- Shyghys kógindegi jarqyraghan júldyz sóndi.

Birjola óshti-, dedi tiri Buddaday bop otyrghan Koko-Sos kókten kózin almay. – Endigi kýnimiz ne bolmaq, Úly QAhan?! Túla boyyng túnghan meyirim edi. Biz paqyrdy kimge tastap barasyn?

R. Otarbaev.

«Shynghys hannyng kóz jasy»

Sheshen

... Áuelgi kezdesuimiz tosyn boldy.

2012 jyldyng qysy. «Kongress Hollda» Tólen Ábdikovting 70 jyldyq mereytoyyna arnalghan jiyn ótti. Tókeng ózi jýrgizip otyrdy. Qúttyqtaular, әdemi әngimeler. Bir kezde sóz Áshirbek Syghaygha berildi.

... Ángimening mayyn tamyzatyn, sheshen kisi bolyp shyqty. Tólenmen tanystyq, bilistikten shygharyp nebir jaqsy oilar aitty. Mýdirmesten taza sóileydi, әri әr sózi qúraghan sóilemining nyq mýshesi bop órilip, kóz aldynda kórinbeytin taqtadan oqyp túrghanday әser etedi. Ábishten keyingi kórip túrghan dilmәr qazaghym edi, qatty riza boldym.

... Ásiya ekeuimiz zaldan shyghyp kele jatqamyz, foyede túr eken. Ómirde, jaqynnan alghash kóruim edi, keyindep qaldym. Al, Ásiya syily aghasyna amandaspaqqa asyqty. Áshekeng de Ásiyany tanyp qarsy jýrdi, qúshaghyna qysyp, betinen sýidi... Jastyq shyghar, qaljyndaghym kep ketti de, sәl jaqyndap:

- Ásiyash, sen kóringen jigitke betinnen sýigize bermeseyshi -, dep qaldym

- Ói, ne deydi?! Ásiyashynyz mening óz balam ghoy, tughan qyzymday bop ketken kisi ghoy,- dep aqtaryla kýldi Ásh agham. Kýle týsip sәlemimdi aldy, qolymdy qysty.

Bir súmdyq jylylyq esip ótti. Aghany alghash kóruim osy et-in...

- Áy, ózing de qusyn-au, әlginde sening jigit degenine Áshekenning bórki

dagharaday bop qaldy. Jany jibektey esilgen, kez-kelgen nәrsege balasha quana biletin ghajap jan, - dedi Ásiya syrtqa shyqqan son.

Tolgham

2012-13 jyldary «Habar» arnasynda «Aymaqtar alamany» atty joba jaryq kórdi. Elimizding әr aimaghynan kelgen ónerpazdardy baghalaushy qazylar alqasyn Áshirbek agha basqardy. Men baghdarlama talaby boyynsha manghystaulyq sayyskerlerdi qorghaushy bolyp qyzmet atqardym. Yaghni, týsirilim barysynda ónerpazdardy sózben demep, qazylar alqasynyng pikirine әser etuge tiyispin.

Áshirbek aghanyng taghy bir qyryna osy kezde kuә boldym. Aqty aq, qarany qara dep anyq aitatyn, asa әdil kisi eken. Únamasa beting bar, jýzing bar demey, aityp salatyn, únatsa kókke kótere maqtap tastaytyn shynshyl qazy boldy.

Tólen aghanyng keshindegi tanyrqaudan tughan pikirimdi sol baghdarlamada aittym. «Ábishten keyin sheshen de súlu sóileytin qazaq óziniz bolarsyz, agha» degen pikirimdi únatty ma, әlde basqasha qabyldady ma, jeke shygharyp alyp:

- Aynalayyn, jaqsy sózing jan semirtedi. Biraq, Ábish qayda, men

qaydamyn. Ábishter basyp ketken izge týneytin adamdarmyz ghoy biz. Desek te, keyingi jastyng ishinde kórgenim az edi, siyrek te bolsa talaghynnyng biyti bar, bolayyn dep túrghan bala ekensin,- dedi kózime tike qarap.

Sýitti de sómkesinen «Tolgham» degen etjendi jinaq shyghardy. Ádemi jazumen shiyryp «Almas úlyma! Shyn rizalyqpen úsynamyn. Áshirbek Syghay» dep jazdy da qolyma ústatty. Taban astynda Tәnir kókten bere salghan sonshama baqytqa ie bola almay apalaqtap qalghan meni qaldyrdy da, kele basyn sozghan keisti narday nayqala basyp jóney berdi...

Ashyghyn aitqanda...

... Áleumettik jelidegi Núrkenning paraqshasyndaghy jazu men fotogha kózim jasaurap qayta-qayta qaradym. Joq. Janarym aldaghysy kelmey túr. Áshirbek aghamyzdyng jamanat habary... Úiqy shәiday ashyldy. Kóz aldymnan asyl aghamen úshyrasqan az sәtterding tәtti estelikteri óte shyqty. Ásiyany oiladym. «Beyshara qyz, jalghyz, jetim qaldy-au... Teatr da, sahna da...» Oiym tapyraqtap, bir arnagha toghysar emes. Qúlazyp qaldym. Bir inim hat jazady «mynalar birinen song biri ketip. Mәzi joq bop bara jatyr, ә?! Shaldar azayghan sayyn Ábekendi oilap, qayghy jeymin» dep... Odan beter auyrlay týsem...

... Ýsh-aq kýn búryn baghdarlamamda sarapshy bolghan. Qazaqtyng toyy men asabasy tónireginde nebir kelisti oilaryn aitqan. Teatr әrtisterining toygha shyghyp ketkenine qynjylys bildirgen. «Abaydy, Otellony, Qozyny oinaghan jәisang jigitter toydyng dengeyine týsip, sayqymazaqtyng róline kirgenin kórgende janym shyghyp kete jazdaydy» dep shyryldaghan. «Onday әrtisterding jýrgizgen toyyna bir qatysqan song sahnadaghy beynesi solghyndap sala beredi» dep bazyna aitqan. Akademiyalyq bilim bar kәsipqoy әrtisterding meyramhana jaghalap keterine renjip, talay jaqsy әrtisterining atyn atap toydan qyzghanatynyn aitqan...

... Endigisi mynau... «Ózi joq» deydi. Kәdimgi talay alypty alyp soqqan úiqy. «Keshke jantayyp, sodan mәngi oyanbasqa ketti» deydi... Senbeysin. Qimaysyn. Kónesin...

... «Týste uaqytyng bolsa, 6-qabatqa soghyp, meni bir qúshaqtap ketshi...» Ásiya eken. Bardym. Qasqa qyzdyng kózi búlauday. Ýn joq, egile beredi. Basynan sipap júbatqan boldym. Áshirbektey boluy qaydaaa maghan?! Áshekenning Ásekene degen kónili bólek edi ghoy.

... Jasy keppegen janarmen syrtqa, qar jamylghan Astanagha qadala qarap, ýnsiz túryp qaldy. Aspan búltsyz, qarashanyng sonynda kezdeser siyrek shuaqty kýnderding biri edi...

Birnәrse aityp kýlgen boldy. Shynayy kýle almady... «Talasbek ketkende kýizelip, ornymnan túra almay qalgham. Áshirbek aghanyng jaydarylyghy shyghar, ol kisi turaly әdemi, jyly estelikterding kóptigi shyghar, sening qasymda túrghanyng bar azdap kónilim kóterildi» dedi maghan.

Ýnsiz kelistim. Ásiya aitsa, bilip aitady. Áshirbekting mektebi ghoy.

... Al, Astana aspany shuaqty edi. Dәl Áshirbekting ózindey shuaqty!

Almas Altay

Astana qalasy

28.11.2014

Abai.kz