauy maghan jau emes» degen qaghida boyynsha, olargha Moghol hany Esen Búgha han tiyimdi bolady. Eki jaqty ózara kelisimning bolghandyghyn tómendegi jaghdaylar quattaydy. Birinshiden, Kerey men Jәnibek qaramaghyndaghy úlysymen M.Eleuovting anyzynda bir týmen elmen kóshken. Osynshama adammen, tórt týlik malymen maqsatsyz, baghyt-baghdarsyz kóshu aqylgha syimaydy. Úlyspen týgeldey kóshuge qaraghanda aldyn ala uaghdalastyq bolghan. Ekinshiden, Moghol hany Esen Búgha han súltandardy qúrmet kórsetip kýtip alady (HV-HVIII ghgh. Qazaq handyghy tarihynyng materialdary. A., 1969, 352-b.). Búl aldyn ala kelisimning bolghandyghyn dәleldeydi.
Bólinuge týrtki bolghan oqighagha kópshilikke belgili anyz – qaraqypshaq Qobylandy men arghyn Aqjol by arasyndaghy janjal jatty. Aqjol biyding qanyn óteuge arghyn taypasy taghy da Kerey men Jәnibekke jýginedi. Búl da eki súltannyng Deshti Qyp­shaqtaghy Ábilqayyr hangha qarsy túrar túlghalar ekendigin kórsetedi.
Múhammed Haydar Dulaty men Mahmúd ibn Uәly eki súltannyng Mogholstangha keluin, Esen Búgha hannyng olargha Shu men Qozybasy jaylauy arasynda ornalasqan jerdi bergenin jazady. Ne sebepti Esen Búghanyng búl ónirdi eki súltangha bergenin «Bahr al-asrar fy manakib al-ahiar» avtory bylay týsindiredi: «Búl kezde Mogholstanda Shynghys hannyng úly, Shaghatay han úrpaqtarynyng biri Uәiis han úly Esen Búgha han biylik etip túrdy. Dәl osy tústa Ámir Temir kurekannyng úly Miranshahtyn, onyng úly Súltan Múhammed-myrzanyn, onyng úly Ábu Sayd myrza jogharyda atalghan hannyng aghasy Jýnis handy Iraktan aldyrtyp, kómek beredi jәne qoldau kórsetedi, sóitip, onyng bóligine qauip tónedi. …Eki súltangha ol Mogholstannyng batysynan jer berdi, ol Esen Búgha hannyng iyeligi men Jýnis hannyng qol astyndaghy jerding arasynda ornalasqan edi. Búl jer – Shu men Qozybasy degen jerler bolatyn» (Kórsetilgen kitap, 352-b.). Osy mәlimette Kereyding han bolghandyghyn avtor atap kórsetedi (Kórsetilgen kitap, 353-b.). M.Eleuovting birinshi anyzynda «…Qúmdy qystap shyqqan qalyng el kóktemde Túlparsazda Kereydi aq kiyizge kóterip, han saylap, ózderin «qazaq» dep atapty», – delinedi (Eleuov M. Shu óniri: anyz ben tariyh. 7-b.). Kórip otyrghanymyzday, jazba derek pen auyz әdebiyetining mәlimetteri birin-biri tolyqtyryp, Kereyding alghashqy Qazaq hany bolghandyghyn jariyalap túr.
«Nege túnghysh han Jәnibek emes, Kerey boldy» degen súraq tónireginde jauap bere ketelik.
HI-HIII ghasyrlardaghy erte feodaldyq qypshaq memlekettiligindegi ózine ghana tәn belgige – handyq biylikting әkeden balagha emes, әkeden nemere tuysqa ne inige beriletindigi jatty (Ahinjanov S.M. Kipchaky v istoriiy… 282-b.). Búl әdet syrttan әkelinbey qypshaqtargha deyingi jәne qypshaqtar kezindegi jergilikti taypalardaghy әulettegi jasy ýlkendi syilaudan, soghan qúrmet kórsetuden tusa kerek. Monghol jaulauy nәtiyjesinde handyq biylik әkeden balagha qaldyrylatyn zangha ainaldy. XV ghasyrda mongholdar engizgen búl joldy jergilikti halyqtyng әdet-ghúrpy yghystyryp shygharady. Qypshaq dәuirindegi handyq biylikting múragerlik joly XV ghasyr ortasynda qalpyna keltirile bastaydy. Oghan Kereyding han saylanyluy dәlel. Ábilqayyr hangha deyin Deshti Qypshaqtyng biyleushisi Baraq han bolghan edi. Monghol dәstýri boyyn­sha kelesi han onyng úly Jәnibek boluy tiyis. Jergilikti halyq dәstýrine say kelesi biylik Baraqtyng nemere tuysy Kereyge tiydi. Al Kereyden song onyng úlyna biylik tiymey, Jәnibek han boldy. Jәnibekten song han Búryndyq boldy.
Mine, ne sebepti Kerey han boldy degen súraugha bizding jauabymyz osynday. Kelesi mәsele qay jyldan bastap Kerey han bolghan degen saual tónireginde bolmaqshy.
Búl súraq «Qazaq handyghy qashan qúrylghan» degen saualmen tikeley baylanys­ty. Songhy 4-5 jyl tónireginde osy mәsele boyynsha kóptegen aitys-tartystar bol­dy, biraq negizgi mәsele jayynda bir toqtamgha keler pikir aitylmady. Maqala avtory da osyghan baylanysty óz oilaryn bildirgen bolatyn. Tómende biz eng songhy derekterge sýiene otyryp, Kerey hannyng qay jyldan bastap handyq qúra bastaghany turaly taghy da pikirimizdi aita ketelik.
Múhammed Haydar Dulaty «Tariyh-y Rashidiyinde» «Qazaq handarynyng biylik ete bastaghany hijranyng 870 jyly» dep jazady. Búl – qazirgi jyl sanau boyynsha, 1465-66 jyl. Alghash ret búl mәlimetting aqiqattyghyna kýmәn keltirip, kórsetken orta ghasyrlardaghy Qazaqstan tarihynyng zertteushisi T.IY.Súltanov boldy (Sultanov T.I. Kochevye plemena Priaraliya v. XV-XVII vv. M., 1982, 113-114-bb.). Endi M.Eleuovting tapqan anyzynyng mәlimetine jýginelik. Ondaghy birinshi anyz: «Syrdyng boyynan tyshqan jyly qara kýzde bir týmen elimen aua kóshken aghayyndy Kerey men Jәnibek súltandar qys týse Moyynqúmgha jetipti. Qúmdy qystap shyqqan qalyng el kóktemde Túlparsazda Kereydi aq kiyizge kóterip han saylap, ózderin «Qazaq» dep atapty» dese, ekinshi anyz búl jóninde: «Qara kýzde Syrdan qoparyla kóshken qalyng eldi Kerey men Jәnibek súltandar Moyynqúmgha bas­tap kelipti. Qúmdy qystap, mal-jany aman qalghan eki súltan kóktemde Túlparsazda toy jasap, bәige shaptyrypty» dep bayandaydy (Eleuúly M. Shu óniri: anyz ben tariyh. Kórsetilgen enbek, 7-8-bb.). Eki anyz da Kerey men Jәnibekting Mogholstangha keluin «tyshqan jyly, qara kýzde» dep, al Kereyding han kóteriluin «kóktemde» dep jarysa mәlimet berip otyr. Sonda anyzda qay jyl tyshqan jyly dep kórsetilgen? Taghy da jazba derek mәlimetine jýginelik. Ábilqayyr hannyng ómirin tarih etip jazghan XVI ghasyr tarihshysy Masud ibn Osman Kuhistany onyng qaytys bolghan jylyn «874 jyly tyshqan jyly 57 jasynda…» dep kórsetedi (XV–XVIII ghgh. Qazaq handyghy tarihynyng materialdary. A., 1969, 171-b.). Búl – qazirgi jyl sanau boyynsha 1469-70 jyl. Kerey búdan bir mýshel jyl erte han saylanghan, yaghny 1457-58 jyly han bolghan.
Jazba jәne auyz әdebiyeti derekterining mәlimetterin bir-birimen tolyqtyryp, 1457-58 jyldar oqighalarynyng damu barysyn bylaysha qalpyna keltiruge bolady. 1457 jyly jazda Ábilqayyr han qalmaqtardyng joryghy turaly estip, qarauyndaghy elge jasaq jii turaly jarlyq etedi. Sol jyldyng kýz ailarynyng basynda ol qalmaqtardan jeniledi. Jarlyqka qúlaq aspaghandardy Ábilqayyr han jeniluding sebebi dep, jazalaugha kirisedi. «Ózderine tónip kele jatkan qauipti boldyrmay, aldyn alu ýshin Kerey men Jәnibek óz Otanyn tastap, bógde elge ketedi». Eki súltan da 1457 jyly jazda óz jaylauynda bolyp, han jarlyghyn estigen. Jarlyqqa say әsker jibermegendikten, olar Syr boyyndaghy qystaularyna barudan qauiptenip, 1457 jyldyng kara kýzinde Shu boyyna jetken, әriyne, aldyn ala Esen Búgha hanmen kelise otyryp. Al kelesi jyly, yaghny 1458 jyldyng kókteminde Týlparsazda Kereydi han etip saylaghan. Sol dәuirding zandylyghy boyynsha hannyng saylanyp, handyq biylikting qalyptasuy – jana memleketting qúrylghandyghyn kórsetedi. Derekting eki týrin bir-birimen tolyqtyru, bizge osynday nәtiyje bergizip otyr. Biz osy jerde mynaday mәseleni aityp ótkimiz keledi. Kerey 1458 jyly han bolyp saylansa da, ol tolyq derbes memleketting hany emes edi. Ábilqayyrdan bólinip ketu men Kereyding han saylanyluy – jana memleketting tolyq qalyptasuyndaghy alghashqy qadam boldy. Al tolyghymen derbes memleketting qúryluynyng ayaqtaluyn biz 1470-71 jyly jýzege asqan dep sanaymyz. Óitkeni osy jyly qazaq biyleushileri Shyghys Deshti Qypshaq aumaghynan Ábilqayyr hannyng úrpaqtaryn tolyghymen quyp shyghyp, shaybanilyq әuletten biylikti keyin qaytarady.
Kerey han 10 jylday Shu boyynda handyq qúrghan (qaranyz: Eleuúly M. Kórsetilgen enbek, 7-b). Búl jyldar handyqtyng qúryluynyng alghashqy kezeni, satysy bolatyn. Kerey hannyng biyligi túsynda jana handyq – sayasy kýsh retinde birneshe mindetti oryndaydy: 1) Jýnis hannyng Esen Búgha hannyng taghyna talasy uakytsha bolsa da toqtatylady; 2) Moghol hany Esenbúghanyng óz elinde yqpaly ósedi; 3) «kóshpeli ózbekter» elining kýireu prosesi terendey týsedi; 4) Ábilqayyr hangha narazylardyng bәri Qazaq handyghyna kele bastaydy, sóitip, handyq halqy tez kóbeyedi… Múhammed Haydar Du­latidyng mәlimeti boyynsha, 1470 jylgha de­yin handyq halqy 200 myngha deyin jetken.
«…10 jylday handyq qúrghan Kerey han Han tauyna jerlenipti» (Eleuúly M. Kórsetilgen enbek, 7-b.). Mýmkin Han tau ataluy osyghan baylanysty shyghar.
«10 jylday…» degenimiz – 7-8 jyl shamasy. Kerey han ólip, ornyna nemere tuysy, ýzengiles serigi Jәnibekting han bolghandyghy belgili. Eger Kerey 7-8 jyldan song qaytys bolsa, onda Jәnibek hannyng biylikke kelui 1465-66 jylgha sәikes kelip túr. «Tarihiy-Rashidiy» avtorynyng «qazaq súltandarynyng biylik qúruy 870 jyldan (hijra boyynsha) bastalady» dep jazuy 1465-66 jylgha baylanysty.
Kerey hannyng qaytys bolghan jyly jónindegi biz paydalanyp otyrghan anyz mәlimeti jazba derek mәlimetterimen sәikes keledi. «Shaybany nama», «Fath nama», «Tarihy Kipchakhaniy» derekterinde Ábilqayyr hannan keyin, onyng úldaryna qarsy jýrgizgen kýreste Kerey han esimi kezdespeydi, tek qana Jәnibek han atalady.
«Handar shejiresi» Kerey hannyng ýsh úly bolghanyn jazady: Búryndyq han, Qoja-Múhammed jәne Súltan Áli. Búryndyq turaly jazba derekterde azdy-kópti mәlimetter barshylyq, al songhy eki úl jóninde eshbir derekte aitylmaydy. Búryndyq hannan song handyq biylik tolyghymen jәne týpkilikti týrde Jәnibek han úldary men onyng úrpaqtaryna kóshedi.
Jәnibek hannyng 1450 jyldardyng sonyna deyingi ómiri belgisiz, ol jóninde eshbir derekte aitylmaydy. Solay desek te, ordaejendik әuletting negizgi biylik jýrgizgen aumaghy Ertisten Yrghyz – Torghaygha deyingi, Syrdan Tobylgha deyingi aumaq bolghandyqtan, Baraq han qaza tapqannan keyin de әulet ókilderi osy ónirlerde ómir sýrgen deymiz. Syrdyng orta aghysy boyy Deshti Qypshaq ýshin de óte manyzdy aimaq bolghandyqtan, eki aumaqtyng biyleushileri ol ónirdi óz qaramaghynda ústaugha kýsh salatyny belgili. 1427 jyly Úlyghbek Baraq hannan jenilip, Syghanaq ónirinen aiyrylyp qalsa da, Baraq han qaytys bolghannan keyin onyng búl ónirdi qaytaryp alatynyn týsinu qiyn emes. Tek 1446 jyly ghana kýsheyip alghan Ábilqayyr han Syr boyyndaghy qalalar men ónirlerdi Temir әuletinen qayta qaytaryp alady. Osy jaghdaylardy eskere kele, 1428-1446 jyldar Orys hannyng nemereleri Kerey de, Jәnibek te óz úlystarymen Temir әuletine jartylay tәueldi bolghan. Al 1446 jyly Syr boyynda shayban әuletining biyligining ornauymen Joshydan taraytyn eki әulet arasynda bәsekelestik payda bolady. Búl óz kezeginde damy kele ashyq jaulyqqa úlasady da, ordaejendik әuletting sol tústaghy jetekshileri Kerey men Jәnibek óz qaramaghyndaghy ru-taypalardy bastap, Ábilqayyr hannyng ýstemdiginen derbestenip, Mahmud ben Uәliyding aituynsha, «bógde elge» kóshuge mәjbýr bolady.
Osylaysha jogharyda qarastyrylghan mәselelerimizdi týiindey kele, tómendegidey qorytyndylargha kelemiz.
Birinshi, Qazaq handarynyng shyghu tegin Joshynyng kishi úly – Túqay Temirden taratu HVI ghasyrdyng basyndaghy shaybanilyq әulet ókilderining qazaq handarynyng Shyghys Deshti Qypshaqtaghy biyligin әlsiretu, joiy ýshin әdeyi jasaghan iydeologiyalyq kýresining bir kórinisi dep bilemiz de, Joshynyng ýlken úly Orda Ejen úrpaqtarynyng biyligi HIII ghasyrdyng 20-shy jyldarynan Orys hangha deyin, odan keyingi Baraq hangha deyin de ýzilmegen.
Ekinshi, Baraq han qaza tapqannan keyin Shyghys Deshti Qypshaqta Joshynyng besinshi úly Shayban úrpaqtarynyng biyligi ornyghyp, ordaejendik әulet ókilderi biylikten uaqytsha shettetiledi. HV ghasyrdyng 50-shi jyldarynda Kerey men Jәnibek súltandar bastaghan әulet ókilderi ordaejendik әuletting biyligin qalpyna keltiru ýshin kýres jýrgizedi de, kýres barysynda ózderine qaraytyn ru-taypalardy bastap amalsyzdan Mogholstangha kóshedi. Kóp úzamay-aq olar Shyghys Deshti Qypshaq aumaghyna jana dengeyde qayta oralyp, búrynghy orda ejendik әuletting biyligin qayta qalpyna keltiredi jәne jana – Qazaq handary biyligining negizin qalaydy.

 

Bereket Kәribaev,
әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti tarih fakulitetining dosenti, tarih ghylymdarynyng doktory.

 

(Týpnúsqadaghy taqyryp: «Kerey men Jәnibek Túlparsazda bәige shaptyryp, handyqtyng qúrylghanyn jariyalaghan»

Derekkóz: http://baq.kz/kk/history/785)

 

Abay.kz 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2387
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2718
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3093
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1791