Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 11193 0 pikir 31 Qazan, 2014 saghat 12:50

ÁDEBIYET MAYDANYNYNG BATYRYNA QÚRMET!

 

«Meni júrt batyr deydi, Halyq qúrmetine raqmet.

               Biraq, men әdebiyet maydanynyng bir batyryn bilemin,

 maqtanysh tútamyn. Ol – professor Beysembay Kenjebaev.

 Últ әdebiyetin san ghasyrlargha ilgeriletuden artyq

qanday batyrlyq kerek? Qazaq әdebiyeti tarihyn zertteuge

 bar ghúmyryn arnap kele jatqan ol – naghyz qaharman!»

Bauyrjan Momyshúly.

      Qazaq әdebiyettanu ghylymynyng negizin salushylardyng biri, әdebiyet synshysy,  professor Beysembay Kenjebaev. «Beysekeng jýrip ótken jol – qazaq әdebiyettanu ghylymynyng alghashqy adymdarynan bastap býgingi qoly jetip otyrghan estetikalyq múrat biyigine deyingi qiyn asuly, keng óristi ósip-órkendeu joly»  – deydi filologiya ghylymdarynyng doktory, akademik T.Kәkishúly. B.Kenjebaev enbek jolyn «Jas qayrat», «Jas alash», «Enbekshi qazaq», «Kenes tuy» syndy aqparat qúraldarynda jurnalistik, basshylyq qyzmet atqarumen bastaghan. Keyinnen Ghylym akademiyasynda enbek etip, basshy, bólim mengerushisi bolghan. Qalghan ghúmyryn qazirgi elmizdegi bilim-ghylymnyng qara shanyraghy әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde qyzmet jasaumen ótkizgen.

     

Qyryq jylgha tayau uaqyt әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinin  «Qazaq әdebiyeti»  kafedrasynda mengerushi bolyp qyzmet atqarghan ghúlama qazaq әdebiyeti tarihy jayynda tyng enbekter qalyptastyryp, ony keyinnen ózderi de qazaq әdebiyetindegi iri túlghalargha ainalghan jýzdegen shәkirtterimen birge jýzege asyrghan. Professor B.Kenjebaevtyng qalyptastyrghan«әdeby mektebinin» ókilderi, yaghny shәkirtteri Z.Qabdolov, T.Kәkishev, M.Maghauiyn, M.Joldasbekov, R.Núrghaliyev, Sh.Eleukenov, A.Qyraubaeva, A.Espenbetov, Z.Biyseghali, Q.Ergóbek  syndy ghalymdardyng esimderinen-aq ústazdarynyng kim ekenin angharugha bolady.

      Qazirgi Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde ghylym qabyrghalaryn qalauda ýlken enbegi singen ghalymdardy kelesi úrpaqqa tanytyp, nasihattau maqsatynda uniyversiytet rektory Gh.M.Mútanov  iydeyasy әri basshylyghymen «Ónegeli ómir» seriyasymen shyqqan 26-kitap – Beysembay Kenjebayúly dep atalady. Ghalymnyng 110-jyldyghy  uniyversiytetimizde, atap aitsaq filologiya, әdebiyettanu jәne әlem tilderi fakulitetinde kitap túsaukeseri, B.Kenjebaev atyndaghy dәrishananyng ashyluy, «B.Kenjebaev jәne qazaq әdebiyeti tarihyn zertteuding ghylymiy-әdisnamalyq mәseleleri» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya úiymdastyryluy siyaqty sharalarmen atalyp ótildi.

    

Atalghan sharalar B. Kenjebaev atyna berilgen dәrishananyng ashyluymen bastaldy. Uniyversiytet rektory Gh.M.Mútanov fakulitet dekany Ó.Ábdimanúlynyng újymymen birge dәrishananyng túsauyn kesip, ondaghy professordyn  ghylym әlemindegi ómir jolyn beyneleytin kórneki qúral-jabdyqtardy tamashalady. Shara taghy bir túsaukesermen jalghasty, Shәkәrim atyndaghy Semey uniyversiytetinen kelgen qonaghymyz B. Kenjebayúlynyng shәkirti professor A. Espenbetov pen ghalymnyng qyzy Gulnәr Beysembayqyzyna «Beysembay Kenjebayúly» kitabynyng túsauyn kesu mәrtebesi berildi. Dәl osy sәtten keyin, rektor Gh.M.Mútanov prorektor Sh.E.Jamanbalaeva, departament bastyghy A.A. Aubakirov, fakulitet dekany Ó. Ábdimanúly orynbasarlarymen, kafedra mengerushileri júmyla úiymdastyrghan konferensiyany ashyq dep jariyalady. Alghy sózdi rektor Gh.M. Mútanov B.Kenjebaev turaly bayandamasymen bastady.  Mereytoygha kelgen bir top qonaqtar birinen song biri ghalymnyng ghylymda qanday bolghanyn, ómirde qanday adam ekeni jayynda estelik aityp, B. Kenjebaev tәlimi men tәrbiyesin sóz etti. Professor Qúlbek Ergóbek B.Kenjebayúly jayynda konferensiyagha qatysushy jas ghalym, magistrant, studentterge tabylmas estelikterimen bólisip, sózining sonyn «B.Kenjebayúly tek qazaq emes, týrik halyqtary әdebiyetindegi iri túlgha» - dep ayaqtady. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti, Abay institutynyng mengerushisi, professor J.Dәdebaev B.Kenjebayúly syndy iri túlghalarymyzdy, enbekterin oqu josparyna pәn retinde engizudi úsyndy. Sonday-aq, A.Espenbetov, D.Ysqaq, A.Ismaqova, T.Tebegenov, Ó.Ábdimanúly, B.Joldasbekova syndy professor-ghalymdarymyz B.Kenjebayúlyn әr qyrynan sipattap, jas oqytushylar men studentterge qyzyqty da ghibratty estelik aitty.

     

Konferensiyanyng jabylu sәtinde qorytyndy sóz sóilegen rektor Gh.M. Mútanov bolashaghymyz ýshin tarihymyzdy zerdeleuimiz kerek ekenin eskertti. Demek, basshylarymyz bastama jasap ótkizilip otyrghan osynday sharalardyng maqsaty, óskeleng úrpaqqa ónege bolu, bilim-ghylymgha degen qúshtarlyqtaryn arttyru ekeni anyq. Jogharyda atalghan ghalymdarymyz negizin qúrap, ol kisilerge shәkirt bolyp, dәstýr jalghastyghyn saqtap kele jatqan qazirgi basshylarymyzdyn, úlaghatty ústazdarymyzdyng eren enbekterining arqasynda  әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti filologiya, әdebiyettanu jәne әlem tilderi fakulitetining býgingi bilim alushy studentterinen de ýlken ghalymdardyng shyghatyna senim mol!

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU

Filologiya, әdebiyettanu jәne әlem tilderi fakuliteti

Orys filologiyasy, orys jәne

әlem әdebiyeti kafedrasynyng oqytushysy

G.B. Aynabekova

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036