Dýisenbi, 21 Mausym 2021
Qogham 7942 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2014 saghat 12:18

SEKTANTTARDYNG QASYNDA SEYSENBAY NEGE JÝR?

 

Jaqynda internet betterinen janalyqtar ashyp otyryp Abay.kz saytynan «Ziyaratqa baryp jaghamyzdy ústap qayttyq» degen taqyrypta maqalany oqydym. Hatta Jambyl oblysy Bayzaq audanynyng túrghyndarynyng atynan Áziret Súltan muzeyine qarasty Úqasha ata basynda bolghan sektanttar turasynda jazylypty. Maqalany oqyp otyryp, biraz nәrsege qanyqtym. Men de alty  jyldan beri Týrkistangha ziyaratqa barudy daghdygha ainaldyrgham.

Biylgy sәuir aiynda Ahmet Yasauy kesenesine ziyaratqa bardym. Ahmet Yasauyding moldasy Yqylys degen jigit eken. Ilimdi eken. Oghan  bir mal qúrbandyqqa shalatyndyghymdy aittym. Ol sol jerde basyna taqiya kyip jýrgen Marat degen jigitke maldy  aldyryp berdi. Otyz myngha satyp aldym. Marat degen jigit maghan mynau Músamahambet, Daniyar ýsheuimiz osynda qyzmet jasaymyz ózimiz bólip alamyz dedi. Yrza bolynyz dedi. Sóitip maldy Súltan degen jigitke soydyrdy. Sol kýni Yassy degen gostnisagha qonyp ertesi kýni Úqasha degen әuliyening basyna ziaratqa bardym. Qúdyqtyng basynda adam kóp  eken. Týsten keyin bargham, kezegim keshkisin biraq keldi. Sóitip suymdy alyp qasqaraya babanyng qabirine barsam, domalaq bolyp otyryp alghan aiqaylap, birese ornynan túryp, birese otyryp jyndy adamdarsha aiqaylap týsiniksiz әreketter jasap otyrghan adamdardy kórdim. Jaghamdy ústadym. Men úqsaghan ziaratshylar zikir salyp otyr dedi. Sóitip qarasam keshegi Ahmet Yasauy kesenesinde jýrgen Marat, Músamahambet, Súltan, Daniyardy zikir salyp otyrghan adamdardyng arasynan kórdim. Jasaghan әreketteri óte qorqynyshty. Zikirleri ayaqtalghansha kýtip otyrdym. Sóitip babanyng qabirine baryp qúran oqyp, sadaqamdy berdim. Sol jerding moldasy Úlyqbek degen jigit bizderge qúran oqyp berdi. Sóz arasynda ózin tanystyrdy. Sizder zikir salghandargha tang qalmanyzdar. Búl ata-babalarymyz salghan zikir dedi. Sóitip zikir salghan jigitter toptasyp shaygha otyrdy. Meni de Marat degen jigit shaygha shaqyrdy. Sóitip Úlyqbek osy jerding imamy, Seysenbay Ahmet Áziret Súltan muzeyining diyrektor orynbasary dep tanystyrdy. Qalghandarynyng esimi esimde qalmapty. Diyrektordyng orynbasary Seysenbay Ahmet onyng arasynda neghyp jýr degen súraq әli meni mazalaydy. Ózi rendi sary qúba jigit Seysenbay Ahmet salidnyy kórindi.  Sóitip Satpaevqa barghan song osy oqighany meshitke baryp moldagha aityp edim ol birden shoshyp tәte olargha jaqyndamanyz olar sektanttar dedi. Osydan ýsh jyl búryn olardyng kósemi Ismatulla maqsúm degen kisi sotty bolghan. Demek Áziret Súltan muzeyi men Úqasha ata qabirining basynda zikirshi sektanttar otyr degen sóz ghoy. Olar Senim-bilim-ómir degen qoghamdyq birlestik qúrghan qazir bәri qúrdymgha ketken. Abaylanyz, saq bolynyz dedi. Sodan belimdi buyp Mәdeniyet ministrligine osy oqighagha baylanysty san mәrte hat jazdym biraq jauap ala almadym. Halyqtyng ruhany ortalyghyna ainalghan Týrkistandy sektanttardyng úiymyna ainaldyrghan Áziret Sultan, Úqasha ata mazarynda tayrandap jýrgen sektanttardy týbegeyli zerttep zandy shara qoldanu kerek dep sanaymyn.

 

Hanbiybi Abuova

Satpaev qalasy.

Redaksiyadan: Pikir erkindigi bar jer de aqiqat tuady degen ústanymgha say, oqyrmannan elektrondy poshta arqyly kelgen hatty ózgerissiz, qaz qalpynda jariyalap otyrmyz.

Abay.kz

0 pikir