Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Danghyl 11123 2 pikir 31 Qazan, 2014 saghat 11:47

Últtyq iydeologiyanyng temirqazyghy –­ memlekettilik

Memleket basshysy Núrsúltan Nazar­baev­tyng Astana qalasy әkimdiginde sóilegen sózin qalyng júrtshylyq zor yqylas sezimmen qabyldap, qyzu talqylauda. Ásirese, Preziydentting Astana aktiyvimen kezdesu kezinde 2015 jyly elimizde Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy toylanatyndyghy turaly mәlimdemesi aqparattyq kenistiktegi negizgi taqyrypqa ainaldy. Núrsúltan Nazarbaev óz sózinde: «Kerey men Jәnibek 1465 jyly alghashqy handyqty qúrdy, qazaqtyng memlekettiligining tarihy sol kezden bastau alady. Bәlkim, ol býgingi shekarasyndaghy, býkil әlemge osynsha tanymal әri bedeldi, osy úghymnyng qazirgi maghynasyndaghyday memleket bolmaghan da shyghar. Biraq, búlay dep sol kezendegi basqa da barlyq memleketter turaly da aitugha bolady. Eng manyzdysy, sol kezde oghan negiz qalandy. Biz – babalarymyzdyng úly isterin jalghastyrushylarymyz» – degen bolatyn. Osylaysha, Elbasy qalyng búqaranyng kókeyinde jýrgen oidy dóp basyp aityp qana qoymay, jana bastamanyng tónireginde býkil eldi, halyqty taghy bir júmyldyra týsti. Ásirese, Memleket basshysynyng aitqan sózderine jastar tarapynan yqylas sezimderi erekshe bolghanyn aita ketken jón. Jastardyng Elbasy sózderinen jigerlengenderi sonshalyq, Preziydentting mәlimdemesi aqparat qúraldarynda jariyalanysymen, internette, әleumettik jelilerde óz әserlerimen shynayy bólisip, Memleket basshysynyng sózderin sitatalargha bólip, birine biri taratyp jatty. Osynyng ózi halyqty biriktirip, bir júdyryqtay júmyldyratyn naghyz shynayy últtyq iydeya – memlekettilik ekenin rastaydy.

Áriyne, keybir sarapshylar men baqylau­shylar Preziydentting búl mәlimdemesining astarynan basqa bir maghyna izdegeni de jasyryn emes. Birin­shiden, biraz júrt mәlimdemeni, әsi­rese, ózge elderding de HV ghasyrda qazirgi za­man­ghy standarttargha sәikes mem­leketting býgingidey bolmaghandyghy jónindegi sózderdi Preziydentting reseylik sayasatkerlerge bergen jauaby shyghar dep úghynyp jatqangha úqsaydy. Ekinshiden, Elbasynyng Tәuelsizdik azamattar ýshin eng basty kiyeli de qasiyetti úghym bolu qajettigi jónindegi sózi elimizding aldynda qashanda týrli qaterler bar ekendigin anghartqysy kelgen shyghar deydi.

Alayda, shyn mәnisinde, Qazaqstan basshysynyng memlekettilikting tarihyna qatysty oi-tolghamdarynyn, tarihy sanany janghyrtugha arnalghan bastamalarynyng tamyry odan da terende jatyr. Eng bastysy, Preziydent Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylau bas­tamasy «Mәngilik El» iydeyasynyng últtyq iydeyalogiyagha ainaluy qajet eken­digin taghy bir anghartady.

Qazaq handyghynyng mereytoyy – tarihy zertteulerding nәtiyjesi

Bizding payymdauymyzsha, songhy mәlimdemesimen Núrsúltan Nazarbaev birinshi kezekte qazaqtyng tarihyna qatysty úzaqqa sozylghan pikirtalasqa resmy týrde nýkte qoyghan tәrizdi. Ádette, qazaqtyng memlekettilik dәstýri tym terenge kete­tin­digin tarihshylar jaqsy biledi. Alayda, HV ghasyrdyng ekinshi jartysynda tarih sahnasyna shyqqan Qazaq handyghynyng qúrylghan naqty jyldaryna qatysty zertteushiler bir pikirge kele almay, ýnemi daulasatyn. Ghylymy ortadaghy búl pikirtalastar búqaranyng tarihy sanasyna da óz yqpalyn, dәlirek aitqanda, keri әserin tiygizbey qalghan joq. Aynaladaghy halyqtar ózderining memlekettilik tarihyn myndaghan jyldargha aparyp tirep jatqan tústa jәne tarihty ghylym ýshin emes tek qana sayasat ýshin sóz etetinderding qarasy kóbeygen qazirgi kezde Qazaq handyghynyng qúrylghan kezin naqty anyqtay almau halyqtyng kóniline kirbing úyalatatyn jayt edi. Endi, mine, búl pikirtalastargha toq­tau salyndy. Jәne de Elbasynyng búl sheshimin tek sayasy qajettilikten tuyndaghan sheshim dep qabyldau dúrys bolmas, sebebi, últtyq tarihtyng birden bir zertteushisi men janashyry kim desek birinshiden, Elbasynyng ózin atasaq әdil bolar edi. Elimizding damuynyng týrli kezenderinde, Preziydent sayasy jәne ekonomikalyq mәselelermen shúghyldana otyryp, әrdayym tariyh, ruhaniyat mәselelerine de birdey kónil bóletin. Preziydent kóptegen zertteulerge bastamashy  bolyp qoymay, sol zertteulerding qorytyndylaryn ghalymdarmen úzaq uaqyt birge otyryp jii taldaytyn da. Elbasynyng bastamasymen, sol sebepti, Qazaq handyghynyng qúryluy, últtyng arghy-bergi tarihy, ruhany jәne materialdyq mәdeniyetin týbegeyli zertteu mәselesine basymdyq berildi. Sol ýshin memleket qyruar qarjy bólip, kóptegen júmystar atqaryldy. Mәselen, 2004 jyly últtyng tarihy men mәdeny qúndylyqtaryn tý­gen­deu ýshin «Mәdeny múra» baghdar­la­ma­sy qabyldanyp, jyldar boyy jýrgizildi. Atalghan baghdarlama ýshin mem­leket qazynasynan 8 mlrd. 280 mln. tengeden astam qarjy bólingen bolatyn. Yaghni, Preziydentting bastamasymen jýzege asyrylghan baghdarlama arqyly biz, eng aldymen, qazaqtyng tarihyna, salt-dәstýri men mәdeniyetine, ónerine qatysty qúndy derekterdi jinaqtadyq. Tarihiy-mәdeny eskertkishter qalpyna keltirildi. Arheologiyalyq qazbalar jýrgizilip, babalarymyzdan qalghan qúndy jәdigerlerdi taptyq. Tipti, ózge memleketterding au­ma­ghyn­da qalghan babalardyng zirattaryn da anyq­tadyq. Olargha memleket qarjysy arqyly jóndeu júmystary da jýrgizildi. Oghan naqty mysal retinde, Damaskide Ábu Nasyr әl-Farabiyding kesenesi men tarihiy-mәdeny ortalyghyn salu júmystaryn, Damaskidegi Súltan әz-Zahir Beybarys kesenesinin, Kairdegi Súltan Beybarys meshitining restavrasiyasyn ataugha bolady. «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda 537 kitap bir jarym million danamen shygharyldy. Qazaqtyng dәstýrli әn-kýiining «Mәngilik saryn: qazaqtyng 1000 kýii, 1000 әni» antologiyalary jaryq kórdi. Qytay, Týrkiya, Mongholiya, Resey, Japoniya, Iran, My­syr, Ózbekstan, Armeniya, AQSh jәne Batys Europa elderinen qazaqtyng tarihyna, mәdeniyetine qatysty 5 mynnan astam arhiv qújattary, qoljazbalar, baspa ónimderi alyndy. Yaghni, tarihymyzdy týgendedik. Mol derekter jinadyq. Endi sol derekterdi yqtiyatty týrde qorytyp, saraptama jasap, ghylymy ainalymgha engizu mәselesi túr. Mine, osy «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng tikeley Preziydentting tapsyrmasymen jýzege asyrylghanyn eskeretin bolsaq, demek, Elbasy óz mәlimdemesin tarihshy ghalymdardyng birshama jyldarda jasaghan zertteulerding nәtiyjesin saraptay otyryp shygharghan jәne ghylymy negizdelgen oy týiini dep qabyldau qajet. Ras, kórshi elderdegi sayasy jaghdaylar bizge de óz yqpalyn tiygizetindigi anyq jayt. Qazaqstannyng da Ukrainadaghy oqighalargha beyjay qaramasy belgili. Biraq, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylau tek sol oqighalardyng yqpalymen qabyldanghan sheshim emes. Búl biylikting úzaq jyldar boyghy josparly da tiyanaqty júmysynyng bir nәtiyjesi.

Núrsúltan Nazarbaev Kerey men Jәnibek handar jayly tek osy joly ghana aityp otyrghan joq. 2010 jyldyng mausymynda Astanadaghy Kerey men Jәnibek handardyng eskertkishi ashylghan kezde sóilegen sózinde Preziydent: «Biz elordamyzdyng tórinde úlysymyzdy zamanynda úiystyrghan Kerey men Jәnibek handardyng enseli eskertkishin ashyp otyrmyz. Búl túghyrly tarihymyzgha, bizding eldik dәstýrimizge, myzghymas memleketimizge arnalghan mәngilik belgi. Barshanyz bilesizder, Kerey men Jәnibek handar qasiyetti Qozybasy jerinde Qazaq dep atalatyn handyqtyng alghashqy qadasyn qaghady. Altyn Ordanyng zandy múrageri retinde Shu men Syrdyng arasynda boy kótergen qazaq ordasy uaqyt óte kele úlan-ghayyr dalagha iyelik etti. Týptep kelgende Kerey men Jәnibek túsynda tarih sahnasyna shyqqan «qazaq» degen sóz «egemen, enshisin alghan erkin el» degen maghynany beredi. Babalarymyzdyng úlystyng atyna tanghan azattyq ansaryn aqiqatqa ainaldyru bizding úrpaqtyng mandayyna jazylypty», – degen edi. Bir sózben aitqanda, eldik dәstýrding tereng ekendigin búqaragha sezindiru ýshin jasalghan qadamdar. Tarihy sanany janghyrtu onay is emes ekendigin eskersek, Elbasynyng bastamalary bir-birin tolyqtyrghan, terennen oilastyrylghan dýniyeler. Astana­daghy jana kóshelerge tarihy túlgha­lary­myz­dyn, kóne qalalarymyzdyn, jer-su atau­­larynyng berilui de osy keshendi jospardyng bir bólshegi. Preziydent astanany Almatydan Arqa tósine kóshirgen sәtte qalada eng birinshi túrghyzylghan eskertkish Kenesary hangha arnalghan bolatyn. 1990 jyldardyng basynda batyrlar men handardyn, 1995 jyly úly Abaydyng mereytoylaryn atap, 1998 jyldy «Halyq birligi men últtyq tarih jyly» dep atau, 2000 jyly Týrkistannyng 1500 jyldyghyn toylau, 2001 jyly Astanagha Kýltegin eskertkishining kóshir­mesining әkelinui, 2009 jyly «Qazaq eli» monumentining ashyluy, 2011 jyly Astanada «Mәngilik El» saltanat qaqpasynyng ornatyluy últtyq tarihty nasihattap, eldik dәstýrdi búqaranyng sanasynda janghyrtugha baghyttalghan jýieli de salmaqty sayasattyng kórinisi men nәtiyjesi.

Memlekettilik sabaqtastyghy

Memlekettilik dәstýrding terendigin pash etu, ony airyqsha atap ótu HH ghasyr­dyng ekinshi jartysynan bastap jii bayqala bastady. Shamasy, búl da memlekettik iydeyalogiyasynyn, qoghamdy bir iydeya tóniregine júmyldyrudyng tәsilderining biri bolsa kerek. Tipti, múnday mereytoylar qarsanynda kóptegen әleumettik-ekonomikalyq mәseleler de sheshimin tauyp jatady. Mәselen, 1971 jyly Iran eli parsy memlekettiligining 2500 jyldyghyn toylaghan. Olar óz memlekettiligining basyn Ahemen әuletining patshasy Kirden bastaydy. Osy mereke qarsanynda elde 2500 mektep salyndy. Kóptegen qalalarda abattandyru júmystary jýrgizilgen. Iri kәsip­oryn­dar men kompaniyalar mektep, auru­hana salu júmystaryna belsene qatys­ty. Mereytoydan habar taratu ýshin әlem­ning iri BAQ-tary men aqparattyq agent­tikterinen 600-den astam jurnalist kelgen. 52 memleketting basshylary men ýkimet basshylary qatysty merekege. Bir sózben aitqanda, Iran ýshin asa iri PR aksiya boldy ol. Alayda, mereytoy qarsanynda birinshi kezekte eldegi bilim beru jýiesine týbegeyli ózgerister jasaldy. Sauatsyzdyq mólsheri tómendedi. Júmyssyzdar sany azaydy. Densaulyq saqtau mekemelerining sany artty. Yaghni, parsylar óz memlekettiligining mereytoyyn tek tamasha iydeologiyagha ghana emes, әleu­mettik-ekonomikalyq jan­ghy­rudyng qúralyna ainaldyrghan bolatyn.

Býginde Irannyng ýlgisin Týrkiya pay­da­lanuda. Týrikter 2023 jyly ótetin Týr­kiya Respublikasynyng 100 jyldyghyna arnalghan keshendi joba­lardy bastap ketti. Yaghni, ekonomiy­kany odan әrmen damy­tu, qoghamdy demo­kratiyalandyra týsu, bilim beru, densaulyq saqtaudy damytu, últaralyq tatulyqty nyghaytu, ai­maq­tardyng arasyndaghy әleumettik-ekono­mikalyq aiyrmashylyqtardy joi, zamanauy infraqúrylymdar jasaqtau týrikterding maqsaty qazir. Alayda, resmy Ankara memlekettilik dәstýrding terendigine ýnilmedi. Seljúq memleketi men Osman imperiyasynan beri ýzilmegen memlekettilik dәstýrdi nasihattap otyrghan joq. Kerisin­she, Atatýrik qúrghan respublikanyng merey­toyyna qúrmet basym.

Bir bayqaghanymyz – memlekettilik dәstýrding tarihyna ýnilu, ony iydeologiya retinde paydalanu azamattyq últ qalyp­tasa qoymaghan elderde bayqaluda. Ózderining etnostyq tegine qaramastan «amerikalyqpyz», «fransuzbyz», «germaniyalyqpyz» deytin halyq qalyptasyp ýlgergen Batys Europada memlekettilik tarihyn toylau siyrek. Kerisinshe, naqty etnostyq tegin úmytpaghan jәne ony maqtan tútatyn halyqtar memlekettilikting tarihyna erekshe mәn berip keledi. Oghan 1981 jyly Bolgariyanyng óz memlekettiligining 1300 jyldyghyn, 2000 jyly Vengriyanyng memlekettilikting 1100 jyldyghyn toy­laghanyn mysal retinde atap ótu­ge bolady. Al, postkenestik elderge kelsek, 1999 jyly Tәjikstan óz memle­ket­tiligining 1100 jyldyghyn toylady. Olar IH-H ghasyrlarda Ortalyq Aziyada biylik qúrghan Samany әuleti kezinde tәjik últy men tili qalyptasqanyn algha tartady. Al, Resey Federasiyasy 2012 jyly mem­lekettilikting 1150 jyldyghyn toy­lady. Tipti, búl mereytoydy Belarusi jәne Ukraina elderimen birlesip atap ótu mәselesi de qarastyryldy. Merey­toylyq sharalar reseylikterding býginde nasihattala bastalghan «Orys әlemi» iydeyasynyng ainalasyna toptasa týsuine airyqsha yqpal etti. Ózbekstan bol­sa Ámir Temirding mereytoyymen ghana shek­telgen. Biraq, ózbekter týrli qalalardyng mereytoylaryn atap ótude.

Memlekettilik dәstýrdi óte myqty iydeo­lo­giya qúralyna ainaldyra bilgen elderding biri – Mongholiya. Monghol júrty ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynan bastap-aq tarihy tanymdy janghyrtugha myqtap kirisip ketti. 2006 jyly Mon­gholiya Shynghys han qúrghan monghol memleketining 800 jyldyghyn atap ótti. Mereytoydyng tek tarihy ghana astarynyng bolmaytyndyghyn saltanatty sharagha AQSh auyl sharuashylyghy ministri Maykl Yohans bastaghan arnayy delegasiyanyng kelgeninen-aq angharugha bolady. Ameriy­kalyq sayasatkerler preziydent Dj. Bushtyng qúttyqtauyn jetkizgen. Resmy Ulan-Bator mereytoydy últty әlemge tanytudyng qúraly retinde de paydalana bildi. Alayda, mongholdar memlekettilik dәstýrding tarihyn tipten terendete týsti. Ári kýlli týrkige ortaq tarihty jeke iyemdene bastaghanyn bayqaymyz. Olar2011 jyly Ghún memleketining 2220 jyldyghyn da resmy týrde atap ótken. Alayda, songhy kezderi ghúndardy tikeley monghol retinde baghalau beleng ala bastady. Nәtiyjesinde, Mongholiya turizm salasyn әjeptәuir damytty, elge keletin turister sany jyl sanap artyp keledi. Tek 2013 jyldyng ózinde Mongholiyagha 500 myngha juyq turist barghan. Investorlar da elge kele bastady. Qazir Mongholiya jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim mólsheri óte jyldam artyp kele jatqan el. Biraq, qalay bolghanda da mongholdar memlekettilik dәstýrdi tek iydeolgiya qúraly ghana emes, óte jaqsy úiymdastyrylghan PR aksiyalaryna ainaldyra bildi.

Qalay bolghanda da, memleket qúryluy mereytoyy tek sol memleketting әlemge ózin ózi tanytu ýshin emes, al eng aldymen azamattardyng patriottyq sezimderin arttyru ýshin úiymdastyrylady. My­saly, Qytay Kommunistik partiyasy­nyng jetekshileri 2013 jylghy partiya sezinde aldaghy onjyldyqtardyng negi­zgi maq­saty retinde Qytay Halyq Respub­liy­kasynyng 2049 jyly atalatyn 100 jyl­dyghyna dayyndaludy bekitti. Sol siyaq­ty 2023 jyly atalyp ótetin Týrkiya Res­pub­likasynyng 100 jyldyghy da eng aldy­men ishki auditoriyagha arnalghan is-sharalar.

Sondyqtan, Qazaq handyghynyng merey­toyyn ótkizude ózge elderding tәjiriybesin de qarau qajet.

«Mәngilik el» iydeyasy – memlekettilik dәstýri

Preziydent sózining astarynan úqqan songhy payymymyz tarihty nasihattau arqyly memlekettilik dәstýri birte-birte últtyq iydeologiyagha ainalyp kele jatqandyghy. Ádette, «memlekettilik» úghymyn tek memlekettik qúrylym retinde baghalaymyz. Alayda, memlekettilik degenimiz, tarihta óz memleketin qúra bilgen halyqtardyng damu dengeyimen de ólshenedi. Ári memleketting damuy men qyzmetin úiymdastyrugha qajet iydeya­lar men kózqarastardyng tútas­tay jýiesin de «memlekettilik» dep bagha­laydy birqatar sarapshylar. Demek, «Mәn­gilik El» iydeyasy últtyq-memlekettik iydeyanyng negizi, irgetasy desek te bolady. Jәne de, eng bastysy, búl iydeya elding ótkenine ghana qatysty emes, bolashaghyna qyzmet etetin iydeya.

Kóne týrkiler ansaghan Mәngilik El shyn mәnisinde búl býgingi bizding týsinigimizdegi memleket. Bizding babalarymyz shynayy týrde berik, ózgelerge de yqpalyn jýrgize alatyn memleket retinde kórgisi keldi, mine, bizding úrpaqtyng mandayyna sol babalarymyzdyng arman etken quatty da yqpaldy memleket qúru baqyty tiydi. Sondyqtan, erteng tek Qazaq handyghynyng mereytoyy emes, sonymen qatar, 2017 jyly Týrik qaghandyghynyng 1465 jyldyghy, 2024 jyly Altyn Orda memleketining 800 jyldyghy siyaqty atau­ly datalardy da úmytpauymyz tiyis. Áriy­ne, Qazaq handyghynyng qúrylghan jylyn anyqtap, oghan layyqty bagha bermey túryp, Qazaq memleketin qúrghan han-súltandargha, batyrlargha qúrmet kórsetpey túryp, kýlli týrkilik qúndylyqtargha iyelik etuge úmtylu erte shyghar, biraq biz kýlli týr­kining atajúrtynda otyrghan elmiz. Onyng ýstine, Mәngilik El iydeyasyn qayta jan­ghyrtu arqyly Qazaq memleketi ózin bayaghy Dala imperiyalarynyng múrageri, kóne memlekettilik dәstýrlerding jal­ghas­­tyrushysy etip jariyalauda. Týp­tin-týbinde býginde biz aityp jýrgen «Mәngilik El» úghymyn orys tilindegi «derjavnosti» sózining balamasy retinde qabyl­daugha bolady. Biz jay kópting biri bola­tyn memleket emes, ozyq, yqpaldy memleket qúrugha úmtyluymyz qajet. Sebe­bi, qazirgi zamanda tek belsendi, quat­­ty memleket qana ómirshen, qaterlerge tótep bere alady. Osydan birneshe jyl búryn, Qazaqstan damyghan elu eldin, endi otyz elding qataryna enu qajettigi jónin­degi Elbasynyng sózderi búl tek jay úran sózder emes, últty, halyqty tek algha, bә­sekege qabiletti bolugha tartqan Strategiya.

Sondyqtan, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy qazaqtyng jana sapagha kóteriluining kezekti manyzdy mejesi. Búl is-sharagha mereytoy dep emes, al eng bastysy bolashaqta últtyng sapasyn, memlekettilikti arttyru men azamat­tardyng jýreginde mem­leket­shildik sezimin úyalatudyng jana bir mým­kin­digi dep qarauymyz qajet. Yaghni, bas­ty maqsat – Memlekettilik dәstýrding sabaq­­tas­tyghyn janghyrtu, bekitu. Jәne de búl mereytoy «Mәngilik El» iydeyasyn búqaranyng sanasyna siniru ýshin qajet.

Erlan QARIYN,

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti

janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory, sayasy ghylymdar kandidaty.

"Egemen Qazaqstan"

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1182
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1843
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1895