"Qúrmetti Abai.kz redaksiyasy! Tәuelsizdigimizding basty jauy - jemqorlyq, әdiletsizdikpen birge kýresu bәrimizding mindetimiz. Búl maqalada da naqty dәiekter keltirdik. Búl derekterdi tipti Preziydenti әkimshiligine deyin jazyp edik biraq nәtiyje joq, endi býkil el bilsin degen niyetpen taghy maqala ghyp jazdym ózderinizge. Óz oqyrmanyn tabaryna senemiz. Aqtóbe auyly túrghyndarynan".

Jambyl oblysy, Shu audany, Aqtóbe auylynyng әkimi B.Baydauletov turaly az aitylyp jýrgen joq. Men kóp jyldar boyy Shu audany, Aqtóbe auylyndaghy Q.Sәtbaev mektebinde ústaz bolyp, zeynetke shyqtym. Sol uaqytta qazirgi auyl әkimi B.Baydauletov mening oqushym bolghan. Ózining aty-jónin әreng jazyp jýrgen bilimsiz B.Baydauletov qazir auyldyng әkimi. Men onyng әkim bolghanyna esh dauym joq, biraq auyl halqyna, auyl túrghyndaryna keri әser etude. Auylda mektep oqushylarynyng ózi: «Nesine sabaq oqyp basymyzdy qatyramyz, dymdy bilmeytin, óz atyn jaza almaytyn B.Baydauletov te әkim bolyp otyr ghoy, biz de sol sekildi bәrin satyp alamyz, qazir zaman bilimdiniki emes, tek aqshanyki» dep oqugha, bilimge degen ynta-jigerlerin joyda. Mine osynyng ózi paraqorlyq jaylaghan osy zamannyng últ bolashaghyna qalay keri әser etip otyrghandyghyn anghartpaydy ma?!

Bizding qogham qalay algha basyp, әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna enedi, eger de bilimsiz B.Baydauletov sekildiler el basqarsa?! Jastargha ýlgi bolsa?!

Q.Sәtbaev mektebining sol uaqyttaghy diyrektory bolghan H.Núrghaliyev jәne eki orynbasarlary B.Jantaev, M.Ahmetjanovtardyng qoldary qoyylghan  anyqtama B.Baydauletovtyng mektepte qalay oqyghandyghyn dәleldese kerek. Búl anyqtama B.Baydauletovtyng әkesi Júmabek Baydauletovke jazylghan. Jәne anyqtamada «Baydauleov Aleshka» delingen. Auyl halqy Baghlan Baydauletovti «Aleshka» dep ketken. Sondyqtan da osylay jazylghan. Tipti búl anyqtamada B.Baydauletovtyng mektepting mýlkin úrlaghandyghy anyq jazylghan. B.Baydauletov osy úrlyghyn әli kýnge deyin qoyghan joq. Ózi әkim bolyp otyrghan qazirgi uaqytta memleket mýlkine qol saluda. Yaghny memleket qarajatyn zansyz joldarmen jymqyruda. Onyng bir dәleli B.Baydauletov ózining qyzmettik kuәligin Shu qalasyndaghy «Úlar» qonaq ýiine kepilge tastap, memleket qarajatyn jymqyru ýshin qonaq ýiden zansyz qújattar jasatqan. Oghan  B.Baydauletovtyng qyzmettik kuәligi kóshirmesi men  audio jazbalar dәlel bola alady. Audio jazbada «Úlar» qonaq ýiining әkimshisi Áshirkýl Shuratbaeva әkim B.Baydauletovke jalghan qújat jasap bergendigin ózi bayandap beredi.

 Bayaghyda kenes kezinde Aqtóbe auylyndaghy (sol uaqyttaghy auyl atauy: kommunizm) dýkende satushy bolghan Baluan degen bir aghamyz 20 tiyn jegeni ýshin eki jylgha sottalyp ketkendigine býkil auyl kuә bolghan edi. Men búl jerde bayaghy zamandy ansap otyrgham joq, tek sol kezding tәrtibine qayran qalam. Al, qazir әkim B.Baydauleov óz inisi N.Baydauletovke zansyz ailyq jazyp, memleket mýlkine zalal keltirse de әli bir jazasyn almay әkim bolyp otyrghanyna tanym bar... 

 Sonday-aq B.Baydauleov Ata zanymyzda erekshe qorghalghan, QR Tәuelsizdigining basty nyshany – QR Tuyn qorlauda. Qashan Aqtóbe әkimshiligining aldyna barsan, mandayshasyndaghy alba-júlba, jyrtyq-jyrtyq bolghan tudy kóresin. Búl da B.Baydauleovtyng últ rәmizderine degen qúrmetsizdigi, patriotizmnen júrday, QR Memlekettik qyzmet zanyn ayaqqa basyp, Ata zanymyzdy ayaqqa taptap jýrgendigining kórinisi. QR rәmizining Jambyl oblysy, Shu audany, Aqtóbe әkimshiligining mandayshasynda qalay qorlanghandyghyna suretter dәlel bola alady. 

B.Baydauleovtyng osynshama qylmystaryn Shu audany әkimi B.Núrkenovke, Jambyl oblysy әkimi K.Kókrekbaevqa da aryz jazyp aitqan bolatynmyn jәne basqa da auyl túrghyndary aitqan bolatyn. Biraq Jambyl oblysynyng әkimi K.Kókrekbaev jәne Shu audanynyng әkimi  B.Núrkenov osynday  әkimdi barynsha qorghauda. Nege?! Ne ýshin?!

 B.Ylshybaeva, Jambyl oblysy,  Shu audany

Aqtóbe auyly túrghyny

jәne basqa da auyl túrghyndarynan

Abai.kz