Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Qyrdaghy әngime 10138 0 pikir 27 Qarasha, 2014 saghat 23:39

Aqylbek ShAYaHMET. ALASA ALTYNSARIYN, ASQAQ PUShKIYN...

Qazaqtyng úly ústazy men orystyng úly aqyny: ekeuine kórsetilgen qúrmet birdey me?

Qostanay oblysynyng bir audany Ybyray Altynsarin esimin alghan. Oblys ortalyghynda Ybyray Altynsarinnyng memorialdyq múrajayy bar. Arqalyqtaghy pedagogika instituty úly ústaz esimimen atalady. Qaladaghy aghartushy negizin qalaghan Ybyray Altynsarin atyndaghy daryndy balalargha arnalghan mektep-internat shәkirtter tәrbiyeleude. Qostanay qalasyndaghy osy qazaq mektebi qanshama týlekti tәrbiyelep shyghardy. Olardyng ishinde ministrler de, akademikter de, aqyn-jazushylar da, basqa mamandyq iyeleri de az emes. Iliyas Omarov, Serke Qojamqúlov, Beyimbet Mayliyn, Elubay Ómirzaqov, Temirbek Darhanbaev sekildi kórnekti qayratkerlerding osy mektepti bitirgenin qostanaylyqtar oryndy maqtan etedi. Mektepting ataqty týlekteri turaly bir ghana oqu ordasynyng ózinen tútas bir tom jazyp shyghugha bolar edi.

Alayda, osy mektep janyndaghy Ybyray eskertkishi kópshilik kónilin kónshitpeydi. Tómen qarap túrghan aghartushynyng shoqsha saqalynyng úshy synyp týsken. Aghartushy otyrghan túghyr da óte alasa. Qostanayda úly aghartushynyng enseli eskertkishi boy kóterui kerek degen pikirler kópten aitylyp kele jatsa da, biylikke dauystary jetpey jatyr.

Qazaqtyng úly aghartushysynyng beyiti de japadan jalghyz jetimsirep túr. Japandaghy jalghyz mola ne jol tosqan qaraqshynyn, ne jynyn qaqqan baqsynyng molasy boluy mýmkin. Abaydyn: «molasynday baqsynyng jalghyz qaldym, tap shynym» degen joldary bar. Ybyray mazary da dәl osy kepke úshyrap túr.

Belgili ghalym Ánuar Derbisәlin «Ybyray Altynsariyn» dep atalghan enbeginde: «Ybyraydyng arghy atalary qazaq shejiresi boyynsha Qypshaqtyng Altybas degen arysynan taraydy. Balqojagha baylanysty saqtalghan orys tilindegi derekterde Úzyn qypshaq ruy degen ataular da kezdesedi. Biraq múnyng qaysysynda da qate joq. Úzyn – Altybastan arghy buyn. Múnyng jalpy kestesi mynaday: Qypshaqtan Búltyn, Úzyn, Tory, Kóldenen, Qarabalyq. Úzynnan Altybas, Altys. Altybastan Qaraman, Qarmas. Qaramannan Tiney. Tineyden Janboldy, Qúndyz. Qúndyzdan Kóbek. Kóbekten Ájighúl. Ájighúldan Janaq, Shabyntay. Janaqtan Tastemir. Tastemirden Janbyrshy. Janbyrshydan Qanqoja, Balqoja. Balqojadan Altynsary, Qoshan. Altynsarydan Ybyray, Qoshannan Ospan, Omar tuady t.b.» (Almaty: «Arda» baspasy, 2005 j.10 bet),– dep jazady.

Ghalym Balqoja shamamen HÝIII ghasyrdyng 80-shi jyldarynda tughan, 1859 jyldyng kókteminde, jasy jetpisten asqanda qaytys bolghan deydi. Balqoja ólerinde Tobyldyng ong jaq betindegi qystauynyng qasyna, sol aradaghy shaghyn tóbeshikke jerleudi ósiyet etedi. Á.Derbisәlinning jazghanyna qaraghanda, Ybyray shilde (1859) aiynyng alghashqy kýnderine deyin atasynyng beyitin salyp bitirgen. Avtor «Ybyraydy Aqtam atalatyn Balqoja әuletining ziratyna qazaqtyng eski dәstýri boyynsha qúrmettep jerleydi. Búl jer keyin Ybyraydyng atymen Inspektor kóli atalady» – (214 bet) dep atap kórsetilgen. Ybyray qaytys bolghannan keyin ol da osy arada jerlenedi.

Taygha tanba basqanday aqiqat osy. Ybyray beyiti ornalasqan jerde Balqoja әuletining basqa da belgili kisileri jerlengen. Alayda, keshegi tyng iygeru jyldarynda qazaq ziraty tonalghan, qúlpytastary joghalghan, ata-baba beyiti jym-jylas tegistelip, ýstinen soqa jýrip, egin egilgen. Ókinishke qaray ziratqa deyin asfalit jol salynyp, tipti qabirding dәl janyna asfalit jol tóselgen, sondyqtan búl jerge kóliktermen syrttan kelushiler kóp.Olar jýrgen jerlerin bylghap ketedi. Al mazardyng syrty qorshalmaghan.

«Qazirgi úrpaqtyng paryzy osy beyit janyna arnayy belgi tas ornatyp, oghan Balqoja biydin, onyng ýrim-bútaqtarynyng aty-jónderi tasqa qashalyp jazyluy kerek. Sonda kelgen kisiler dúgha oqyp túrsa da ýlken sauap bolar edi» - deydi Qazaqstannyng enbek sinirgen mektep múghalimi, Altynsarin medalining iyegeri Begen Kópeshev.

«Búl – úly ústazdyng әruaghyn qorlau, Ybyray mektebi túrghan jerding dәl qasynan jer jetpegendey prokuratura ghimaratyn, tipti kez kelgen ghimaratty salu aqylgha simaydy», – degen túrghyndar pikiri eleusiz qaldy. Keyingi kezde qala ortalyghy taryldy. Kóringen jerde ghimarat salatyn auru payda boldy. Ony tipti asqynyp ketken dert deuge bolady. Qala manayynda bos oryn tolyp jatyr. Ybyray mektebi janyna gýlzar ornatsa nemese subúrqaq ornatsa jarasar edi. Prokuratura qyzmetkerleri ýshin salynatyn qyzmettik ghimarattyng ortalyqta salynghany mýldem týsiniksiz.

Qostanay qalasynyng ortalyghyndaghy Ybyray Altynsarinning eskertkishi bir kýnde túghyrdan týsirildi. Onyng orny auystyrylyp, Altynsarin kóshesi boyyndaghy mektepting qarsy aldyna ornalastyryldy. Eskertkishting orny nege ózgergeni turaly júrtshylyq tarapynan tuyndaghan saualdargha jauabynda qala basshylyghy eskertkishting túghyry jarylyp, mýsinning de saqaly synyp qalghanyn algha tartqan.  Biraq, qala basshylary ony jóndeymiz degen jeleumen basqa maqsatty kózdegenin halyqqa jariya qylghan joq. Óitkeni, eskertkish túrghan oryn tez arada qorshalyp, qúrylys júmystary bastaldy. Kóp úzamay oblystyq prokuraturanyng enseli ghimaraty boy kóterdi. Onyng jobasy eskertkishti ornynan alardan búryn aldyn ala jasalghan eken.

Ybyray eskertkishi osylay jetimsirep túrghan kezde Qostanay ónirinde orystyng úly aqyny Aleksandr Pushkinning taghy bir eskertkishi ornatyldy. Ony Reseyding jazushylar odaghy qalagha syigha beripti. Aqyngha enseli eskertkish osydan birer jyl búryn oblystaghy Lisakov qalasynda túrghyzylghan edi.Qoladan qúiylghan jana eskertkishting biyiktigi eki metr, salmaghy 260 keli. Eskertkishting granitten jasalghan túghyryn ornatudy Qostanay qalasynyng әkimdigi óz moynyna alypty. Resey jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Valeriy Ganichev Qostanay oblysynyng sol kezdegi әkimi Sergey Kulaginge jazghan hatynda aqyn eskertkishin ornatugha qol úshyn berudi ótingen. Nauryz aiynda jazylghan hatta aitylghan sol mәsele jarty jyldyng ishinde sheshilgenge úqsaydy.

Pushkin eskertkishi qala ortalyghyna, Pushkin atyndaghy kóshening qalalyq әkimdik ghimaraty ornalasqan túsyna ornatyldy. Eskertkish ornatylghan túghyrdyng bir jaq betine «A.S.Pushkiyn» dep jazylghan. Túghyrdyng artqy jaghyna jәne bir býiirine aqynnyng «Ya pamyatnik vozdvig sebe nerukotvornyi, K nemu ne zarastet narodnaya tropa...» jәne «Net, vesi ya ne umru – dusha v zavetnoy liyre, Moy prah perejiyvet, y tleniya ubejiyt...» degen jyr joldary qashap jazylghan bolatyn. Osy óleng joldary qazaq tilinde «Eskertkish túrghyzdym men asqaq shynar, Shóp baspas el soqpaghyn bastap shyghar...» jәne «Ólmeymin, mәngi tiri janym menin, Irip te shirimeydi tәnim menin...» dep jazylyp edi. Búghan deyin qazaq tildi oqyrmangha kezinde aqyn Ghaly Ormanov audarghan: «Eskertkish ornattym men qoldan kelmes, El izi oghan salghan suyy bilmes» degen óleng joldary tanys edi. Al myna eskertkishtegi jazba qay audarmashynyki ekenin bile almadyq. Osy turaly «Azattyq» radiosy arqyly berilgen habarymyzdan keyin (10.09.2010 j.) atalghan joldar qyrylyp tastaldy. Biraq, eskertkish ornynda qaldy.

Eskertkishter – el tarihy. Qostanayda osy ónirde tuyp-ósken qazaqtyng birtuar túlghalarynan Ahmet Baytúrsynov pen Beyimbet Maylinge ghana eskertkish ornatylghan. Al qala ortalyghynda Napoleon, Charly Chaplin jәne Janna d'Arkting mýsinderi qoyylghan. Oblys әkimdigi búl mәseleni Qazaqstan jazushylar odaghymen, Qostanay oblysyndaghy jazushylar odaghynyng filialymen, jergilikti qalamgerlermen aqyldaspastan jeke-dara sheshkeni de qúpiya emes. Búghan deyin, Shoqan Uәlihanovtyng 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda, Qostanay qalasynda oghan eskertkish ornatu turaly sol tústaghy oblys әkimi Sergey Kulaginning arnayy sheshimi ayaqsyz qalghan edi.

Qostanayda ornatylghan Pushkin eskertkishining avtory Mәskeuding belgili mýsinshisi Nikolay Kuznesov eken, onyng Pushkindi beynelegen mýsinderi búghan deyin Sloveniyada, Bolgariyada jәne Serbiyada qoyylghan.

Qayratkerlerding esimderin este qaldyru turaly Qazaqstan ýkimeti bekitken tújyrymdamada olardyng esimderin oqu oryndary men mekemelerge respublika boyynsha ýshten artyq beruge bolmaydy dep taygha tanba basqanday etip anyq jazylghan. Áytse de Aleksandr Pushkinge qoyylghan eskertkishterdi Almaty, Astana, Qaraghandy, Petropavl, Stepnogorsk qalalarynan keziktiruge bolady. Oral qalasynda aqynnyng bir emes, eki birdey eskertkishi túr eken. Qostanay oblysyndaghy Lisakov qalasynda Aleksandr Pushkinge qala ortalyghynda ornatylghan enseli (biyiktigi 2 metr 20 santiymetr) eskertkishti «Aray» kompaniyasy qalagha syigha tartypty.

Bir sózben aitqanda, orystyng úly aqyny atausyz qalghan joq. Qostanay qalasyndaghy ortalyq kóshelerding biri onyng esimin iyelengen. Qalalyq balalar kitaphanasy da Pushkin atynda. Osy kitaphanada aqyn múrajayy júmys isteydi. Qamysty audanyndaghy Jayylma qonysynda aqynnyng qola busti ornatylghan.

Qanshama memleket jәne qogham qayratkerleri, aqyn-jazushylar men ónerpazdar shyqqan Qostanay topyraghynda eskertkishter az emes. Olardyng birazy tyng iygeru jyldaryna, birazy tórt týlikke, birazy azamat soghysy men ekinshi dýniyejýzilik soghysta qaza tapqandargha arnalghan. Qostanay ghana emes, keyingi kezde elimizding basqa qalalarynda da qaptap ketken eskerkishterdi kórgende  myna jyr joldaryn jazghan edim:

         Eskertkishti az eken dep oilama,

         Eskertkishter mýsin emes jay ghana.

         Eskertkish bar keybir elde eshkige,

         Eskertkish bar siyr menen qoygha da.

 

         Traktorlar túrushy edi keshe de,

         Tas-túghyrda enseleri óse me?

         Zenbirekter, zymyrandar, tankiler

         Endi býgin qoyylypty kóshege.

 

         Qalay ghana adam ornyn basty olar?

         Kórgen kezde eki kózge jas tolar.

         Qarulardy әspettesek, kezinde

         Adam qanyn suday qylyp shashty olar.

 

         Qyrylghan kóp qasaqana ashtyqta,

         Qyrylghan kóp qandy qoldy qastyqta.

         Eskertkishter joqtyng qasy solargha,

         Eskertkish bar el basqarghan bastyqqa.

 

         Kisiler kóp qorlyq kórgen, ah úrghan,

         Al solargha tyrnaqtaryn batyrghan

         Eskertkish bar qaraqshy men jendetke,

         Kisi qanyn qara suday sapyrghan.

 

         Kól qylsa da kózding jasyn sorly ana,

         Eske alynbay qamalghandar  torgha da,

         Esirgen júrt, kim biledi, bir kýni

         Eskertkishti qoyar ma eken bombagha?!

Búl maqalany jazudaghy maqsatymyz, qazaqtyng úly ústazy men orystyng úly aqynyn salystyru emes. Tughan elimiz ýshin solardyng qaysysy manyzdy ekenine biylik basyndaghylardyn  nazaryn audaru ghana.

 

Abay.kz

0 pikir