Senbi, 20 Shilde 2024
Ádebiyet 10315 1 pikir 18 Qarasha, 2014 saghat 13:10

Sәule DOSJANOVA. QAShQYNNYNG ZARY

Foto: Rembrandt. "Adasqan úldyng oraluy"

 

 «Jigitinen qazaqtyng dos taba almay,

 Qyz da bolsang men saghan múng shaghamyn.

Auyrlar dep oilap pa em múnsha halim...»,- dep

Múqaghaly bauyrym Fariza aqyngha óleng arnaghanynday, qaryndasym, múnymdy Sizge shaghyp, osy sәlem hatty joldap otyrmyn!,- dep bastalghan ýshbu hat aldym. Birge oqiyq...

«Men – Qazaqstannyng halyqaralyq izdeu jariyalaghan qashqynymyn. Elden bezgenime biyl on jyl bolady. Jasym Payghambar jasyna tolady. Otanyma degen saghynyshtan ot oranyp jýrgen jayym bar. Saghynyshtyng sar zapyrany tolghan zarymdy Sizge joldap otyrmyn.

Jalghyz janynnyng amandyghyn oilap, qarabasyng qanghymalap qashyp jýrgeninmen, jan dýniyeng tughan elinnen bólinip kete almaydy eken. Janynnyng bir bólshegi sonda qalyp, әrkez esine týsip, et jýreging ezile oilay beresin. Úiqy qashqan, kýlki degenning ózi kónilinning toqtyghynda, janynnyng jaylylyghynda ghana eken. Songhy kezderi sótkelep úiyqtamaymyn. Kózim ilinse boldy – tughan jerimdi, ósken elimdi kóremin.

 - Halyqqa ókpeng bolmasa, biylikke ókpeli shygharsyn. «Mynda» degening qayda? Búl jer sening Otanyng emes pe? Kezinde saghan senim jýktep, elding tizginin berdi. Azdy-kópti, jaqsyly-jamandy degendey biyledin. Mәngilik eshtene joq! Dýnie kezek degen. Endi kelesi azamatqa ber tizgindi!,- degen әkemning әmirinen shoshyp oyanamyn.

«Baytaq mekenim,  Qazaqstanym! Tughan jerim! Sening qasiyetin, sening qúdiretin, sening «tartylys kýshin» osyn­day ma edi?! «Tasjýrek, qashqyn» úlyng osyny endi úghynyp, endi sezinip jatyr. Keshire gór!..»,- dep kýbirleymin. Birneshe ret osylay qaytalandy. Jaraly jýregim syzdap, kónilime neshe týrli kýdik oralyp sodan tangha kóz ilmeymin.

Saghyndym, qatty  saghyndym kindigimning qany tamghan, anam auzyma sýt darytqan, jalanayaq jýgirgen  ata mekenimdi! IYә, kindik  qanyng tamghan jer qayda bolsa da ystyq, qasiyetti de qasterli. Kókseysin, bir kórsem dep armandaysyn.  Jasyng úlghayghan sayyn dýniyening qyzyghynan bezinip, tek tughan jerindi oilaydy ekensin. Ol saghyndyrady, ol ansattyrady. Jii týsine enedi. Týsinde sonyng qasiyetti topyraghyn basyp jýresin....Al oyanghan kezde… jat jerde, jat topyraqty jastanyp jatqanyndy sezgende – ishing uday ashyp, baghanaghy týsim ónim bolsa eken dep kózindi júma týsip, úzaq tileysin.  Meyli, qay shetinde bolsa da tek sonyng bauyrynda  jatsam eken deysin. Eger uaqytty qayta ainaldyru mýmkin bolsa, maghan myna Europanyng jýregi deytin Praganyng ghajaptarynyng da, balalarym tamashalap jýrgen әlemning keremetterining de keregi joq. Euraziyanyng jýregi atanghan óz Otanyma qústay úshqym keledi. Seni eshqashanda eshtenege de aiyrbastamas edim, tughan elim. Shirkin, shyr etip jerge týsken, balalyq bal shaghym ótken tughan jerimdi bir kórsem armanym bar ma?! Vltava ózenining әdemi jaghasynda jalghyzdan-jalghyz otyryp, elge degen saghynyshym terbetip, kózimning ystyq jastary qalyng tas tóseuishterge tamatyn kezderi de bolady...

Qalany kezip, qansha sandalsam da jýregime jaqyn beyne, jarqyn jýz kórmeymin. Qazaqtyng qoy kózin, qysyq kózin, syghyr kózin, tipti syqsighan kózin de saghyndym. Meyirim tógilip, betine tiktep qaramay, úyala qaraytyn qara kózderdi saghyndym. Ne aitsa da kýlip aitatyn, ne aitsa da kýldirip aitatyn jaghasy jaylau aqjarqyn bauyrlarymdy saghyndym. Myna jerdegi  adamdar betine baghjiya qarap, sharasy ýlken kózderimen tesip jibere jazdaytynday bolady. Jýzderi de suyq. Shanda bir shyghysqa tәn bet-әlpet kezdesip qalady, onyng ózi  - qytay ne japon bolyp shyghady. Olar meni de japongha úqsatady. Kózime kózildirik, basyma shlәpi kiyip, sport kәstómimen jýremin, júrt kózine týspeu ýshin.

Keyde-keyde Karlovy-Varygha baryp qaytamyn, qazaqtardy syrtynan bolsa da kórsem dep. Qazaqtyng asyn izdep batysty sharlaytynymdy aitpay-aq qoyayyn... Býginde Qazaqstannyng atyn әlem biledi, qazaqtar bayaghy men qyzmet etken toqsanynshy jyldardaghyday emes, auqatty túrady. Olar bala-shaghalaryn ertip alyp әlemning eng jaqsy demalys oryndarynda jýredi. Karlovy-Varygha da keledi top-tobymen bala-shaghalaryn ertip.

Jasy menimen shamalas erli-zayypty dәl aldymdaghy ýstelde tamaqtanyp otyrdy, qazaqsha sóilegen dauystary maghan anyq estilip túrdy. Myna ýn, myna sóz jýregime jaghyp, janym erip, egilip estip otyrmyn. Men ýshin jaryq dýniyede  qazaq tilinen artyq til joghyn, sol sózderden tәtti sóz joghyn jan dýniyemmen endi týsinip otyrghandaymyn.

Ózinning ana tilinde sóileu, ana sýti, әke kýshimen qanyna singen sózderdi aitu qanday baqyt.  Óz Otanynda, óz ana tilinde, óz shanyraghynda qatyn-balanmen abyr-dabyr bolyp sóilesip jýru qanday baqyt. Baqyt degenning ortasynda jýrip baghalamay, bastan úshqanda ghana biledi eken pende. Sonyng zaryn endi tartyp jýrmin.

Bayaghy kezim bolsa, sol ýlken kisilermen tanysyp, jón súrasa ketpes pe edim. Qazaqtyng әlemdegi barlyq últ pen úlystan ereksheligi – jýzge bólinip, ru súrasa jóneletininde ghoy. «Qay atanyng balasysyn?» degende, erkek ekening shyn bolsa ata tegindi týgendep sayray jónelesin. Jeti atasyn bilmegen jetesizden bezetin bizding qazaqtar ghana shyghar. Dýniyening qay týpkirinde bolsyn, elining ontýstigi men soltýstigi, shyghysy men batysy birin-biri til qatysqannan úghatyn qazaq qana. Basqa qay últty alsang da túrghan jeri men ósken ortasyna qaray dialektisi, sóz aiyrmashylyghy bolady. Qytaylar tipti bir mekennen shyqqany ekinshi mekenning adamynyng tilin qytaysha sóilep túryp ta úghyspaydy. Áripteri de solay.

Karlovy-Varyda birde dos-jar bolghan jigitterdi de syrtynan kórip qaldym. Tany kettim. Aldymnan shagha kelgende auzyma birden «Assalaumaghaleykým!»,- degen sóz týse ketti. Auzymdy asha bere tilimdi júta qoydy sorly basym. Dereu búrylyp kettim...

Sondaghy jýregimning soghysyn sezseniz ghoy. Oipyrmay, jýrek bayghús jýrek te ana adamnyng óz bauyry, óz qandasy ekenin bilip, meni sýirey jónelgendey. Áriyne, jaqyn barmadym, qashqyn degen atym bar emes pe, qayteyin. Demalysqa keletinderding kóbi ziyaly qauym ghoy, olardyng birazy meni tanitynyna senimdimin. Bir kezde arystanday aqyryp qyzmet ýstelinde otyrghan men jat jerde sorlap, erkek basymmen, dybysymdy shygharmay, egilip jyladym...

Alghashqy jyldary bóten jerge qalay sinip ketem, qaytsem qarjy tabam dep janymdy jep jýrip uaqyttyng zymyrap, on jyldyng óte shyqqanyn da bayqamappyn. Alpystyng asqaryna shyqqannan janymdy jalghyzdyq ainaldyra bastady. Tәnimde syrqyrap ne shanshyp, ne buyndyryp alyp bara jatqan auruym joq. Sanamnyng bir týpkirinde, jýregimning sonau-sonau bir tereninde bir nәrse syzdap túrady. Elden, jerden jyraq ketip, saghynyshtan sartap bolyp auyrghanda ómirding de keregi bolmay qalady eken. Tughan jerding topyraghyn bir basyp, auasynan bir jútyp óle ketsem! degen arman tuady. Mening myna auyruym naghyz súrap alghan auru boldy. Halyq aitqanday: «súrap alghan aurudyng emi joq».

 El egemendigin alghan alghashqy jyldary aldymen halyqtyng sanyn bilip alayyq dep arnayy agenttik qúryldy.  «Qazaqtyng naqty sanyn bilemiz» dep qandas bauyrlarym quanyp jýrdi. Anam әuletimiz basqa tapshy bolghandyqtan: «topyraqtan bala jasay almay jýrgende, kimnen tusa odan tusyn, bizding әuletke tәn bala» dep aghayyndarymyzdyng birneshe balasyn bauyrymyzgha basqany bar edi. Birneshe atadan jalghyz úl bop jalghasyp kelemiz. Bir tәubesi –  ýzilip qalmaghanymyz, sodan әkem de «qoy aqsaghymen myng bolady»,- dep bizge qaraghannyng bәrin bauyryna tarta beretin. Ata-anamnyng kóbeygendi tilegenin  Qúday da qúptady ma, qazaqtyng basyn, halyqtyng sanyn  týgendeytin osynau jaqsy iske meni basshy etip taghayyndady Ýkimet.

Búryn da biraz iygilikti isterge basshylyq jasap jýrgen edim, búl joly da barymdy saldym. «El degende ezilip, júrt degende júmylyp iste»,- degendey. Boyynda qany bar qay azamat bolsa da últyna kerek degende ne jan qalsyn. Elim óz aldyna shanyraq kóterip, ensesin tiktep jatyr. Eki orynbasarym da, basqalary da oigha, qyrgha shauyp, órkeniyetti elderden ýirenip, tarihtyng týbin qoparyp degendey Últtyq sanaqqa kirisip kettik.

Ókinishke oray, nәtiyjesi nasyrgha shapty. Biz halyq sanyn dúrys bermegen bolyp shyqtyq. Qyzmet babyn asyra paydalanyp, memleketting senip tapsyrghan qarjysyn talan-tarajgha týsirdi dep eki orynbasaryma birinen keyin birine kisen salyp, temir torgha toghytty. Tyqyr maghan da tayady...

Janym ashyp-aq istegen isimning sor әkelgenine ashulanyp,  enbek demalysyna ketip baramyn dedim de Antaliyagha tarttym. Elde qalghan janashyrlarym symsyz habar alghyzyp túrdy. Bir aidan keyin syrtymnan  «Halyq sanaghyna bólingen qarjyny jymqyrdy» degen aiyppen maghan halyqaralyq izdeu jariyalady. Tipti búrynghy atqarghan qyzmetterimde qaru-jaraqty zansyz saqtaghan, jemqorlyqqa jol bergen, taghy da basqa tolyp jatqan súmdyghy da bar qosymsha. Estigennen esim shyghyp, odan әri boy tasalay týstim. Jarty jylday eldi shulatyp syrtymnan «on jylgha kesti» degendi estigende «týrmede shirgenshe qashqyn atanyp qanghyp ketkenim jaqsy»,- dep Otanyma ókpelep, Europa asyp joghaldym. Qúqyq qorghau organdarynyng qolyna týskende de qashyp qútyldym. Qaysybirin tәptishtep aita bereyin, sonynda ózimdi sayasy bosqyn retinde jariyalatyp jiberdim.

Babalardyng «jylaghandy – júbat, jyghylghandy – jebe, adasqandy – izde, airylysqandy – tabystyr. Sazdy qúrap – jer et! Azdy qúrap – el et!»,- degen amanaty bar men siyaqty erkek bop tuyp, anasy qalja jegenderge. Men sony orynday almadym. Babanyng amanatyn oryndau bylay túrsyn, jalghyzynyng tileuin tilep, jolynda qúrban bolghan әkeme de topyraq salugha jaramadym. Sol ketkennen qaytyp elge oralmadym. Songhy qoshtasuymdy esime alsam ishim órtenip, janymdy qoyargha jer tappaymyn...

Basyma búlt ýiirilgenin sezgennen song aldymen әkemmen qoshtasyp ketuge úighardym. Úzaqqa bara jatqanymdy, teniz asyp ketetinimdi jasyrmadym. Ákem de súnghyla adam ghoy:

- Sen kimge ókpelep ketip barasyn? Álde birdene býldirip, elden qashyp baramysyn?,- dedi betime sýzilip qarap otyryp.

- Elge ókpem joq qoy. Ázirge mynda maghan layyq qyzmetting jóni bolmay túr. Sondyqtan biraz shetelge baryp qyzmet istep, әri el tanyp keleyin..,- dedim múrnymnyng astynan mingirlegendey bolyp.

- Halyqqa ókpeng bolmasa, biylikke ókpeli shygharsyn. «Mynda» degening qayda? Búl jer sening Otanyng emes pe? Kezinde saghan senim jýktep, elding tizginin berdi. Azdy-kópti, jaqsyly-jamandy degendey biyledin. Mәngilik eshtene joq! Dýnie kezek degen. Endi kelesi azamatqa ber tizgindi. Bir kezde solar sening әmirinde jýrdi, endi sen olardyng ortasynda jýr. Bilgeninmen bólis. Otan –  ortaq. Qyzmet berip, pәpki qúshaqtasang Otan da, biylik bermese –  jat bola ma? «Bәlen jerde altyn bar, izdep barsang baqyr joq», «Kisi elinde súltan bolghansha, Óz elinde últan bol»,- dep babalaryng aityp ketken. Osy maqal esinde bolsyn. Oilan!,- dep әkem maghan kózinen ot shashyray, qadalyp qarap qaldy.

Ýninen ýy terbelip ketkendey boldy.

Men atqa mingeli beri әkemning qatty sóilegeni osy shyghar. «Jalghyzym jón biletin, jol biletin azamat bolyp ósti» dep, ýlken ýmit artyp, ishtey maqtanysh etetinin sezip jýrushi edim. Sol ýmitining kýl-talqany shyqqanyn endi kórgendey, jasyl kózderi shapyrashtanyp túrdy. Tórinen kóri jaqyn әkemning myna qarasynan kirerge tesik tappay, ornymnan túryp kettim. Syrtqa shyghyp ketsem sózin qúlaqqa ilmegen bolarmyn dep oilap, terezening aldyna bardym da syrtqa kóz saldym. Dalada biylghy jyldyng alghashqy qary jauyp túr. Nәzik qar úshqyndary terezening әinegine kelip jabysyp, tez erip ketip jatyr.

Ústaramen tyqyrlap aldyryp tastaghan jyltyr basyn ýlken alaqanymen úzaq syipalap otyrghan әkem bir kezde qatty qaqyrynyp jótelip aldy da men jaqqa moyynyn búrdy.  Ózine qarap túrghanymdy kórip, tyndaydy-au degendey, qayta sózin jalghastyrdy.

- Bizding atalarymyz da bir-birine ókpelegen. «Aghayynnan baltalasa da ketpeysin»,- dep birlikke tәrbiyelegen. «Músylmannyng ókpesi ýsh-aq kýndik»,- dep aptagha jetpey qayta tabysqan, biraq kektespegen, aldyna kelse atasynyng qúnyn keshken. Jýregin qaraytatyn kekke,  zúlymdyqqa boy aldyrmaghan. Mening tәrbiyemning qay jerinen qata ketti! «Maghan layyq qyzmet joq»,-dep elge ókpelegen seni kórdim. «Erinen aiyrylghan kómgenshe jylaydy, Elinen aiyrylghan ólgenshe jylaydy»,- degen bar, aidalada enirep qalma, bayqa,- dedi sózining sonyna salmaq sala. Negizi әkem kóp sóilemeytin adam. Bir sóilese oiyn úzaq jetkizedi. Onysy ústazdyq mashyghynan qalghan bolsa kerek. «Múghalim qyryq bes minut sóileydi»,- deytini bar edi ózining bir jerde sóz alarda.

Men tereze aldyna әli túrmyn. Ornymnan qozghalsam bir súmdyq bolatynday. Ákeme birdene dep aitugha da shama joq. Ýnim qúmyghyp, erinderim bir-birine jabysyp qalghanday. Syrttaghy suyq mening ishime týsip ketkendey kýlli denem suyp, qaltyrap baramyn. Sóz sýiekten ótedi degen osy shyghar. Ár sózi sýiek-sýiegimdi tesip, myn-san iyne qadap jatqanday.

Tósekti syqyrlatyp әkem ornynan túrdy. Janyna jetip baryp, qolynan ústap edim, qaghyp jiberdi.

- Nemene, meni ólgenshe jetelep jýresing be? Ayshylyq sapargha atanyp barasyn, uayymdama, óz kýnimdi kórermin. Myna týrinmen topyraq salugha da jaramassyn!..,- dedi de syrtqa bettedi.

Men artynan eruge de jaramay, bólme ortasynda qaqqan qazyqtay bolyp qaldym da qoydym.

Dәretin alyp kelgen synayly. Sandyq ýstinde jinauly túrghan jaynamazyn qolyna ústap, ayaghyn qaltylday basyp ýirenshikti ornyna bettedi. Ákemning qatty qartayyp ketkenin osy joly anyq bayqadym. Ayanyshtan jýregimning túsynan birnәrse tómen qaray ýzilip týskendey boldy... Sanama «songhy ret kórip túrghan joqpyn ba?,- degen súmdyq oy keldi....

Sanasy sangha bólinip, sabyry sarqylghan sorly әkem qúbylagha betin búryp:

- A, Alla taghala! Meniki emes, ózinning maghan bergen amanatyng edi ghoy myna penden. Men úqpaytyn, ózi de týsinbeytin bir sapargha ketip barady. Jortqanda jolyn boldyra gór. Qayyp eren, qylyq shilten shylauynda bolsyn. Qayda jýrse de janynda qayyrymdy, jaqsy adamdar jýrsin.

 Atadan jalghyz edim, búl da jalghyz boldy. Bir jaman úl jalghyz bop ilesti oghan da. Qayteyin basqa jarymaghan paqyryng em, sol jalghyzdy kóz kórmes, qúlaq estimes beymәlim sapargha shygharyp túrmyn. Eli ýshin úly bir isting sonynda jýrse arman ne, qayteyin!,- dep dauystap túryp zaryn aitty. Búryn basyn sәjdege qoyghanda múnsha dauystamaytyn әkemning myna qylyghy maghan ister amalynyng qalmaghanynan bolar. Qúdaygha zaryn dauystap aitsa men de estip esi kirer, alghan betinen qaytar dey ma eken?

Mening minezim sol әkemning dәl ózining minezindey – alghan betten qaytpaytyn pәlemin.  Sondyqtan da bolar meni dәl bir songhy ret kórip túrghanday, qaytpas sapargha shygharyp salyp túrghanday bolghan jetpisten asqan әkemning Allagha da, adamgha da qaratyp aitqan sózine de toqtamadym. Qay әke bolsa da  perzentining ózine tartqanyna quanady emes pe. Dәl osy joly әkem mening ózine tartqanyma ómirinde birinshi ret ókingen shyghar. Anam minezi júmsaq, jylauyqtau edi. Onyng tórkinin – naghashylarymdy әkem «bosbelbeuler» dep keyde únatynqyramay otyratyn.  Bauyrlary birdeneni býldirip qoyyp, solar ýshin anam kýiip-pisip, aqyrynda jylap tynatyn. «Erkek bolyp birdeneni býldirgen song istegendi moyynmen kótermey me, úyalmay kel-e-e-p әpkesining etegine tyghylady. Qorqatynyng bar, artyndy qysyp jýr!»,- dep әkem zildenetin. Ózim onyng eshbir iske basqa bireudi aralastyrghanyn kórmeppin. Birde ashu ýsti aghayynyn qamshymen sabap salyp, ol sotqa berip, tuystar keshirim alyp beremiz dep jinalghanda taratyp jiberip, sonynda audandaghy týrmede on bes tәulik jatyp ta kelgeni bar. Soghysqa qatysqan kisi ghoy, biraq keybireuler siyaqty men qan kórip keldim dep kóterilip sóilep, әrkimmen jaghalasyp jýrmeytin. Anama topyraq salyp túrghanda da jaryqtyqtyng kózinen jas shyqpady-au. Ákemning qataldyghy bar edi, biraq jauyz emes. Emenning iyir bútaghy siyaqty adam edi.

Men de sol bútaqtyng birimin ghoy, shynymen alghan betten qaytpadym. Ákemdi songhy joly kórip otyrghanymdy ishim sezse de alghan betten qaytpadym. Tósekte qushiyp otyrghan qara shaldy qúshaqtap qoshtasqanda da jýregim ezilip túrghanymen, saparymdy toqtatugha sebepshi bola almady. Eng bolmasa janynda anam bolghanda ayaghyma oralyp jylap, ata-babamnyng әruaghyn qozghap zarlap janymdy tolqytar ma edi. Ákemning qatty minezi meni odan әri qataytyp tastaghanday edi. Kәri emen men asqaq shynardyng doly jelge iyilmeuge tyrysyp qasarysqanynday әkeli-balaly ekeumiz taghdyr jeline qarsy túrdyq.

Zaman jeli ekeumizdi eki jaqqa aiyrdy...

Tósekten aryq ayaqtaryn salbyratyp týsti de, tabany jer tirep túryp meni qúshaqtady. Bala kezimde osylay әkemdi qúshaqtap alghanda qapsyrghan qoldarynyng ortasynda qalushy edim, endi әkem mening qúshaghymnyng ortasynda qalyp, basy ghana kórinedi. Jaryqshaq, qaltyranqy dauyspen amalsyzdan aitqanday «Aman bol!»,- dedi. Oghan degen qimastyqtan tamaghyma ashy bir óksik tirelip, men de «Aman bolynyz!»,- degendey boldym, biraq qúmyghyp ýnim shyqpady.

Dalagha atyp shyqtym. Tónirek appaq qar. Biylghy jyldyng alghashqy qary. Janaryma shaghylysady. Kózimning jasy parlap betimdi juyp keledi. Janymdaghy jigitterge sezdirmeu ýshin olardan ilgeri, qatty adymdap  tughan ýiimnen úzadym. Jan әkemdi jalghyz qaryndasymnyng qolyna tastap elden bezip baramyn. «Endi búl tabaldyryqtan attaymyn ba, joq pa, kim biledi?»,- degen oy meni qualay jóneldi...

Sodan týn ortasynda әlemning Batysyna qaray úshaqqa otyrdym. Áyelim men úlymdy aldyn-ala attandyrghanmyn. Shet el asyp, qashqyn atanghan song onay ma, aldymen aty-jónim ózgertilgen tólqújat jasattym. Sodan beri naghyz esimimdi eshkim bilmeydi. Azan shaqyrylyp qoyghan atyng  atalmasa da saghynady ekensin. Osy on jyldan beri óz atymdy ózim tiridey óshirgendey boldym. Atynyng atalmaghany adam týgili hayuangha da auyr tiyetinin jaqynda bir jerden oqyp-bildim. Onyng ózi de mening tughan elime qatysty.

Ghalamtordan Qazaqstan jayly jazylghandardy izdep tauyp oqyp otyramyn. «Azattyq» radiosynan qazaqtardyng ýnin estip, sazyn tyndap janymdy júbatamyn. Birde: «Tәjikstan astanasynyng zoobaghynda Qazaqstannan aparghan Túrsynbay atty susiyr ólip qaldy»,- dep jazdy әlemning birqatar aqparat qúraly. Aqparattyq agenttikting habarlauynsha, Dushanbege barghan song susiyr tughan jerin qatty saghynyp, jýdey bastaghan kórinedi. Barly-joghy jeti-aq ay ómir sýrgen. Januar ekesh januar da keng baytaq Qazaqstanyn saghynyp ólgen. Onyng tughan jerge degen adal sezimi әlemdik aqparat qúraldarynyng ózekti taqyrybyna ainaldy. Ol jayynda Beybit Bójenov degen  aqynnyng ólenin de jariyalapty. «Túrsynbay nemese saghynysh qúrbany»,- dep atapty ólendi.

Talay tәjik әngime qyp kesimin,
Kózin súghyp kóp tiygizdi kesirin.
«Túrsynbay» dep atap ketken qazaqtar,
Jeti ay boyy estimedi esimin.

Songhy kezde saghyndy el qyratyn,
Auasyna zar bop jýrdi «bir atym».
Januar-ay, múngha batyp kesh batsa,
Janarynan jas sorghalap túratyn.

Tughan jerding týzde tughan «batyryn»,
Qúrban qyldy sauda-sattyq baqyry.
Tәjikterding topyraghyn jersinbey,
Saghynyshtan ajal qúshty aqyry.

Jastansa da suy móldir san-saydy,
Sorly jýrek tughan el dep sharshaydy.
Bolmasa da qazaqtyng tól týligi,
Begemot ta topyraghyn ansaydy.

Adaldyghyn estip kózge jas keldi,
Ornatsa da bolady eken tas belgi.
Besiginde jatqan jering júmaq qoy,
Kindigindi kesken jering qasterli,-

P.S.

Batys jaqqa baghyt baylap jasyn kil,
Shekarany shy kórmesten asyp jýr.
Hayuandar saghynyshtan mert bolyp,
Al adamdar shetel jaqqa qashyp jýr».- degen ólendi tura maghan baghyshtaghanday.

Úzaq ólennen mening janyma әser etkeni osy bes shumaq boldy. «Oypyrmay, mening susiyr qúrly bolmaghanym ba?», búdan da sol siyaqty saghynyshtan ólip ketkenim jaqsy edi-au»,-dep ishimnen zar eniredim. El men jerding qasiyetin saghyndym. Mening sherimdi týsinetin janymdaghy jarym ba, bauyrymdaghy balam ba?! Ol ekeuinen de elge degen saghynysh sezbeymin. Qanghymalap qayda baryp túraqtasaq, sol jer tughan Otandarynday, aqshasy bolsa boldy - ómirlerine riza. Tipti Qazaqstandy esterine de almaugha tyrysady. Mýmkin izdeude jýrgenimizdi oilap, qorqatyn da bolar. Ol bayghústardy da osy kýnge týsirgen men emes pe!

Osylay auyr oilardan son, terrasagha shyghyp,  qayda barsam da arqalap jýretin dombyramdy qolyma  alyp sherte bastaymyn. Álqisam әrdayym – «Áupildek» bolady. Bala kezimde әkem dombyra jasatyp berip, eng birinshi etip osy әndi ýiretken bolatyn.

«Qamysy Áupildekting mýshe-mýshe,

Sarghaydym osynau kólding suyn ishe, әupildek.

Qos qanat qúsqa bitken maghan bitse,

Auylyma barar edim, әldeneshe, әupildek»,- degende dausym dirildep, kózime jas ýiiriledi. Adam taghdyry ol ómirge kelmey túryp jazylyp qoyady degen ras-au. Áytpese әkem mening taghdyrymnyng týptin-týbinde osylay bolaryn, elden-jerden bezip, saghynyshtan sarghayarymdy bilgendey, osy «Áupildekti» ýireter me?!

 

Biyl músylmansha aitqanda Payghambar jasyna tolamyn. «Kópten shyqqan kómusiz qalady» degenge jetkenim be? «It toyghan jerine, er tughan jerine» deushi edi. «Pәlen jerde payda bar, óz elindey qayda bar?! Jaqsy jigit jer sholyp, aqyr týbi ainalar» degen dana halqymnyng sózi de jii eske oralady. Áyelime osy oilardy syr bólispekke aityp edim:

- Ol jaqta seni kim saghynyp otyr?  Jalghyz әkeng joq, qaryndasyng – auru, óz kýnin zorgha kórip jýr. Qúqyq qorghaushylar kórse boldy qolyna kisen salady!,- dep zekip tastady.

- Meyli! Esin­de bolsyn, men tughan jerimde ólgim keledi. Tughan ólkemning topyraghyn jastanghym keledi. Sen nege úghynbaysyng osyny?! Jas bolsa keldi. Óstip jýrip  ólsem, sýiegim qayda qalady. Odan da tughan jerimning týrmesinde ólgenim jaqsy! ,- dep men de dauys kóterdim.

Elden shyqqanda tughan jerding bir uys topyraghyn ala ketpegenime qatty  ókinemin. Jat jerde ólip ketsem, ýstime seber edi ghoy sol qasiyetti topyraqty. Sodan ólsem topyraq elden búiyrsyn dep, әkeme tartqan birbetkey minezimmen Sizge osy hatty jazyp otyrmyn. Sәlemimdi halqyma jetkizersiz.»,- dep ayaqtalghan hattyng sonyna shyndyghynda izdeude jýrgen elge tanys azamat aty-jónin jazyp, qolyn qoyypty. Ne istesek eken, aghayyn?!

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1306
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2047
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090