Su – tirshilik kózi. Qoghamdaghy barlyq tirshilik salalary ýshin su resurstarynyng manyzdylyghyn aityp jatudyng ózi artyq. Kelispeseniz, jer betindegi tirshilikti susyz elestetip kóriniz… Áriyne, ol mýmkin emes. Sondyqtan respublika halqyn sumen qamtamasyz etu, su resurstaryn tiyimdi paydalanu jәne qorghau ómirlik manyzy bar mәsele ekeni bәrimizge belgili.

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng tapsyrmasymen QR Ýkimeti bastalghan iygi isting jalghasy retin-de qala men auyldyq eldi mekender túrghyndaryn sa-paly, taza auyz sumen qamtamasyz etuge baghyttalghan 2011-2020 jyldar aralyghyna arnalghan "Aqbúlaq" baghdarlamasyn jýzege asyrugha kiristi. Sóitip, 2011 jyldan bastap sumen jabdyqtau jýiesining qúrylysy men oghan jóndeu jýrgizu júmystary qayta jandanyp, baghdarlama el iygiligine qayta júmys istey bastady. Ónirlerdegi jergilikti әkimdikterge jana mindetter jýktelip, nәtiyjesinde, ainalasy ýsh-tórt jyldyng ishinde biraz sharua atqaryldy.

Halyq ýshin sapaly auyz sugha qoljetimdilikting manyzy óte zor. Osyny sezingen Ýkimet el túrghyndarynyng әleumettik jaghdayyn jaqsartugha bar kýshin salyp otyr. Sondyqtan da әleumettik manyzy joghary "Aqbúlaq" – jan-jaqty, tynghylyqty zerttelip-zerdelengen baghdarlama. Baghdarlama oidaghyday oryndalyp jatsa, qala men auyl halqy tolyghymen sapaly auyz sumen qamtamasyz etiletin kýn de alys emes.

Auyz sumen qamtamasyz etudegi ong júmystargha qaramastan, býgingi kýni respublika halqynyng edәuir bóligi sapaly jәne jetkilikti kólemde sumen әli kýnge deyin qamtamasyz etilmegen. Nauyrzym audany da solardyng qatarynda bolatyn. 

Memleket basshysy Núrsúl-tan Nazarbaevtyng tapsyrmasymen Ýkimeti bastalghan iygi isting jalghasy retinde qala men auyldyq eldi mekender túrghyndaryn sapaly, taza auyz sumen qamtamasyz etuge baghyttalghan 2011-2020 jyldar aralyghyna arnalghan "Aqbúlaq" baghdarlamasyn jýzege asyrugha kiristi. Sóitip, 2011 jyldan bastap sumen jabdyqtau jýiesining qúrylysy men  oghan  jóndeu  jýrgizu  jú-mystary qayta jandanyp, baghdarlama el iygiligine qayta jú-mys istey bastady. Ónirlerdegi jergilikti әkimdikterge jana mindetter jýktelip, nәtiyjesinde, ainalasy ýsh-tórt jyldyng ishinde biraz sharua atqaryldy.

Shalghay eldi mekenderge su jelilerin tartyp, el túrghyndaryn sapaly auyz sumen qamtugha baghyttalghan "Aqbúlaq" baghdarlamasy býginde elimizding soltýs-tik  ónirlerinde  qarqyndy  týr-de  jýrgizilude. Búl sózimizge oblystaghy atqarylyp jatqan sharualar dәlel bola alady. Atap aitar bolsaq, audan ortalyghy  Qaramendi selolyq okruginde 2010 jyly bastaghan júmys nәtiyjesinde 4 jylda ayaqtalyp, taza su halyqqa qoldanysqa berildi. Júmys barysynda 5 nasosty stansiya salynyp, 500 tekshe metr kóleminde su jinalyp, 1 jәne 2 bashnya arqyly auylgha jiberiledi. Sonday-aq sudy ýnemdeu, onyng beybereket paydalanyluyna jol bermeu jaghy da eskerilgen. Qazirgi tanda búl maqsatta auyz sudy esepteu qúrylghylary ornatylyp jatyr. Audan ortalyghynda qazirgi tanda 150-den asa aula túrghyndary sugha qosyldy. Qosylu qúny 500 tenge, al kolonkadan ýige tartu ýshin 1 sharshy metr — 2500  tenge  túrady jәne ÚOS ardagerler  men zeynetkerler, jarymjan  jandargha   ózindik jenildikteri bar.

Halyq ýshin sapaly auyz sugha qoljetimdilikting manyzy óte zor. Osyny sezingen Ýkimet el túrghyndarynyng әleumettik jaghdayyn jaqsartugha bar kýshin salyp otyr. Sondyqtan da әleumettik manyzy joghary "Aqbúlaq" – jan-jaqty, tynghylyqty zerttelip-zerdelengen baghdarlama. Baghdarlama oidaghyday oryndalyp jatsa, qala men auyl hal-qy tolyghymen sapaly auyz sumen qamtamasyz etiletin kýn de alys emes. 

Al audandaghy  Burevestnik selolyq okrugine salynyp jatqan búl joba әli jalghasuda. Ol joba kelesi jyly qazan aiynda qoldanysqa beriledi dep sendirdi audan әkimdigi. Burevestnik auylyna jalpy smetalyq qúny 574 mln. tengege su qúbyrlary tartylmaq.  Sonyng ishinde biyl-ghy jylgha 189 mln.  tenge bólindi. Onyng 170 mln. respublikalyq budjetten bólingen qarajat. Búl júmystar 2015 jyly ayaqtalady dep kýtilude. Joba boyynsha 19 shaqyrymdyq su qúbyry salynady jәne ýsh su sorghy stansiyasy boy kóteredi. Búl júmystarmen "Mega" JShS ainalysyp jatyr. Odan keyin kezek kýttirmey túrghan Sholaqsay men Razdolinyy selolyq okrugteri.

Áriyne, su – bar berekening bastauy. Búl túrghyndar ýshin jaghymdy janalyq. Tabighy taza auyz sudyng adam densaulyghyna paydasyn aitpasaq ta týsinersizder. Mal baghyp, baqsha ústaytyn auyl adamy ýshin bәri oidaghyday jýzege asyp jatsa, búdan asqan jaqsy janalyq bolmas edi.

Ýiine su kirgizip, qyzyghyn kórip  otyrghan Baqytjan Rahmetov aqsaqal:

– Jalpy "Aqbúlaq" baghdarlamasynyng elge bereri mol bastama. Audanda su tartyldy. Su óte taza, әri júmsaq jәne túrghylyqty halyq ýshin tiyimdi ekeni  belgili ghoy. Auylda mal ústaytyn, baqsha egetin adamdar ýshin qolayly, jazda baqshamyzdy suaryp, bar qajetimizge qoldandyq. Sonymen qosa sudy qostyrtyp alu da tiyimdi. Biz sekildi zeynetkerlerge jenildikteri bar. Sudy ýige kirgizip aldyq. Ýiimizding ishinen juynatyn bólme, tipten dәrethanagha deyin qoydyrdyq. Qaladan esh kem emes. Júrttyng bәri qalagha úmtylady, eger auylda osynday jaghdaydy ýkimet jasap qoysa, eshkim eshqayda ketpes edi. Óz tughan jerime eshtene jetpeydi. Kórkeye bergenin qalaysyn, әriyne.

Bazar Keneshova,

auyl túrghyny:

– Búryn sudy aulamyzda túrghan qúdyqtan alatynbyz. Baqsha suaryp, sudy kóp alsaq tausylyp qalatyn. Sosyn az-túmdap qoldanugha mәjbýr boldyq. Sudyng tapshylyghynan zardap shektik demesem de molynan qoldana almaytynbyz. Osynyng kesirinen bau-baqshamyz da jayqalyp óspedi. Keyin audangha su tartty. Qazir shynyn aitu kerek, rahatyn kórip jatyrmyz. Su taza, әri júmsaq. Sudyng berilu ekpini de qatty. Jaqsy boldy. Auyl adamynyng enbegi kóp qoy. Osynday túrmystyq jaghdaylarymyz týzelip jatsa qanday jaqsy.

ylya Molova,

Burevestnik auyldyq әkimdigining bas mamany:

– Auylgha auyz sudy kólikpen tasyp túrady. Su únghymasy auyldan 18 shaqyrym jerde ornalasqan. Sudan tarshylyq kó-rip otyrmyz degenimiz dúrys bolmas. Sebebi, su ýnemi jetki-zilip túrady. Biraq, su sorghyshtyng synyp qalatyn kezderi de bar. Sonday  shaqta  qiyndyq     tuady. Qazir auylgha "Aqbúlaq" baghdarlamasy boyynsha su tartylyp jatyr. Ýidi-ýige su jetkiziler kýn de alys emes. Auylda barlyghy 1300-ge juyq túrghyn túrady. Jaz ailarynda bau-baqshagha sudy toghannan alamyz. Eger sugha qol jetip jatsa quanyshymyzda shek bolmas edi.

Sertay Shamardenúly,

Sholaqsay auylynyng әkimi:

– Sholaqsay auylynyng suy túshy. Auylda әr aulada únghymalar, onyng syrtynda jergilikti JShS, әkimdikte, mektepte, balabaqshada jeke skvajinalar bar. Auyl boyynsha on qúdyghymyz da bar. Dese de, sudyng qúbyrmen tartylghanyna ne jetsin. Búryn zamannyng týzu kezinde auyl týgelimen sumen qamtylyp, kalonkalar júmys istep túrghan bolatyn. Talan-tarajgha týsken kezende sonyng bәri toqtap qaldy, al jer astyndaghy qúbyrlardy, auyl ishindegi kolonkalardy saqtap qaldyq. Endi su tartylsa sol qúbyrlar qaytyp júmys ister. Men olardyng sapasy jaghynan qanday dengeyde ekenin bil-meymin. Biraq, búl júmys barysynda kómek bolady dep oilaymyn. Keler jyly su tartylsa dep audandyq әkimdikke qújattarymyzdy әzirlep, ótinish bergen bolatynbyz. Eger qarajat bólinip jatsa, jaqsy bolar edi. Al ýilerge sudy tartyp, kirgizip aluyna auyldaghy JShS basshylar kómek beretinine men kәmil senemin.

Aytolqyn AYQADAMOVA

Nauyrzym audany.

Qostanay oblysy.

Abay.kz