Senbi, 23 Qarasha 2024
Qauip etkennen aitamyn 20529 0 pikir 20 Qarasha, 2014 saghat 15:33

ZIYaRAT JASAY BARYP, JAGhAMYZDY ÚSTAP QAYTTYQ

Qazaqstan Respublikasy

Últtyq Qauipsizdik komiytetining tóraghasy

Núrtay Ábiqaevqa

Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokurory

Ashat Dauylbaevqa

 

Bizder Aqyljanova Dildәkýl, Maymaqova Gýlbaram, Seyitova Ayym  2014 jyldyng 15 qarasha kýni Týrkistan qalasyna ziyaratqa bardyq. Ahmet Iassauy kesenesine ziyarat jasap bolghan song imam Marat Qaldarbekúly degen jigit: «Osy jerden 60 km jerde Ukasha ata kesenesine de ziyarat jasasanyzdar ýlken sauapqa kenelesizder», - dedi. Sóitip ýsh qúrby alty myng tengege taksy jaldap bardyq. Aldymyzdan sol jerding moldasy Úlyqbek Jýnisbaev degen jigit shyghyp: «Qonynyzdar sauaby mol bolady», - dedi. Jaraydy dep qondyq. Kýndiz qúdyq basyna baryp su aldyq. Alayda qúdyqtyng basynda otyrghan Temur, Bayzaq degen jigitter sadaqagha týsken aqshany arnayy seyfterge salghyzbay ortagha ýiip, adamdar sayabyrsyghan kezde týiinshekterge týiip alyp qasyndaghy ýige alyp ketti. Qúday-au, týiinshekting ishinde bes jýz myng tengege juyq aqsha bar-au dep oiladyq. Al seyfting betin aq matamen orap tastaghan. Sóitip keshkisin tamaqtanyp bolghan son, qúdyqtyng basyna otyrghan Temur, Bayzaq, imam Úlyqbek,qasynda Almas, taghy da eki-ýsh bala, atyn bilmedik, jinalyp alyp, kóknәr ma, nasha ma shegip, bir kezde ózderinen ózderi aiqaylap zikir saldy. Bizdi de shaqyryp jatyr dep bir bala keldi. Atyn bilmedik. Barsaq imam Úlyqbek degen jigit kózi qyzaryp ketken, týrlerinen adam qorqady, bizderge aiqaylap: «Otyryndar, zikir salyndar, kókirek kózdering ashylady. Ábden denelerindi shaytan biylep alghan» dedi. Qoryqqanymyzdan meshit bólmesining kire berisine otyra saldyq. Ózderinen ózderi aiqaylap jyndy adamsha, әbden mazamyzdy aldy. Ziyaratqa barghan adamdardyng bәri an-tang bolyp qaldyq. Jantýrshigerlik әreket dep sanaymyn. Búl qaydan kelgen aghym?Qasqarayghanda Qaraghandy oblysynan qonugha kelgen eki mәshina adamdar osy әreketten keyin jaghasyn ústap, qonbay ketip qaldy. Al bizderdi aparghan taksy ketip qalghan, telefonyna zvondap týnde shaqyryp alyp biz de Týrkistangha ketip qaldyq. Kim biledi, týnde qonghanda bizderge basqa pighylda әreket jasay ma dep te qoryqtyq.  Ertesine kesenege baryp Marat  Qaldarbekúly degen molda jigitke bolghan oqighany aittyq. Apay,renjimenizder, eshkimge tis jarmanyzdarshy dep bizge jalyndy. Sóitip, kesene manyndaghy «Shyraqshy» degen ashanadan tamaq iship otyryp, keshegi Qaraghandydan kelgen ziyaratshylarmen jolyghyp qaldyq. Arasyndaghy jasy egde tartqan kisi bizderge «Búlar zikirshiler, olargha jolamandar. Búlardyng basshylary sotty bolyp jatyr. Al Ukasha qúdyghy men kesenesining basynda otyrghan solardyng shәkirtteri. Ahmet Iassauy kesenesining diyrektory Mәulen Sadyqbekov, orynbasary Seysenbay Ahmet taghy basqalary barlyghy zikirshiler olargha aityp әure bolmay-aq qoy shyraqtarym. Men Mәulen Sadyqbekovke talay mәrte syn eskertpe jasaghanmyn. Aytqanymnan týk shyqpady. Ukasha kesenesi men qúdyghy  Áziret Súltan muzeyine qarasty» dedi. Sóitip bolghan mәn jaydy diyrektor Mәulen Sadyqbekovke eskertuge barsam, kense aldynda kýzetshiler ghana jýr eken. «Apaylar, býgin kense demalady. Onyng ýstine diyrektory enbek demalysynda» dedi. Kórgenimizdi basshylaryna jetkize almaghandyqtan jazyp otyrmyz. Sonda osynday mәselege bey-jay qarap otyrghan QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly qayda qarap otyr?

Qúrmetti Núrtay Ábiqayúly!  Qúrmetti Ashat Qayzollaúly! Osy mәselege baylanysty tekseru jýrgizip, әuliyelerding basyn ekstremistik úiymgha ainaldyryp otyrghan Áziret Súltan muzeyining diyrektory Mәulen Sadyqbekov, Ukasha ata mazarynyng moldasy Úlyqbek Jýnisbaevty, qyzmetshileri Bayzaq, Temur, Almas syndy ekstremisterge zandy shara kóruinizdi súraymyn.

Aryz jazushylar: Aqyljanova Dildәkýl, Maymaqova Gýlbaram, Seyitova Ayym.

Jambyl oblysy, Bayzaq audanynyng túrghyndary 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345