Senbi, 31 Shilde 2021
46 - sóz 5576 0 pikir 7 Jeltoqsan, 2014 saghat 23:47

Aydos SARYM. ÚLTTYQ MEMLEKET TURALY ZANG KEREK

Memlekettik til turaly zang emes, Qazaq últtyq memleketi turaly konstitusiyalyq zang kerek siyaqty. 

Osy jyldyng qyrkýiek aiynda elimizding til turaly zanynyng qabyldanghanyna 25 jyl tolghan eken. Osy 25 jyl ishinde "tәuelsiz memleketke tәn jana zang kerek" degen әngimeler esh toqtaghan emes. Birneshe zang jobasy úsynylyp ta kórdi. Olardyng barlyghy jaltaq sayasattyng kesirinen ysyrylyp, keyinge qaldyrylyp otyrdy. 
Mening oiymsha, býgingi kýni memlekettik til turaly zannyng qabyldanuy da azdyq etedi. Geosayasy jaghdaydy, elimizding ishindegi ýrdister mýldem kýrdelenip ketti. Elimizding qabyrghasyn qataytyp, últymyzdyng ensesin kóteru ýshin bizge "Qazaq últtyq memleketi turaly" zang qabyldau kerek siyaqty! 
Onyng birneshe alghysharty bar:
Aldaghy jyly Qazaq handyghynyng 550-jyldyghyn atap ótemiz. 
Aldaghy jyly Qazaq elining egemendigin qamtamasyz etken eng ýlken qújat - Egemendik turaly deklarasiyanyng qabyldanghanyna 25 jyl tolady. Búl qújattyng basty maqsattarynyng biri - qazaq últtyq memleketin qúru dep aiqyndalghan bolatyn.
Aldaghy jyly Egemendik turaly deklarasiya men Memlekettik Tәuelsizdik turaly konstitusiyalyq zannyng negizinde jalpyhalyqtyq referendumda qabyldanghan Qazaqstan Respulikasy Konstitusiyasynyng 20 jyldyghy. 
Aldaghy jyly qazaqqa qatysty biraz dýnie qarastyrylghan, biraq iske aspay qalghan Últtyq birlik Doktrinasynyng talqylanyp, qabyldanghanyna 5 jyl tolady. 
Saylau ótedi de ketedi. Biraq, osy zang jobasyn әzirleu, dayyndau, jalpyúlttyq úrangha ainaldyru qazaq últshyldarynyng barlyq buyndaryn biriktire alatyn túghyrgha ainala alady. 
Qazaq últtyq memleketi turaly konstitusiyalyq zanda birneshe iri-iri mәsele qarastyryluy kerek:
- zang Qazaqstan Respublikasynyng qazaq últtyq memleket ekendigin aiqyndap, qazaq últtyq memlekettiginin, tәuelsizdigining myzghymas prinsipteri men mýddesin belgileui kerek (onyng ishinde integrasiyalyq jobalargha qatysu-qatyspau turaly mәsele bar); 
- zang elimizding unitarlyq qúrylymy men tútastyghyn taghy da rastap, oghan qarsy shyghugha qatang tyiym saluy kerek;
- zang Qazaqstan Respublikasynyng Qazaq Respublikasy bolyp ataluyn qamtamasyz etui kerek;
- zang elimizding otarsyzdanuyna qatysty basty prinsipterdi anyqtap, osy ýrdisterding memlekettik sayasatqa ainaluyna jol ashuy kerek (osynyng ishinde kommunizmdi qylmystyq iydeologiya dep tanyp, oghan sayasiy-qúqyqtyq bagha beru, elimizdegi jana onomastikalyq jәne toponimikalyq sayasattyng negizderin jasaqtau mәseleleri de bar);
- zang elimizding barsha túrghyndaryn shyghu tegine qaramastan "qazaq" dep tauyp, qazaq halqynyng memleketqúraushy statusyn aiqyndauy tiyis; 
- zang qazaq últtyq memleketining dýnie jýzinde túryp jatqan barsha qazaqqa qatysty tarihy jauapkershiligin, Qazaq әlemin qúru sayasatynyng negizin qalau, qazaq kóshin jandandyru mәselelerin kóterui kerek;
- zang qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin taghy da aiqyndap, әrbir sheneunik pen deputatty qazaq tilin erkin biluge mindettep, memlekettik tildi mengeruge mindetti kәsip pen qyzmet týrlerining tizimin bekitip, barlyq memlekettik mekemeler men qyzmetterding memlekettik tilde qyzmet etuin, is qaghazdaryn qazaqsha jýrgizuge mindetteui tiyis;
- zang elimizdegi barlyq bala-baqshalardyng tek qazaq tilinde boluyn qamtamasyz etip, orta, ortakәsiptik jәne joghary bilim beru mekemelerining últtyq mýddege say júmys isteuin qamtamasyz etui kerek.
Ekinshi mýmkindik: zang kerek emes dese, onda Preziydent, Parlament, Ýkimet, Sot, partiyalar, negizgi qoghamdyq úiymdar, etnomәdeny ortalyqtar qol qoyghan "últtyq kelisim deklarasiyasy" boluy mýmkin. 
Bir jyl boyy toy-tomalaq ótkizgende ne bitiremiz? Odan da últ bolyp, qogham bolyp osynday iri, ózekti dýniyelerdi talqylayyq!
Qalay oilaysyzdar?

Sayasattanushy Aydos Sarymnyng «Feysbuktegi» jeke paraqshasynan alyndy. 

0 pikir