Qyrghyzdar qyrqysyp jatyr
Sәuirde Qyrghyz memleketin sarsangha týsirgen oqighagha bagha bergen sayasattanushy mamandar «Alataudyng arghy betindegi alasapyran onay basyla qoymaydy» degen saryndaghy pikirlerin algha tartqanda, Reseyde saparlap jýrgen Ózbekstan Preziydenti Islam Karimov: «Qyrghyz elindegi jaghdaydyng permanentti sipat alyp ketpeuine kepil joq», - dep boljam jasaghan edi. Al dәl osy kezenderde qazaqstandyq jurnalistermen kezdesuge arnayy kelgen Qyrghyzstannyng «Ar-Namys» partiyasynyng jetekshisi Feliks Kulov: «Qyrghyz halqynyng búl әreketinen jabayylyqty izdeuding qajeti joq. Osy jaghdaygha iytermelegen - biylikting ózi. Demokratiyalyq tandau jasaghan halyq túraqtylyq qalpyna keltirilgenshe uaqytsha ýkimetke senim bildiredi dep oilaymyn», - degen-di. Tónkeriske týrtki boldy degen biylik qúrylymyndaghy bәkiyevshiler jappay shettetilip, uaqytsha ýkimet ornaghanyna bir ay uaqyt óter-ótpesten, Kulovsha aitqanda, «taghylyghy emes, sayasy mәdeniyetining jogharylyghynan biylikti onay tónkerip tastaytyn qyrghyz halqy» taghy da shala býlinip jatyr.
Sәuirde Qyrghyz memleketin sarsangha týsirgen oqighagha bagha bergen sayasattanushy mamandar «Alataudyng arghy betindegi alasapyran onay basyla qoymaydy» degen saryndaghy pikirlerin algha tartqanda, Reseyde saparlap jýrgen Ózbekstan Preziydenti Islam Karimov: «Qyrghyz elindegi jaghdaydyng permanentti sipat alyp ketpeuine kepil joq», - dep boljam jasaghan edi. Al dәl osy kezenderde qazaqstandyq jurnalistermen kezdesuge arnayy kelgen Qyrghyzstannyng «Ar-Namys» partiyasynyng jetekshisi Feliks Kulov: «Qyrghyz halqynyng búl әreketinen jabayylyqty izdeuding qajeti joq. Osy jaghdaygha iytermelegen - biylikting ózi. Demokratiyalyq tandau jasaghan halyq túraqtylyq qalpyna keltirilgenshe uaqytsha ýkimetke senim bildiredi dep oilaymyn», - degen-di. Tónkeriske týrtki boldy degen biylik qúrylymyndaghy bәkiyevshiler jappay shettetilip, uaqytsha ýkimet ornaghanyna bir ay uaqyt óter-ótpesten, Kulovsha aitqanda, «taghylyghy emes, sayasy mәdeniyetining jogharylyghynan biylikti onay tónkerip tastaytyn qyrghyz halqy» taghy da shala býlinip jatyr.
Jalpaq tilmen aitqanda, Qyrghyz elinde oryn alghan sәuirdegi tónkeristen keyin beybit ómir bes jyl túrmaq, bes aptagha jetpedi. Keshe Jalal-Abad qalasynda (qyrghyz zany boyynsha «eks-preziydent» dep ataugha bolmaytyn) Qúrmanbek Bәkiyevting jaqtastary men uaqytsha ýkimetti quattaytyn partiyalardyng biri «Ata-Mekennin» belsendilerining arasynda qaqtyghys oryn aldy. Alghashynda tas laqtyryp, soyyl sermesken eki top shiyelenis kezinde bir-birine qaru kezenip, oq ta atqan. Bәkiyevshiler búghan deyin basyp alghan oblystyq әkimshilik ghimaratty uysynan onaylyqpen shygharmaytynyn ashyq anghartty. «Kalashnikov avtomattarymen múzday qarulanghan 400-ge juyq adam aimaqtyng bas kensesine uaqytsha ýkimet jaqtastaryn attap bastyrar emes», - dedi «Ata-Meken» partiyasynyng ókili Asylbek Tekebaev. Osy bir әredikte Qyrghyzstannyng aqparat qúraldary «qaruly jasaqtardyng kýzetine alynghan Osh oblysynda jaghday sayabyrsyp, búdan keyin arnayy qyzmet sarbazdary tútqiyldan basyp alynghan Jalal-Abad oblystyq әkimshiliginen azat etti» degen mәlimet taratqanmen, keybir aqparlargha qaraghanda, Jalal-Abadta uaqytsha ýkimet pen Q.Bәkiyevting jaqtastarynyng ózara atysy úzaqqa sozylghan. Tipti keybir derek kózderinde atalghan ónir ortalyghy әli de uaqytsha ýkimetting baqylauyna alynbaghany aitylady. Aymaq ortalyghyndaghy qaruly qaqtyghys memlekettik uniyversiytet manynda ótken. Al elding densaulyq saqtau ministrligi «jalpy, zardap shekkenderding sany 63-ke jetti» dep habarlady. Vedomstvo ókilderi auyr jaraqat alghandardyng biri operasiya ýstelinde jan tәsilim etkenin rastady. Al kuәgerler bolsa Jalal-Abadtaghy atys kezinde, kem degende, ýsh adamnyng kóz júmghanyn aitady.
Uaqytsha ýkimet ókilderining aituynsha, kezekti býlikti úiymdastyrushy - bir kezderi Qúrmanbek Bәkiyevting kenesshisi bolghan «Jana Qyrghyzstan» partiyasynyng jetekshisi Ýsen Sydyqov. Keshe týs aua Osh oblysynyng Ishki ister departamenti basshysynyng orynbasary Shәkir Zýlimov aqparat qúraldaryna mәlimdeme jasap, Ý.Sydyqovtyng tútqyndalghanyn jetkizdi.
Búdan keyin ile-shala uaqytsha ýkimetting qarauyndaghy kýshtik qúrylymdar qyrghyz kommunisterining basshysy Ysqaq Masaliyevti tútqyndady. Búl әreketter qany qyzu kóterilisshilerdi ekilendire týspesine esh kepil joq. Kerisinshe, janjal otyna may qúya týsui bek mýmkin. Sebebi «sәuir oqighasy» da Talastaghy tútqyndardyng taghdyryna baylanysty bastaldy emes pe? Janjal oshaghy qatar tútanghan Oshtaghy jaghdaygha kelsek, ishki әsker men әskery arnayy qyzmet sarbazdary qalagha kirgizilip, aimaqtyq әkimshilikte ózin bir kýn gubernator sezingen Mamasadyq Bәkirov ghimarattan quylyp, búrynghy basshy Sooronbay Jeenbekov oryntaghyna qayta jayghasqan kórinedi. Qalay desek te, elding ontýstigindegi ýsh oblys eki kýn boyy eki iyininen dem alyp, alasapyran kýy keshti. Taghy da qan tógildi. Kýn sayyn kýsh qoldanu, kópe-kórineu oq atu ýirenshikti әdetke ainalyp bara jatqan qyrghyz qoghamynda túraqtylyq ornau ýshin әli birshama uaqyt kerek siyaqty. «Bәkiyevshilerge kómek soltýstik jaqtan berilip otyr» degen kýdigin jasyra almay Qyrghyzstan Últtyq qauipsizdik qyzmetining basshysy Keneshbek Dushebaev Marat Bәkiyevting Almatyda jan saughalap jýrgeni turaly jәne Qazaqstannan uaqytsha ýkimetke qarsy topqa 1 mln dollar qarjy jibergeni jayynda mәlimdegen edi. Keshe elimizding Últtyq qauipsizdik komiytetining baspasóz hatshysy «Dushebaev joldastyng aqpary shyndyqqa janaspaydy. Qazaqstanda Marat Bәkiyev te, olar aityp otyrghan ózge adamdar da joq», - dep teriske shyghardy. Alasapyranda biylikke kelip, әli de bolsa buyny bekip ýlgermegen uaqytsha ýkimetting bir sәtke sharasyzdyq tanytyp, bәkiyevshiler aldynda әlsizdigin bayqatyp alghany da túraqsyzdyqtyng etek aluyna bir sebep bolsa kerek.
Dәl osy kezderde kanadalyq rejisser Tomas Lahusen «sәuir oqighasyna» qatysty derekti filimning týsirilimi ayaqtalghandyghynan habardar etu ýshin baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Filimde Maevka, Bishkek, Osh, Jalal-Abad jәne taghy basqa da jerlerde oryn alghan qaqtyghystar boyamasyz kórsetiletinin jetkizgen óner iyesi «filimdi ózining ózektiligin joghaltpay túrghanda tezirek jaryqqa shygharamyz» dedi. Eger Qyrghyzstanda búlaysha «býlik sindromy» qaytalana berse, atalghan filim ózining ózektiligin birshama uaqytqa deyin joghaltpaydy. Yaghny rejisserding asyqpauyna bolady. Ya bolmasa búl enbegi jaramsyz bolyp, mýlde jana tuyndygha kirisui әbden mýmkin.
Jarqyn Týsipbekúly
«Alash ainasy», 15 mamyr 2010 jyl