TQJB: bizding nesie basqalardan ózgerek
OQYRMAN SÚRAGhY
- Elimizdegi barlyq bankter baspana alugha ipotekalyq nesie beretinni bilemiz. Al, «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq bankinin» qanday artyqshylyqtary bar?
MAMAN JAUABY
Erúlan Jamaubaev, «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» AQ basqarushy diyrektory:
- Dúrys aitasyz. Qazaqstandaghy barlyq ekinshi dengeyli bankterde, ipotekalyq úiymdar da túrghyn ýy satyp alu ýshin nesie bere alady. Biraq, biz ipotekalyq kompaniyalar men banktermen ónimder boyynsha bәsekelespeymiz. Bizding ózimizding belgili bir ónimderimiz bar, olar ipotekalyq kreditpen salystyrghanda әldeqayda arzan. Sondyqtan uaqytynda «túrghyn ýy qúrylys jinaq» jýiesi engizildi, ol shyghyndardy ontaylandyryp, josparlaugha mýmkindik beredi. Qazirgi uaqytta bank auqymdy júmys jýrgizip jatyr. Qyzme tkórsetu sapasyn jaqsartyp, aqparattyq tehnologiyalardy engizu, elektrondyq ýkimetpen integrasiyalanu baghytynda jasalyp jatqan júmys orasan. Qazirgi uaqytta «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» kreditteu boyynsha jana sayasat jýrgizude. Bank kredit beru rәsimderi men sharttaryn jenildetip otyr. Bizding bank qújattamalyq qamtamasyz etu merzimin 3 esege qysqartyp, «bir tereze» qaghidasy boyynsha qyzmet kórsetu әdisin engizdi. uge mýmkindik beredi. Kredit rәsimdeu sharttaryndaghy janashyldyqtardy aitar bolsaq, kreditti qarastyryp, beru merzimi ótinish tirkelgen sәtten bastap ýsh kýndi qúraydy. Sonday-aq, qarajat kelisimshart jasalghan kýni berilui mýmkin.