Elbasynyng әr Joldauynyng ózindik ereksheligi bar. Jana bas­tamalar kóteriledi. Jana min­detter algha qoyylady. Osy orayda, Joldaugha baylanysty kókeyge týigen oilarymdy ortagha saludy jón kórdim.

Serikbay NÚRGhISAEV, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty,

«Núr Otan» partiyasy fraksiyasynyng mýshesi, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor.

Birinshiden, Elbasynyng әr jylghy Joldauynyng basty maqsaty – Qazaqstan tәuelsizdigin odan әri nyghaytu. Soghan baylanysty Joldaudan ekonomikalyq kórsetkishterge jәne әlemdik da­mugha jan-jaqty saraptama jýrgizilip, bolashaqqa boljam jasalyp, kórshi eldermen qarym-qatynasty oy eleginen ótkizip, tolyqqandy tújyrym jasalghany anyq kórinip túr. Ishki ekonomikamyzdyng negizgi baghyttary qalyptastyrylady.

Biylghy Joldaudyng bir ereksheligi – jariya etilgen uaqy­tynyng útymdylyghy. Býkil әlemdegi damyghan elder basshylarynyng birde-biri әli naqty sheshimge kelip, óz memleketin kelesi jyldary ne kýtip túrghany, yqtimal kedergilerden ótuding joldary qanday ekeni turaly óz halqyn habardar etip, ekonomikalyq damudyng negizgi baghyttaryn aiqyndap beretindey osynday Joldau jasaghan joq. Sonday-aq, kelesi jyldyng respublikalyq budjet josparynyng jobasy Parlamentte qaralyp jatqan kezde Joldaudyng jariya etilgeni de manyzdy boldy. Endi Elbasy belgilep bergen baghyttar boyynsha Últ­tyq qordan erekshe baptarmen birne­she salagha arnayy qomaqty qarjy bólinetini anyqtalady. Al budjet josparyn bekit­ken zang kelesi jyldyng basynan bastap kýshine enip, kózdelgen qarajat tiyisti maqsattargha júmsalmaq. Eng bastysy, oghan Ýkimet te, jergilikti atqarushy biylik or­­gandary – әkimder de dayyn bolady.

Jәne bir ereksheligi – biylghy Joldau «Núr Otan» partiyasy Sayasy kenesining keneytilgen otyrysynda jariya etilgeni. Búl eldi damytudaghy barlyq mindetti atqarudaghy basty jauapkershilikti «Núr Otan» partiya­sy ózine alyp otyrghanyn kórsetedi. Sol keneytilgen otyrysta Joldaudyng aldynda ýsh lauazymdy túlghanyng bayandamasy tyndaldy. Áueli «Núr Otan» partiyasy parlamenttik fraksiyasynyng jetekshisi Darigha Nazarbaeva deputattardyng atqaryp jatqan qyzmeti, qanday zandar qabyldanyp jatqany, aldaghy kezende qanday zang aktileri qaralatyny turaly keninen aityp berdi. «Núr Otan» partiyasynyng HVII sezinde qabyldanghan túghyrnamasynyng qalay oryndalyp jatqanyna toqtaldy.

Odan keyin Premier-Miniys­trding birinshi orynbasary Baqyt­jan Saghyntaevtyng bayandamasy tyndaldy. Ol atqarushy biylikting qyzmeti jayly bayanday kelip, partiya algha qoyghan mindetterding 70 payyzy oryndaldy degen tújyrymmen júmystyng әri qaray jýrip jatqanyn, eshtene úmyt qalmaghanyn, qanday qiyndyq kez­deskenin, qalay sheshimin tap­qanyn, endi alda túrghan mәseleler qanday ekenin jik-jikke bólip, aityp ótti. Partiya túghyrnamasynda ónirlerdi damytu baghyty da ar­nayy qarastyrylghan bolatyn. Elimizding aimaqtarynda kózdelgen maqsattar qalay jý­ze­ge asyp jatqany jayly bir ónirdi mysalgha alyp qarau jón sanalghandyqtan, Shyghys Qazaq­stan oblysynyng sol kezdegi әkimi Berdibek Saparbaevtyng bayandamasy tyndaldy. Ol jergilikti jerde Elbasynyng tapsyrmalary, Ýkimet jýktegen mindetter, Parlament qabyldaghan zandar jәne partiyanyng baghdarlamasy qalay oryndalyp jatqany jayly jan-jaqty maghlúmat berdi.

Elding damu dengeyi turaly naqty kóriniske kóz jetkizgen son, Elbasy tayau jyldary atqa­rylugha tiyisti júmystardyng baghyt-baghdaryn aiqyndap beru maqsa­tynda jana Joldauyn jariya etti.

Ekinshiden, jahandyq ekonomikada byltyrghy jaghday men qazirgi jaghdaydyng arasy jer men kóktey. Europanyng ózi ýlken daghdarysqa úshyrap otyr. Júrtshy­lyqty Ukrainadaghy oqighalar alanda­tuda. Odan keyin Shotlandiya, Katalo­niya túrghyn­darynyng «jeke bólinip shyghamyz» degen iydeyasynyng nәtiyjesinde qozghalys­tar bolyp jatyr.

G-20-gha mýshe memleketter basshylary bas qosyp, «Álemdik daghdarystyng problemalaryn qalay sheshemiz?» dep jatqan tústa, jana mәseleler de boy kórsetude. Ol – alyp memleketterding bir-birine sanksiya qoldanuy. Búl da ekonomikalyq daghdarystyng órshy týsuine ózining әserin tiygizude. Eger qarjy daghdarysy tabighy apattardyng saldarynan, ekonomikalyq tyghyryqqa tireluden, iri kompaniyalardyng jabyluynan, bankterding qaryzgha batuynan, keden rәsimderi, tauarlar baghasy, múnay baghasy qymbattauynan ne tómendeuinen oryn alyp jatsa, ol aqylgha syiymdy bolar edi. Al alpauyt memleketterding sayasy ústanymdary sәikes kelmegendikten, sanksiya qoldanuy eshqanday ong nәtiyje bermeytin әreketter dep esepteymin. Múnyng aqyry nege alyp baryp soghatynyn aldyn ala eshkim de bilmeydi. Olar ózderine de, ózgelerge de qoldan problema jasap berip otyr. Mine, osynyng bәri Qazaqstan ekonomikasyna әser etpeydi dep aita almaymyz. Biz әlemdik qoghamdastyqqa kirgen son, yqpal etpeui mýmkin emes. Bizge janama týrde de, tikeley de әserin tiygizedi. Múny Elbasy da aityp ótti.

Osy orayda, Elbasy Joldauyn­daghy algha qoyylghan ýlken maqsat kórshi eldermen tyghyz qarym-qaty­nasta boluymyz kerek, jaqyn jәne alys sheteldermen de baylanysymyzdy jalghastyra beremiz, biraq ózimiz ishki ekonomikamyzgha qiyndyq tudyrmaytynday jagh­daydy qalyptastyra aluymyz qajet. Naryq zamanyndaghy bas­ty ústanymdardyng biri «Men óz enbegime say tabys tabamyn» degen halyqtyng saghyn syndyryp almauymyz kerek! Búl – eng ýlken mәsele. Osynday kýrdeli mәselelerge jauap beretin jәne alda tosyp túrghan tayau jyldary atqarylugha tiyisti negizgi mindetterdi aiqyndap bergen baghdarlama – Elbasynyng «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» atty Joldauy.

Qazaqstan tәuelsizdik alghan son, jol salasynda kóptegen óz­gerister jasaldy. Búrynghy Kenes ókimeti salghan avtokólik jәne temirjol jelileri jana zaman talghamyna sәikes kelmedi. Kartagha nazar salsaq, ontýstikten soltýstikke baghyttalghan joldar tizbesin kórer edik. Ol kezde joldar negizinen shiykizatty tasu ýshin qajet bolghany belgili. Bir ónirdi ekinshisimen qosatyn ishki baylanystyng artta qalghany anyq bayqaldy. Tipti, poyyzgha mine qalsa, keybir ónirge kórshi elder arqyly ghana barugha bolatyn edi. Sondyqtan jana temirjol jelileri salyndy. Barlyq jol salasyna ekonomikalyq, geog­rafiyalyq túrghyda jana kózqaras qajet boldy. Oghan qosa, biz elordamyzdy auystyrdyq. Jana ghasyrda barlyq ónirge joldar toghyz joldyng torabynda ornalasqan Astanadan taraytyn boldy. Kýnning shuaghy qalay taralatyn bolsa, elordadan bastalghan joldar da eng alys eldi mekenderge de jetui tiyis. Joldardyng janaruy halyqtyng túrmysyna, shaghyn jәne orta kәsipkerlikting ­damuyna, tauarlardyng ainalymyn jedeldetuge, elishilik jәne halyqaralyq tranziyt­ting arta týsuine tikeley әser etetini jәne ­qan­shama shyghyndardyng azangyna alyp ­kele­tini sózsiz.

Elbasynyng «Núrly Jol – bolashaqqa bastar jol» Joldauy elding damuyna, ónirlerding órkendeuine, audandar men auyldardyng jaghdayy jaqsaruyna ýlken serpilis beretini qazirden-aq bayqalyp túr. Sonyng negizinde tәuelsiz elding kóz­qarasymen әzirlengen avtokólik jәne temirjol jelisining jana atlasy qalyp­tasady degen senimdemin.

Býgingi tanda iske asyrylyp jatqan ghasyr jobasy bolyp esepteletin «Batys Europa – Batys Qytay» halyqaralyq tranzittik avtomobili dәlizi elimizding damuyna eleuli ýles qosady. Al endi oghan qosa, «Núrly Jol» Joldauy boyynsha qazaqstandyq avtomagistralidar bolatyny halyqty erekshe quantyp otyr. Sondyqtan men búl Joldaudy әueli әlemdik damu dengeyine tereng zertteu jasalyp, odan keyin qanday manyzdy baghyttargha basa nazar audaruymyz kerek ekeni aiqyndalghan baghdar dep bilemin. Elbasy: «Jol – shyn mәninde ómirding ózegi, baquatty tirlikting kaynar kózi», dedi. «Qazaqstan – Týrikmenstan – Iran» baghyty temirjoly da birqatar manyzdy naryq pen ónirdi baylanystyratyn boldy.

Qazir de qaynaghan tirshilik kýre joldardyng boyynda. Barlyq aimaqtar temirjolmen, tasjolmen, әue jolymen ózara tyghyz baylanysuy qajet. Elordamyzdan jasampazdyq ruhymyzdy biyiktetetin toghyz joldyng taraluy elimizge qatynaytyn tәuelsiz jol bolyp tabylady. Jergilikti jerlerdin, aimaqtardyng jan-jaqty ózara baylanysyn jaqsartu elding ishki әleuetin arttyrady. So­nymen qatar, oblystardyng bir-birimen sauda-sattyghyn, eko­no­mikalyq baylanystaryn nyghaytyp, el ishinen tyng naryqtar ashady.

Árbir otbasy óz pәteri bolgha­nyn qalaydy. Azamattardy júmys­pen jәne túrghyn ýimen qamtu jónindegi júmystar da josparly týrde ýzdiksiz atqarylyp keledi. Jana baghdarlamalar boyynsha ýy berildi. Degenmen, búl da ýnemi toqtamaytyn ýderis. Bir azamattar ýimen qamtamasyz etilse, shanyraq kótergen nemese ózge ónirden qonys audarghan adamdar ýy alu kezegine túratyny sózsiz. Býgingi tanda elimiz boyyn­sha 300 mynnan astam adam pәter alu keze­ginde túr. Olardyng súranysyn qalay qana­ghattandyrugha bolady? Soghan baylanys­ty Elbasy óz Joldauynda «jalgha beriletin túrghyn ýy qúrylysyna kózqarasty qayta qaraghan jón», dey kelip, túrghyn ýy problemasyn sheshudegi jana mýmkindikti paydalanudy úsyndy. Osy kezge deyin qalay bolyp edi? Ýy kezegine túrghandar bankte esepshot ashyp, qarajat jinaydy. Qúrylys kompaniyasy sol bankten nesie alyp, túrghyn ýy keshenin salady. Sonda bank ýige múqtaj azamattardan jәne ýleskerlerding aqshasyn jinap beremin dep qúrylys kompaniyalarynan da payda tauyp otyrghany bayqalady. Endigi jerde ýy salyp berushi men satyp alushy arasynda tikeley baylanys ornatu jýiesi qarastyryluda.

«Baspanany tikeley, deldaldarsyz jәne nesiyege barynsha tómen payyzben úsynu onyng sa­typ alu qúnyn arzandatugha mým­kindik beredi. Bastapqy jarnanyng bolmauy men ipoteka ýshin tómen payyzdar baspanany qazaqstandyqtardyng kóptegen jikteri ýshin qoljetimdi ete týsedi», dedi Memleket basshysy. Osy orayda, Elbasynyng 2015-2016 jyldar ishinde jalgha beriletin túrghyn ýy qúrylysyn qarjylandyrudy qosymsha 180 mlrd. tenge somasynda úlghaytu jóninde aitqan sózi túrghyn ýy kezeginde túrghan azamattardyng kónilin bir serpiltip tastady degen oidamyn.

Jana Joldaudyng halyqtyng jýregine zor senim úyalatyp qana qoymay, bir maqsat jolyna betbúrys jasaytyny kýmәnsiz.

 Abay.kz