Jana jylda jatyp alyp teledidar kórdik. Dýniyening sharuasyn tyndyryp tastaghanday, tórding aldynda kósilip jatuymyz jaman-dy. Sonda bayqaghanymyz ne boldy? 
Qazaqstan televiziyasy qazir ekiúday kýide túr eken. Jolayryqta túr. Búdan búrynyraqta, 20 jyl shamasy búryn dәl osynday jaghdayda emes-ti. Ol kezde maqsat aiqyn, jol danghyl bolatyn. Ne býlindi deysiz be?

Qazir bizding televiziya anasyna da, jaryna da jaltaqtap túrghan bosbelbeu erkekke úqsaydy. Anasynyng sózin sói­leyin dese, әielining qabaghy týngli. Áyeline jaqtasayyn dese, anasyn qimaydy. 

Yaghny taza qazaqy dýnie jasaghysy keledi, biraq taza orystildi auditoriyanyng talabynan da shygha almaydy. Sondyqtan da orta dengeyli, arbany da syndyr­maytyn, ógizdi de óltirmeytin dýniyeler fabrikasyna ainalugha mәjbýr. Onyng ýstine, ónimining jartysynan astamyn autsorsingke berip, ózi efirlik studiyagha ghana ainalyp bara jatqan kebi jәne bar. Zaman talaby, órkeniyetti elderding teledәstýri degen siyaqty úzyn-shúbaq syltaular tizimin keltiruge bolar, biraq memleket qúraushy últtyng mýddesin belinen syzyp tastau turaly zang әli shyqqan joq. Shyqpaydy da. 

Bayqaghanymyz, býkil telearna shou formatyna kóship alypty. Oida da – toy, qyrda da – toy. Úyatty jiyp qoyyp, әlemdik ýzdik telejobalardyng jadaghay kóshirmesin efirge toghyta beru dәstýrge ainalypty. Kabelidik emes, efirlik 12 arnanyng janajyldyq shoularyn kórip otyryp, osynday әserde qaldyq. Auystyra-auystyra, pulitten de úyat boldy. Kempir bolyp kiyingen erkekter (tifu, qanday jiyirkenishti), iyghyn jalanashtap, kóilegin tósine tirep qoyghan jýrgizushi qyzdar (әlde әielder), qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq әnshiler. Óz әzilderi ózderine keremet bolyp estile me – jyrtyn-jyrtyng kýlki. Ómirge razy kózqaras. Qúday-ay, olardyng «tapqan baghyn» qyzghanyp otyrghanymyz joq, әnin aitsyn, kýiin tartsyn, biraq halyq degen tarazyny úmytpasynshy. 

Múnyng sebebi nede boluy mýmkin? Kez kelgen arnanyng qúlaghyn qayyryp otyrghan basshylar, bylay qarasan, óz halqyna jamandyq oilaytyn jandar emes. Janyn salyp enbektenip jýr. Bar jaqsysyn eline bergisi keledi. Biraq... olardyng bәri «reyting» dep atalatyn «qúdirettin» qúldary ghana. Eger dayyndaghan ónimining reytingi tómen bolsa, biyshik kelip sart ete qaluy mýmkin. Onyng iyesi kim ekenin «ishiniz bilsin, әluәi»...

Reytingti syrtqy júrt әbden moyyn­daghan kompaniya jasaydy. Áriyne, ol kompaniya úlan taudyng quysynda qonyrqay tirshilik keship jatqan, qazaqsha oilap, qazaqsha sóileytin, «Otau-TV» sputniktik arnasyn órkeniyetting eng songhy jetistigi kóretin auylgha baryp, arnayy qúrylghysyn qosyp qoyady deysiz be? Kemi 100 myng túrghyny bar, auditoriyasy negizinen orystildi qalalardan ghana reyting týzedi. Sondyqtan da qazaqy habarlardyng «beli býkir, ayaghy aqsaq». «Ózin-ózi aqtay almaghasyn», yaghny qalalardaghy orystildi bauyrlarymyzdy qyzyqtyra almaghasyn, múraghattarda qalsa qaldy, qalmasa – sheyit ketip jatyr. Sonyng әserinen memlekettik tapsyrys oryndaytyn arnanyng bәri shougha ghashyq, shougha inkәr. Odan basqa oily baghdarlamanyng bәri reyting jinaugha qyzmet ete almaydy. Sondyqtan da qazaqy habarlar «praym-taymnyn» esiginen syghalay almaydy. Júrt júmysta jýrgende, ya úiqygha bas qoyatyn shaqta jylt etip, joq bolady. Apta ótkennen keyin onyng reytingi sol kýngi efirlik arnalardyng 0,02 payyzy bolyp túratyny dausyz.

Eng ókinishtisi, qarapayym kórermen de shou men serial ansaushy dengeyine týsip ketipti. Jasy otyzdan asqan jigit «Qazaqstan dauysyna» dayyndalyp jýrgenin maqtana aitty. Áuelde әzili shyghar dep oiladyq. Joq, shyny eken. Kýndelikti júmyrtqa iship, әn aityp jýr eken. «Jolyng bolsyn» dedik te qoydyq. Al ýndi serialyna arbalghandarda esep joq. «Ózing saqtay gór, Krishna-qúday!» dep anasynyng shapalaghynan qashyp jýrgen balanyng әreketi alghashqyda kýlkili bolyp kóriner, biraq bet alghan baghytynan týzelmese she?

Qazaq televiziyasyna songhy jyldary taghy bir jaman ýrdis sinipti. Jana jyldyq shoulardy kórip otyryp, memlekettik telearnalar jýrgizushisining kom­mer­siyalyq, ya jeke arnalardyng shouyn op-onay tizgindeytinine kuә boldyq. Núrdәulet Shertim, jany­lyspasaq, osymen ýshinshi arnada ózining besas­paptyghyn pash etip jýr. Búghan deyin «Qazaqstandaghy» «әr týrli oiyndar ghylymdarynyng doktory» Dәulet Bijanov «Balapanda» da jýrdi, NTK-da da «qorqynyshty» baghdarlamanyng kóshin sýiredi. Búl, endi, órkeniyetti elding te­leviziyasyna tәn nәrse emes. Áriyne, әr baghdarlamanyng týbinde qúlaghy shoshayyp bir autsorsingtik kompaniya túrghanyn ishimiz sezedi. Ár baghdarlama jýrgizushige imidj, tabys ekenin de bilemiz. Biraq әr telearna óz ainasy, óz túlghasy ýshin kýresui de kerek qoy. Býgin – memlekettik, erteng jeke arnada «bәrine ýlgerip» jýrgen adam bir arnanyng bet-beynesi dep qabyldana ma? Ózimiz ýlgisin kóbirek siniretin reseylik arnalarda bir tele­jýrgizushi basqa arnagha auyssa, býkil­halyqtyq talqylaugha týspeytin be edi? Baghdarlamadan baghdarlamagha sekirip jýrip, arnadan arnagha auysyp jýrip, bizdikiler ortanqol shoumen dәrejesinde qalyp jatqany da sodan shyghar. Demek, qazaq televiziyasy erekshe jýrgizushilerge de zәru. 

Janajyldyq baghdarlamalardan jәne bir bayqaghanymyz – otandyq telearnalar dayyn ónimderge kóbirek iyek arta saludan aspaydy eken. «Euraziya birinshi arnasy» tórt kýn boyy týs uaqytynda «Múz dәuiri» mulitserialynyng tórt shy­gharylymyn kezek úsyndy. 31 arnada qazirgi súranysqa ie sheteldik filimder kóbirek kórsetildi. «Múrajaydaghy týnnin» eki núsqasyn kórip, «Týisik» filimine terbelip, uaqytymyzdyng birazyn óltirdik. KTK men 7 arna ejelgi dәstýrinen jana jylda da ainyghan joq: reseylik serialdar men filimderdi efirge toghytty da jatty. Ara-arasynda «Júldyzdar aqiqaty» siyaqty qaptaghan júldyzdardyng qansyq-tansyghyn kórsetkeni bolmasa...

Kórermen retinde alghan lәzzatymyz shamaly. Shoular shattandyrghan joq, sharshatty. Sharuasy shash etekten bolsa da, shougha shomylyp jatqan júrtty ayadyq. Qayyryn bersin...

«Ayqyn» gazetindegi maqalasynan.

Derekkóz: http://aikyn.kz/articles/view/6320