Júma, 22 Qantar 2021
Tarih 13000 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2014 saghat 14:45

Beybit QOYShYBAEV. «BIZ – QAZAQ EJELDEN...»

 

(Sony, basy aldynghy siltemede http://abai.kz/post/view?id=2307)

Biz Ábilqayyr handyghyndaghy osynau eki jarylu men bólinu oryn alghan shaqty Qazaq handyghynyng negizi qalanghan uaqyt dep sanaymyz. Alayda sol merzim tarihy әdebiyette әr týrli kórsetiledi. Búl jayyndaghy dau-damay ghylymda kýni býginge deyin tolastaghan joq.  Mәselen, shyghys derekkózderin tauyp, audaryp, zerttep, ghylymy ainalymgha birinshi bolyp qosqan aghylshyn ghalymdary (aytalyq, G.Hovars) atalmysh hanzadalardyng bólinip shyghuy 1451 jyly oryn aldy dep esepteydi. A.Chulochnikov pen B.Ahmedov búl oqigha 1455–56 jyldary boldy dep sanaydy. Úlystaghy kelispeushilik jәne Kerey men Jәnibekting Ábilqayyrdan bólinip kóship ketui 1450 jyly, tipti 1465 jyly  boldy deytin kózqarastaghy avtorlar da bar (Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi... 190-b.). Al Shәkәrim osy oqigha qarsanyndaghy jaghdaydy: «...Shiban (Shayban – B.Q.) nәsilinen Ábilqayyr han degen 1452 jyly Qazan hanyna da, Qyrymgha da qaramay, óz aldyna Joshy úlysynyng kýnshyghys jaghyn týgel biylep túrdy. Sonda qazaqtyng hany Áz Jәnibek han edi, Ábilqayyrgha qarap túrushy edi. Áz Jәnibekting shyn aty Ábusaghiyd  (tarihy әdebiyette Abu-Sayiyd, Bu-Said dep te jazylady – B.Q.) edi. ...Baraq han balasy edi», – dep bayanday kele, oqighanyng mәn-jayy men ótken uaqytyn bylay dep habarlaydy:  «1455 jyly Áz Jәnibek han nemere inisi Shahgerey han (Kerey han – B.Q.) menen tamam qazaqty alyp, Ábilqayyrgha ókpelep, Shudaghy Shaghatay nәsilinen Esen Búghanyng balasy Toqlúq Temirhangha qarady» (Shәkәrim. II tom. 143-b.).

 S.G.Klyashtornyy men T.IY.Súltanov «Qazaqstan. Ýsh mynjyldyq jylnamasy» atty ózderining belgili enbeginde sol zamandaghy tarihy oqighalardy ózara salghastyryp talday kele: «...Kerey men Jәnibekting kóship ketken, dәlirek aitqanda, úlys adamdarymen birge moghol hany Esen-Búghanyng iyeligine kóship kelgen uaqytyn 864/1459–60 jyldarmen belgileu kerek» (233-b.), – dep qorytady. «Qazaqstan tarihynyn» avtorlary: «Jәnibek pen Kerey... óz tónirekterine basqa da Joshy әuleti men solargha tәueldi kóshpeli jәne jartylay kóshpeli qazaq dalalary túrghyndarynyng rulyq-taypalyq toptaryn jinastyryp aldy da, 1458–1459 jyldary Ábilqayyr handyghynan tysqary, Mogholstangha, Batys Jetisu jerlerine ertip ketti» (2-t., 232–233-bb.), – dep jaza kele, Qazaq handyghynyng qúrylghan uaqytyn naqtylauda, odan otyz shaqty jyl búryn (1979) jaryq kórgen «Qazaq SSR» tarihyndaghy «1465–1466 jyl» degen merzimdi shýbәsiz qabyldaydy (2-t. 337-b.).  Búl týsinikti de, sebebi «Rashid tarihy» enbegining avtory  qaldyrghan mәlimet negizinde, «tarihy әdebiyette 870/1465-66 jj. – Qazaq handyghynyng negizi qalanghan jyl dep esepteytin pikir tolyghymen qalyptasqan» (Sultanov T. Podnyatye na belay koshme. Hany kazahskih stepey. Astana, 2006. 126-b.) bolatyn. Jәne búl jyl, «Qazaqstan tarihy» avtorlarynyng aituynsha, «Mogholstandaghy sayasy jaghday (Esen-Búgha hannyn... ókimet biyligi ýshin inisi Jýnis hanmen jýrgizgen kýresi, 1462 jylghy onyng ólimi... osy kezende Mogholstanda ókimetting mýldem bolmauy) ...qazaq handary biyligining nyghangyna, ...shyn mәninde derbes sayasy birlestik qúrularyna tolyq qolayly» bolghan. Búghan qosymsha, olar sonday-aq, «Jәnibek pen Kereyding asyqpay Ábilqayyr memleketining kýireuin kýtui eshqanday aqylgha syimaytyn is» ekenin de atap aitady (2-t., 343-b.).

Belgili dәrejede qisyny bar búl sózder Myrza Múhamed Haydardyn: «Qazaq súltandarynyng basqaruynyng basy – segiz jýz jetpisinshi jyldan» (Iz istoriy kazahov. – 29-b.), – degen mәlimdemesimen sózsiz kelisushilikting dәlelderi retinde keltirilgen. Alayda Múhamed Haydardyng óz enbeginde tarihy jyldardy este qalghan dengeyde, jobalap qana qoyyp otyrghanyn shyghystanushylyq әdebiyette akademik Bartolidtan bastap talay ghalym atap aitqan bolatyn. Sondyqtan da qazirgi zamanghy zertteushilerding birazy sol dәuir oqighalarynyng hronologiyasyn ózge materialmen salystyryp qaray otyryp, Qazaq handyghy 1470-1471 jyldary qúryldy dep sanaydy (Sultanov T. Podnyatye na belay koshme... – 126-b.).

Biz búl anyqtaulardan tuatyn qorytyndynyng dúrystyghyna óz tarapymyzdan kýmәn keltiretinimizdi mәlimdeymiz. Múhammed Haydar qazaq handarynyng biyligi qay jyly bastalghanynyng anyghyn «bir Alla jaqsy biledi» deydi (Proshloe Kazahstana... 116-b.). Sondyqtan da  870-shy (1465-66 jj.) jyly qazaq súltandarynyng biyligi bastaldy dep oisha ataghan merzimning turalyghyna, onyng ózi de dúrysy bir qúdaygha ghana mәlim dep otyrghanda, shýbәmen qaraugha әbden bolady.

Qazaq tarihy ýshin asa baghaly derekkóz qyzmetin atqaratyn «Rashid tarihynyn» avtory Jәnibek pen Kereyding «sol kezde Deshti-Qypshaqta Ábilqayyr biylep-tóstep túrghan» jәne «Joshy teginen shyqqan súltandargha kóp jaysyzdyq keltirgen» әreketi saldarynan Mogholstangha kóship kelgen uaqytynyng «moghol әmirlerining әrqaysysy Esen-Búgha hannan bólinip, ózderine qamal salyp alghan» shaqqa say kelgenin aitady  (Iz istoriy kazahov. 29-b.). Osy oqighalar uaqyt jaghynan HV ghasyrdyng orta túsynda oryn alghan dep jobalaugha bolady. Búl kezde Orys-han úrpaqtary Kerey men Jәnibek Qazaqstannyng ontýstik audandaryn biylep túrghan-dy. Olardyng ekeuin de ózderi basqaratyn aumaqta han lauazymymen ataytyn, olargha kezinde Jәnibekting әkesi Baraq-handy qoldaghan ru-taypalardyng Syr boyy qalalarymen baylanysyp jatqan edәuir bóligi baghynatyn-dy. Al Ábilqayyr Syrdariya qalalaryn 1446 jyly alghan. Demek, osy jyldan Joshy-han әuletining eki bútaghy ókilderi arasyndaghy qarsy túrushylyq órshy týsken.  Sol shamada Ábilqayyr úlysyndaghy biylikke narazy  qazaq súltandary men óz elindegi dýrdarazdyqtan kýshi әlsiregen moghol hany arasynda kelissóz jýrgen bolsa kerek...

1935 jyly shyqqan «Qazaqstannyng ótkeni derekkózder men materialda» jinaghyndaghy mәtinge kóz jýgirteyik.  «Tariyh-y Rashidiyden» alynghan ýzikte:  «...Al búl kezde (860 = 1456 j. shamasynda) Deshti-Qypshaqta Ábil-Qayyr-han biylik jýrgizip túrghan edi; odan Joshy túqymy súltandary óte qatty qysastyq kórdi, sodan olardyng ekeui, Jәnibek-han men Kerey-han Mogholstangha qashty. Isa-Búgha-han qashqyndardy jaqsy qarsy alyp, olargha Mogholstannyng batys shet aimaghyn qúraytyn Dju (Shu – B.Q.)  jәne Qozybasy ólkesin bólip berdi. Sonda olar tynysh ómir sýre berdi», – delingen (Proshloe Kazahstana v istochnikah y materialah. Sbornik I (V v. do n.e. – XVIII v.n.e.). Pod redaksiey prof. S.D. Asfendiyarova y prof. P.A.  Kunte. 2-e izd. Almaty, 1997. 116-b.).  Bayqalyp túrghanday, onda Ábilqayyr hannyng biylep-tósteuinen qatty qyspaq kórgen Jәnibek pen Kereyding ekeuining de han degen lauazymy bolghanyn Múhammed Haydar Dulaty kuәlandyrady. Deshti-Qypshaq әmirshisi Ábilqayyr Syr men Qaratau ónirindegi jekelegen ru-taypa handary  Jәnibek pen Kereyge shýiilgende, olar músylmansha 860, hristiansha 1456 jyly  Ábilqayyr qúzyryn tastap ketedi... 

 

***

1457 jyly oirattar Mogholstannyng shyghys bóligi arqyly Jetisugha ótip, Týrkistangha úmtyldy. Syghanaq manyndaghy Kókkesene degen jerde Ábilqayyr әskerimen  shayqasty. Ábilqayyr hannyng әskeri jenildi, birneshe joshylyq súltan (Bahtiyar-súltan, Ahmet-súltan jәne basqalar) qaza tapty. Oirattar Syrdariyanyng ortanghy aghysyndaghy qalalardy talan-tarajgha týsirdi. Ábilqayyr han qalmaqtarmen qorlaushylyqqa parapar (qalmaqqa kiriptarlyghyn moyyndap, úlyn amanatqa beru sekildi) sharttar boyynsha kelisimge keluge mәjbýr boldy (Qazaqstan tarihy. 2-t. 147–148-bb.).  Tarihy әdebiyette Jәnibek pen Kerey osy shapqynshylyqtan keyin bólinip ketti delinedi.

Bizding oiymyzsha, 1457 jylghy soghysqa Jәnibek pen Kerey qatysqan joq. Eger óz dәstýrli mekenderinde jýrgen bolsa, olar, sol tústaghy  jekelegen ru-taypa handary retinde, otan qorghau isinen syrt qalmas edi. Jogharyda aitylghan «joshylyq  Bahtiyar-súltan, Ahmet-súltan jәne basqalar» sekildi, qalmaqtardyng jaulaushylyqtaryna qarsy shyghar edi. Demek, olar Ábilqayyr qúzyrynan qalmaqtar shapqynshylyghy bastalardan búryn, 1456 jyly shyghyp ketken de,  oirattar Syr boyyn oirandap jatqanda, Shu saghasy ónirinde jana memleket irgesin qalaumen ainalysyp jýrgen...

Syghanaq týbinde kýirey jenilip, qalmaq shartyna moyynsúnghan Ábilqayyr han birer jylda es jiyady, sosyn ózining shapqynshylyqtan kýizelgen iyelikterinde tәrtip ornatugha kirisedi. Ishki jaghdayyn birshama rettegennen keyin, qúzyrynan bólinip ketip óz aldyna handyq qúrghan Jәnibek pen Kerey handardy juasytyp almaqqa, Mogholstangha attanady. Sol joryq kezinde, 1468 jyly, Joshynyng bir úly Shayban  әuletining qyryq jyl әmirshi taghynda bolghan ókili Ábilqayyr-han qaza tabady. Osy oqighadan keyin Jәnibek pen Kerey óz jaqtastarymen «ózbek úlysyna qayta oralyp, ondaghy jogharghy biylikti basyp alady» (Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi... 238-b.). Sodan bastap Joshy úrpaghynyng basqa bútaghy – Shaybannyng aghasy Orda-Ejennen taraytyn Orys-han әuletining oghlandary basqaratyn jana sayasy jәne memlekettik qúrylym – Qazaq Ordasy,  Qazaq handyghy – Úly Dalada irgesin batyl keneytip, keng qanat jayady.

Kóne shyghys qoljazbalarynyng derekteri men solardy negizge alghan zertteulerde aitylghan kýlli oi-pikirdi talday kele, «Qazaqstan tarihy» avtorlary birinshiden, «Aq Orda handarynyng biyligi is jýzinde Qazaqstan aumaghynyng bir bóliginde... 1428 j. Baraq han qaza tapqannan keyin de» jәne «Kóshpendi ózbek memleketi» delinetin Ábilqayyr handyghy túsynda da ýzilmegenin dәleldey kelip, «Aq orda da Qazaq memleketi bolyp tanyluy kerek» (2-t. 339-b.) dep tújyrady, ekinshiden, «XV ghasyrdyng 50–60 jyldarynda Jetisugha kóship kelgen qazaq taypalarynyn» «býkil aimaqtyng sayasy tarihyna jәne býkil jergilikti qazaq halqynyng taghdyryna ózgeris engizgenin», Qazaq handyghynyng negizi Batys Jetisuda qalanghanyn atap aitady (2-t. 341–342-bb.).

Endi derbes memlekettikti kózdegen sol tarihy oqighanyng búdan 555 jyl ilgeride, 1456 jyly oryn alghanyn moyyndau lәzim... (19.07.2011).

***

Sonymen, mening belgili ghalym inim qazaq handyghynyng negizi qalanghan shaq pen qúrylghan kezin bir 1465 jylgha oraylastyryp qatelesti me deymin.  Qazaqtyng óz atymen jaryqqa shyghatyn memlekettiligining alghashqy irgetasy Jәnibek pen Kerey súltandardyng qaramaqtaryndaghy júrtyn bastap Ábilqayyr handyghynan bólinip ketuinen,  olardyng Mogholstan hany Esen-búghanyng (ol 1462 jyly dýnie salghan) rúqsatymen   Shudyng tómengi aghysyna qonystanuynan qalana bastady. Búghan eshkim qarsy uәj aitpaytyn siyaqty. Ol zamanda Mogholstan shekarasy Tәnirtau (Tyani-Shani), Kóksheteniz (Balqash kóli), Ertis, Syrdariya ózenderine deyingi aralaryn, ontýstiginde Ferghana, Túrfandy alyp jatatyn. Shu ózeni de qazirgidey tartyla qoymaghan, tómengi aghysy Qarataudyng soltýstik silemderi men Betpaqdala aralyghyndaghy Ashysu oiysy kólderine erkin jetip jatqan bolugha kerek. Al Shu arnasynan bir kósh qashyqtyqta qazaq handyghy alghash tu tikken dep sanalatyn kóne Sozaq qalasy  jatyr...

 2.12.2014.

Abay.kz 

0 pikir