«SALAMATTY QAZAQSTAN»: ALYS AUYLDAGhY AHUAL QALAY?

Elimizding densaulyq saqtau salasyn damytugha 2011-2015 jyldargha arnalghan «Salamatty Qazaqstan» baghdarlamasy­nyng negizgi maqsaty elimizding ornyqty әleumettik-demografiyalyq damuyn qamtamasyz etu ýshin halyqtyng densau­lyghyn jaqsartu bolyp tabylady. Sony­men qatar baghdarlamanyng birinshi keze­ninde halyqtyng ómir sýru úzaqtyghy 69,5-ke deyin bolsa, ekinshi kezeng 2015 jylgha qaray 70 jasqa deyin úlghay kýtilude.

Elbasy «Jana әlemdegi jana Qazaq­stan» atty Joldauynda jana kezendegi elding damuyndaghy sayasattyng bir baghyty medisinalyq qyzmet kórsetu sapasyn jaqsartu jәne densaulyq saqtaudyng joghary tehnologiyalyq jýiesin damytu kerektigi atap kórsetilgen edi. Sonday-aq densaulyq úiymdarynyng material­dyq-tehnikalyq bazasynyng jaraqtaluy, klinikalyq mamandardyng kәsiby den­geyin arttyru jәne búl salagha medisiy­nalyq kómekting úiymdastyryluy men kómek kórsetu ýderisterin basqarudyng qazirgi tehnologiyalaryn engizudi, mediy­sinalyq kómekke aqy tóleuding tiyimdi әdisterin engizude aitylghan bolatyn.

Sonymen qatar Joldauda Elbasy «Salamatty ómir salty men adamnyng óz densaulyghy ýshin yntymaqty jauapker­shiligi qaghidaty – mine, osylar densaulyq saqtau salasyndaghy jәne halyqtyng kýndelikti túrmysyndaghy memlekettik sayasattyng eng basty mәselesi boluy tiyis» dep atap kórsetken bolatyn. Elbasynyng búl Joldauynan keyin, halyqtyng sol kezdegi densaulyq jaghdayyna sәikes «Salamatty Qazaqstan» baghdarlama­synyng basym baghyttary men iske asyru tetikteri aiqyndalghan bolatyn. Qazirgi tanda baghdarlamanyng 2014-2015 jyldar aralyghyndaghy II kezeni jýzege asuda. «Salamatty Qazaqstan» baghdarlamasy ayasynda oblysta kóptegen medisinalyq úiymdar janadan boy kóterse, birsha­masy kýrdeli jóndeuden ótip, ónirdegi densaulyq salasynyng júmysy qarqyndy jýrude.

Ótken aptada memlekettik «Sala­matty Qazaqstan» baghdarlamasy ayasyn­da aimaqta densaulyq salasy boyynsha janadan salynyp jәne kýrdeli jóndeu­den ótip jatqan densaulyq úiymdarynyng júmysymen tanysu ýshin oblys ortaly­ghyndaghy bir top búqaralyq aqparat qúraldary ókilderi Qarmaqshy audanyna jolgha shyqtyq. Audan oblys ortalyghynan shalghay jatqanymen janadan salynyp jatqan jol alys joldy asa sezdire qoymady.

Kózdi ashyp-júmghansha Qarmaqshy audanyna qarasty III Internasional auylyna da jettik.

Búrynghy balabaqshadan jana emhanagha

Press-turdyng alghashqy baghyty onnan astam últtyng ókili qonystanghan III Internasional auyly bolatyn. Býginde auylda 2578 túrghyny bar. Onyng 1782-i eresekter, 81-i jasóspirimder bolsa, 715-i balalar eken. Týrli últ ókilderi tirshilik etip keletin auyldyng negizgi kәsip kózi – egin sharuashylyghy. Ótken aptada sәrsenbining sәtti kýninde auylda eginge oraq týsip, diqandar ala jazday etken enbegin jinaugha kirisken eken.

BAQ ókilderi at basyn búrghan búl eldi mekende «Salamatty Qazaqstan» baghdar­lamasy ayasynda jana dәrigerlik ambu­latoriya boy kóteripti. Búghan deyin halyqqa qyzmet etken medpunkt 2003 jyldan beri eski balabaqsha ghimara­tynda ornalasqan. On jyldan astam shaghyn ghimaratta ornalasqan dәrigerlik ambulatoriyada býginde bir dәriger 9 medbiyke qyzmet atqaruda eken. Sonymen qatar 5 oryndy kýndizgi emdeu sta­sionary men dәrihana da júmys jasap keledi. Press-tur barysynda medpunkt­ting kýndizgi emdeu stasionarynda auyl túrghyndary kýndelikti em qabyldap jatqanyn bayqadyq. Auyl aqsaqaldary aq halatty abzal jandargha dәn riza ekendikterin aityp, jana emhana salyp bergen oblys basshylyghyna alghystaryn jetkizdi.

Dәrigerlik ambulatoriyanyng dәrigeri Zulifiya Muhanbetovanyng aituynsha, auylda songhy on jyl ishinde ana ólimi oryn almaghan. Ótken jyly 50 bala dýniyege kelse, aghymdaghy jyldyng 8 aiynda 37 nәreste dýnie esigin ashqan eken. Dәriger auyldyng audan boyynsha tuu kórsetkishi boyynsha aldynghy qatar­da ekenin maqtana aityp ótti. Dәriger Z.Muhanbetova ótken jyldar­men salys­tyrghanda auylda anemiya auru­lary azayyp, esesine býirek aurulary kýnnen kýnge artyp kele jatqandyghyn jasyr­mady. Sonday-aq oblys әkimi ótken jyly eldi mekenge kelgen uaqytynda auylgha jana dәrigerlik ambulatoriya salu jos­pargha engiziletinin aityp, biyl qúrylys júmystary bastalyp, az uaqyt ishinde jana ghimaratta halyqqa qyzmet kórse­tetinine quanyshty ekenin aityp ótti.

Auyldaghy jana dәrigerlik ambula­toriya ghimaratyna toqtalsaq. Oblystyq qúrylys basqarmasynyng tapsyrysy boyynsha medpunkt qúrylysyn bas merdiger «Atameken» JShS jýrgizgen. Ghimarat qúrylysyn jobalaghan «Prom­medkontrakt» JShS. Qúrylysqa bólingen qarajat 83 584 182 tengeni qúrap otyr. Aghymdaghy jyldyng nauryz aiynda bastalghan qúrylys júmystary qújat boyynsha shilde aiynda ayaqtaluy tiyis bolatyn. Alayda mejeli uaqytynda ayaqtalmaghan júmys qazan aiyna deyin paydalanugha berilmek. Aldaghy uaqytta jana ghimaratqa ornalasatyn dәrigerlik ambulatoriyada 2 dәriger, 14 medbiyke júmys jasamaq. Elu kelushige arnalghan jana dәrigerlik ambulatoriya ghimaraty­nyng ishi ken, әri jana qúral-jabdyq­tar­men jabdyqtalmaq. Onda 10 adamgha arnalghan kýndizgi emdeu stasionary da bar eken.

«Dәrigerlik ambulatoriya jana ghimaratqa kóshken uaqytta, eski ghimarat balabaqsha bolatyn shyghar?» degen BAQ ókilderining saualyna audandyq auruha­nanyng bas dәrigeri B.Nysanbaev «Bala­baqsha bolmaydy, bәlkim kәsipkerlik bólimine beriletin bolar» dep jauap berdi.

 Audanda giynekolog maman jetispeydi

Press-turdyng kelesi baghyty Qar­maqshy audany boldy. Audan ortaly­ghynda ýsh qabatty 250 kelushige arnalghan emhana qúrylysy jýrip jatyr eken. Ótken jyldyng nauryz aiynda bastaghan qúrylys júmystary aghymdaghy jyldyng qazan aiynyng orta sheninde ayaqtalu josparlanghan. Qúrylys júmystaryn «QazQúrylys Serviys» JShS jýrgizip keledi. Qúrylysqa 1 mlrd. 480 mln. tenge qarjy bólingen. Keng syiymdylyqtaghy búl emhana «100 mektep, 100 auruhana» memlekettik baghdarlamasy ayasynda jýrgizilip keledi eken. Qazirgi tanda audandyq emhana medisinalyq qúral-jabdyqtarmen 86,4 payyzgha qamtylghan kórinedi. Sonday-aq emhana ghimaraty avtonomdy jylu ortalyghymen qamtylghan.

Ambulatoriyalyq-emhanalyq qyzmeti bar, Qarmaqshy audandyq auruhananyng bas dәrigeri B.Nysan­baev:

Qarmaqshy audandyq densaulyq saqtau salasy boyynsha ýstimizdegi jyly josparlanghan audandyq emhana kýnine 250 kelushini qabyl­daytyn bolady. Qazirgi tanda emha­nanyng qúrylysy ayaqtalugha jaqyn. Audandyq ortalyq emhana payda­lanugha berilgennen keyin audandaghy densaulyq salasynyng dengeyi jaqsara týspek. Óitkeni jana em­hanagha jana qúral-jabdyqtar kelip, emhananyng materialdyq-tehniy­kalyq bazasy nyghaya týsetin bolady. Jәne jana qúral-jabdyqtardy paydalana otyryp, halyqtyng den­saulyghyn jaqsartugha tiyanaqty júmys jasaytyn bolamyz.

Sonymen qatar III Internasional jәne Aqay eldi mekenderindegi dәrigerlik ambulatoriya qúrylys­tary ayaqtalugha jaqyn. Aldaghy uaqytta búl densaulyq mekemeleri iske qosylyp, paydalanugha berilmek. Ótken jyly Tóretam kentinde auyl­dyq emhana qúrylysy ayaqtalyp, paydalanugha berilgen bolatyn. Qazirgi tanda ghimarat ta, qúral-jabdyqtar da janaryp, júmys jasaugha tolyq jaghday jasaldy.

Audan ortalyghyndaghy maman mәse­lesine keler bolsaq, audanda 88 dәriger, 414 orta buyn medisina qyzmetkeri júmys jasauda. Ótken jyly audandaghy densaulyq úiymdaryna 4 jas maman júmysqa ornalasqan. Biyl da 3 dәri­gerdin, biri Aqjar, biri Aqay, endi biri audandyq emhanagha júmysqa ornalasqan. «Diplommen auylgha» baghdarlamasy boyynsha joldamamen auylgha kelgen jas mamandargha bir rettik kóterme qarjy berilip, tómen payyzdyq mólsherlememen nesiyege ýy berilgen.

Bas dәriger B.Nysanbaevtyng ai­tuynsha, audan boyynsha jýrek qan tamyrlary aurushandyghy birinshi orynda túr eken. 2013 jyly búl aurushandyqtan kórsetkish 47,9 payyzdy kórsetse, ýstimizdegi jyly 51,8 payyzgha ósken. Odan keyingi kezekte travmatologiyalyq aurulary jәne onkologiyalyq aurushan­dyghy eken. Audan túrghyndary arasynda tuberkulez auruy ótken jylmen salystyrghanda birshama tómendegen. Mәselen ótken jyly kórsetkish 60,8 payyzdy kórsetse, biylghy jyly 39,3 payyzdy kórsetken. Alayda aimaqta onkologiyalyq aurushandyghynyng ósui qarqyndanghan. Búl auru týrinen kórsetkish byltyr 92,5 payyz bolsa, biyl 106,3 payyzdy qúrap otyr eken. Songhy uaqytta beleng alyp keletin auru týrlerining aldyn aluda tynghylyqty júmystar atqary­luda. Mәselen audan túrghyndary ara­synda skriningtik tekseru júmystary 75-80 payyz aralyghynda oryndalyp, nauqastardy erte satysynda anyqtau, emdeu sharalary qolgha alynghan.

Audandyq ortalyq emhana qúrylysy ayaqtalghansha, emhana audandyq auruhana ghimaratyna jayghasqan. Auruhananyng birinshi qabatynda júmys jasap keletin emhananyng júmysy tynghylyqty dep aitugha bolady. Sebebi audanda songhy 3 jylda ana ólimi tirkelmegen, al bala ólim-jitimi 7,9 payyzdy qúrap otyr eken. Býginde emhana janynda ana men bala, salauatty ómir salty, qant diabeti kabiynetteri júmys jasap keledi.

Audandyq emhananyng qúrylys alanynda bolghan BAQ ókilderi múnan song audandyq auruhananyng bu qazandyghyna bas súqty. Búryn dau bolyp kelgen búl bu qazandyghy biyl kýrdeli jóndeuden ótkizilip, jana peshter ornatylghan eken. Aldaghy qys mausymyna auruhana bu qazandyghy saqaday say kórinedi.

Qarmaqshy audanyndaghy ortalyq auruhana 1986 jyly paydalanugha beril­gen. Aghymdaghy jyldyng shilde aiynan bastap auruhanany kýrdeli jóndeuden ótkizu júmystary qolgha alynghan. Kýrdeli jóndeu júmystaryna 166 mln. tenge qarajat bólingen. Sonymen qatar auru­hananyng kәriz jýielerine kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizu maqsatynda qajetti qújattamalar dayyndalyp qoyylghan eken. Aldaghy uaqytta kәriz jýieleri tolyq janartylmaq. Oghan qosa, auruhana ainalasyn abattandyru júmystary da qolgha alynghan. Paydalanugha berilgen uaqyttan bastap, kýrdeli jóndeu júmys­tary jýrgizilmegen auruhana býgingi kýni qayta janghyrtylyp jatqa­nyna auruhana qyzmetkerleri men nauqastar da riza.

Audandyq auruhana, terapiya bólimining mengerushisi, S.Kenje­baeva:

Barlyghynyng tozyghy jetip, auru­hana ghimaratynyng kelbeti tómengi dengeyde bolatyn. Sondyqtan biyl kýrdeli jóndeu júmystary bastalyp ketti. Osyghan oray auru­hana qyzmetkerleri óte quanyshty, em alushy auyl túrghyndary riza­shylyghyn bildirude. Jana ghimaratqa kóshkendey әser aludamyz. Auru­hana ghimaratynyng jóndeu júmys­tary oidaghyday jýrgizilude.

Audan túrghyndarynyng arasynda aurushandyq dengeyi azaydy dep aita almaymyn. Sebebi bizding ai­maqtyng ekologiyasyna baylanysty nauqastar sany kóbeymese, azaymay otyr. Terapiya bólimshesi 35 oryngha arnalghan bolsa, onyng 10-y kýndizgi emdeu stasionar oryndary. Ótken jyly UDZ jәne rentgen apparat­tary paydalanugha berilgen bolatyn. Aldaghy uaqytta fiyz.kabiynetting qúral-jabdyqtaryn janartu qajet. Qazirgi tanda auruhana ashylghan jyly paydalanugha berilgen qúral-jabdyqtar, onyng barlyghy eski. Auruhana tolyq dәri-dәrmekpen qamtamasyz etilgen.

Auruhananyng esik, terezeleri janalanyp, bu qazandyghy da jón­delgennen keyin aldaghy qys mau­symynda auruhana ishi jyly bola­tynyna senimdimiz.

Auyl túrghyny, emdelushi A.Bó­lek­baeva:

Auruhanagha auyr jaghdayda týs­ken bolatynmyn. Qazir jaghdayym birshama jaqsardy. Aq halatty abzal jandargha rizamyn, alghysym sheksiz. Dәrigerler meni ayaghyma tik túrghyzdy. Uaqytyly dәrilerin egu­de. Auruhananyng janaryp, jóndeu júmystary jýrip jatqanyna auyl túrghyndary óte riza.

Býginde auruhanada jenil otalar, yaghny ishki aghzalargha jәne syrtqy synyqtargha ota jasalynyp keledi eken.

 Bayqonyrlyqtargha qoljetimdi

Press-turdyng kelesi ayaldamasy Tóretam kenti boldy. Býgingi kýni kentte 11 mynnan astam halyq qonystanghan. Kentte ótken jyly auysymyna 100 kelushige arnalghan emhana paydalanugha berilgen bolatyn. Qazirgi zaman talabyna say salynghan búl emhanada býginde 116 adam qyzmetpen qamtylghan eken. Sonymen qatar emhana jana qúral-jabdyqtarmen qamtylyp, halyqqa qyzmet etip keledi. Atap aitar bolsaq, giynekologiya kabiynetinde «Koliposkop» jәne flurografiya kabiynetinde «Rentgenprom» apparattary bar eken.

BAQ ókilderi emhana júmysymen tanysugha kelgen uaqytta múnda profilaktikalyq tekseru júmystar jýrgizilude eken. Emhana mengerushisi Nәbira Bektasovanyng aituynsha, búghan deyin emhana 1994 jyly salynghan shaghyn ghimaratta júmys jasasa, qazirgi tanda barlyghy qoljetimdi, mamandar da jetkilikti. Emhana mengerushisi basty mәsele dep – Bayqonyr qalasyndaghy qazaq azamattarynyng ishinde mýmkindigi shekteuli jandardyng tegin dәri-dәrmekke qol jetkize almay jýrgendigin aityp ótti. Osy mәselege baylanysty emhana qyz­metkerleri Bayqonyr qalasynyng bir­shama túrghyndaryn emhanagha shaqyryp, esepke alyp, osy aimaqtan tegin dәri-dәrmekpen qamtamasyz etip keledi eken. Býgingi kýni kent emhanasyna esepke túru qoljetimdi kórinedi.

Taghy bir aita keterligi, Bayqonyr qalasy túrghyndarynyng medisinalyq qyzmetpen tolyq qamtamasyz etu maq­satynda Resey memleketi men Qazaqstan arasynda memleketaralyq kelisim shart arqyly Bayqonyr qalasynda kópsalaly emhanasy bar auruhana jyl sonyna deyin iske qosylady dep kýtilude eken.

Press-tur barysynda emhana janyn­daghy jyljymaly «Mammokar-U» mamog­rafiyalyq avtokóliginde skriningtik tekseru júmystary jýrgizilip jatqanyn bayqadyq. Rentgen-lobarant Mariya Ábilovanyng aituynsha, 50-60 jas ara­lyghyndaghy әielder arasynda tekseru júmystary jýrgizilip keledi eken. Mamannyng aituynsha negizi әiel adam 35 jastan keyin 2 jylda bir ret mamograf dәrigerge qaralu qajet kórinedi.

 Aqayda da jana emhana

Bayqonyr qalasyna irgeles jatqan Aqay eldi mekeninde 5 mynnan astam túrghyn tirshilik etude. Osy uaqytqa deyin auyl túrghyndary medisinalyq kómek alu ýshin Tóretam kentine jol tartatyn. Aldaghy uaqytta aqaylyqtardyng óz dәrigerlik ambulatoriyasy paydalanugha berilmek. Dәlirek aitsaq, Aqay auylynda 30 kelushige arnalghan medpunkt qúrylysy boy kóterip, ghimarat alany qorshaluda. Dәrigerlik ambulatoriya qúrylysyna 79 mln. 775 myng tenge qarajat bólinip, qúrylys júmystaryn «Aziya Damu» JShS jýrgizgen. Sanauly kýnderden keyin halyq iygiligine beriletin dәrigerlik ambulatoriyanyng jalpy tәjiribiyelik dәrigeri qyzmetine ornalasatyn jas maman Saltanat Mergenbaeva auyl túrghyny eken. Aqtóbe medisina akade­miyasyn tәmamdaghan jas maman «Diyp­lommen auylgha» baghdarlamasy boyynsha júmysqa ornalasqanyna riza ekenin jetkizdi.

Býginde qúrylys alanyna ai­nalghan Qarmaqshy auda­nyndaghy densaulyq salasy boyynsha atqarylyp jatqan júmystar qarqyndy dep aitugha bolady. Jana ghima­ratta songhy ýlgidegi ozyq teh­nologiyalarmen júmys ja­saytyn qarmaqshylyq dәri­gerler aldaghy uaqytta qar­maq­shylyqtardyng densau­lyghyn saqtauda ayanbay enbek etedi degen senimdemiz.

D.MAHANOVA,

Qyzylorda oblysy.

Abay.kz