Alash tuy astynda,
Kýn sóngenshe sónbeymiz!

- Súltanmahmút Torayghyrov

Býgin Týrkiyanyng Koniya qalasynda bir top qazaq azamattary «Alash iydeyasynyng ótkeni men býgini» atty pikir-sayys kezdesuin ótkizdi. Atalmysh is-sharany «Alash jastary» intelektualdyq kluby úiymdastyrdy. Atalghan klubty Koniyadaghy qazaq studentteri qazan aiynda  qúrghanyn jazghan edik. Kezdesudi osydan túp-tura 97 jyl búryn qúrylghan «Alash avtonomiyasynyn» jariyalanghan kýnine qúrmet retinde úiymdastyrghan olar, pikir-sayys  basynda «Alash» ziyalylaryn bir minuttyq ýnsizdikpen eske aldy. Kezdesudi «Alash jastary» Súltanmahmút Torayghyrovtyng «Alash úranyn» oqumen bastady, «Alash» kýii oryndaldy.  

Alash avtonomiyasy — 1917 j. 5-13 jeltoqsanda Orynbor qalasynda ótken 2-jalpyqazaq sezinde jariyalanghan qazaq halqynyng últtyq-territoriyalyq memlekettigi bolatyn. Búl  siezde tómendegidey qauly qabyldanghan edi: «Bókey eli, Oral, Torghay, Aqmola, Semey, Jetisu, Syrdariya oblystary, Ferghana, Samarqan oblystaryndaghy jәne Amudariya bólimindegi qazaq uezderi, Zakaspiy oblysyndaghy jәne Altay guberniyasyndaghy irgeles bolystardyng jeri birynghay, irgeli — halqy qazaq-qyrghyz, hali, túrmysy, tili bir bolghandyqtan óz aldyna últtyq, jerli avtonomiya qúrylsyn;

Qazaq-qyrghyz avtonomiyasynyng jer ýstindegi týgi-suy, astyndaghy keni Alash mýlki bolsyn;»

Osy qauly qabyldanghangha deyin Býkil qazaq dalasy bir jarym ghasyr boyy Resey patsha ýkimetining menshigi bolyp sanalyp keldi. 1920 jyly Sovet ýkimeti kýshtep taratqan «Alash avtonomiyasyn» qúrushy ziyalylar býgingi tәuelsiz qazaq memleketining shekarasyn óz zamanynda zanmen aiqyndap ketken edi. Jogharydaghy qaulynyng jariyalanghan merekelik datasyna oray Andoly jerinde «Alash jastary» inteletualdyq kluby «Alash avtonomiyasynyn» jәne osy avtonomiyanyng uaqytsha últtyq kenesi «Alashordanyn» belgili jәne belgisiz tarihyna ýnildi. Talqy-jiyn barysynda jastar «Alash iydeyasy degenimiz ne?», «Alash intelegensiyasy degenimiz kimder?», «Býgingi jas buynnyng moynyna «Alash iydeyasy» neni jýkteydi?» degen saualdargha jauap izdedi. «Alash» sózining mәni zertteldi. Birneshe saghatqa sozylghan disskusiyalyq otyrs sonynda tughan topyraghynan jyraqta jýrgen qazaq balalary «oqudy tabyspen ayaqtap, sapaly bilimmen elge oralu», tәuelsizdik túghyryn nyghayta týsu jolynda qyzmet etu syndy moyyndaryndaghy paryzdaryn taghy bir pysyqtap tarasty.

Alashtyng Álihany bir sózinde: «Óz kýshine senbegen halyq ta, adam da eshqashan ómir bәigesin ala almaydy.», - dese, ekinshi bir sózinde: «Bostandyqqa aparatyn jalghyz jol – últtyq yntymaq qana.», -deydi. Koniyadaghy qazaq balalary sany az bolsa da birligin tanytyp Alash jolynda ghúmyryn pida etken ghaziz babalaryn eske aldy. Dәl býgingi kýni әlemning әr týkpirindegi  Maghjan «senetin» barsha jastar ótkenin ardaqtap, tarihyn úlyqtaghany anyq. Endeshe olardyng tәuelsiz otanynyng tuyn mәngi jelbirete týsu jolynda ayanbaytyny da haq.

Núrghaliy  Núrtay

Abai.kz