On eki-on ýsh jasar, әljuaz, nәp-nәzik bala kópqabatty ýiding ýshinshi-tórtinshi qabaty aralyghyndaghy baspaldaqta anasynyng qoynyna tyghylyp, býrisip otyr eken. Ýstindegi jaghal-jaghal kónetoz kýrkesi men qonyr shalbary aighyz-ayghyz. Shan. Tura tirshilikting jas balanyng jýregin qarmap qalghan zilmauyr tozany tәrizdi. Anasy bizdi kórip, әjim aighyzdaghan jýzin búryp әketti. Jas shamasy eluge endi tolghan. Áytpese, odan da tómen. Móltildegen qos janarynan tómen qaray sorghalaghan kóz jasy tereng әjimderding say-sayymen aghyp barady.

Jetkinshek kýzgi qara suyqtyng óne boyyndy qaltyratar ótkir lebinen, joq, әlde qabyrghasy qatyp, buyny bekimey jatyp tondyrghan ómirding ókpek jelinen qorghanghan tәrizdi anasynyng bauyryna tyghyla beredi. Anada da jylytar jylu qalmaghanday.
Eki iyghy kezek-kezek býlkildegen jetkinshek әlden uaqytta demige til qatty:
– Bәribir ólemin, – dedi, – mening ómir sýrgim kelmeydi.
Qansha talaptansaq ta ystyq úyasynan maskýnem jarynyng tepkini quyp shyqqan, qayghydan qan jútyp otyrghan anasy ashylyp kóp nәrse aita almady. Kókirektegi zapyranday ashy oy kómeyge tirelip qalghan tәrizdi. Ýzik-ýzik aitqan bastaghy beynet, ómirdegi opyq turaly sózinen úqqanymyz әuel basta Qúday qosqan qosaghy Aughan soghysynyng ardageri eken. Kýni keshegi alapat soghys. Sosyn baryp qayghynyng túmshalaghan qara búltyn serpip jiberemin dep araq ishetin kórinedi. Anar (aty-jóni ózgertilip alyndy) Berikjannyng jan jýregin týsinedi. Týsinbeytini ózge, ózimen birge Aughanstanda әskery boryshyn ótep jýrip, opat bolghan bozdaqtardy jan jýregi ezilip ayaghanda ózining bauyr etinen jaralghan balalaryn nege ayamaydy. Auzyna atyng óshkir araq tiyse boldy attandap shygha keledi. Qúddy bir maydan dalasyndaghyday. Esi bir kirip, bir shyghyp jýrgende aldyndaghy әielin de, kereuetting astyna tyghylghan ýsh balasyn da ayausyz soqqygha jyghyp tastaydy. Tipti óltirip jiberuge bar. Qúdaydyng qútty kýni bolmaghanymen, kýn aralatyp kórgeni osy.
Áuel basta Berikjannan kónildi, aqjarqyn adam joq edi. Búlar oqityn pedagogikalyq instituttyng jataqhanasyna kirip kelgende tәmam qyz jalt qaraushy edi. Úzyn, súnghaq boyly, qoy qara múrtty jas jigit – jigitting tóresindey. Áskery mindetin Aughanstannan ótep kelipti. Ot jalynnyng arasynan aman kelgeni tatar dәmining tausylmaghanynan ghoy. Ózi de ajalgha qiyatyn adam emes. Týr-túlghasyna qarap kóz toyarlyq. Onyng ýstine, ónerden de qúralaqan emes. Dombyrany shertisi qanday. Arqanyng keng tynysty әnderin birinen song birin syzyltqanda әlgi teledidardan kýnde kórip jýrgen әrtisterden synyq sýiem kemdigi bolmaytyn. Búl da el maqtaghan jigitti qúlay sýiipti. Júbaylyq ómir jaqsylyqpen bastalghan. Bir-birine syilasty, izetti edi.
Alty ay ótken song ba, joq, әlde jylgha juyq uaqyt pa eken bir kýni Berikjan uday mas bolyp keldi. Esikting aldynda tenselip sәl túrdy da kesken terektey súlap týsti. Tósegine aparyp jatqyzbaq bolghan Anardy qúlaq shekeden qúlashtay úrghan. Jas otaudyng shanyraghyna ýiirilgen qayghynyng búlty dәl sol kýnnen bastalyp edi. Anar san ret ketip qalugha oqtalghan. Áytse de, boyyndaghy bir sezim bosaghagha baylap qoydy.
Týneugýni balalardyng jatyn bólmesine engende tóbe shashy tik túrghan. Kenjesi Qanat bólmening dәl ortasyndaghy elektr shamynyng symyna kir jayatyn aq jipti jalghap asylyp túr eken. Álde asylghaly túr. Anar jan úshyryp as bólmeden qolyna ilekken lóket pyshaqty alyp kelip, jipti qiyp jiberdi. Álden uaqytta ýn-týnsiz jatqan Qanattyng shala-jansar denesine jan kirgendey qinala ýzdigip dem aldy. Sondaghy quanghanyn kórseniz ghoy. ­Balasy ómirge ekinshi ret kelgendey. Qas-qaghym sәt keshikse, kesh bolady eken.
Sodan beri qoryqqanynan Qanatyn qasynan tastamaydy. Kózi tayyp ketse taghy da asylyp qalatynday. Jarytymsyz jalaqysymen kýn kórip jýrgen júmysyn da tastady. Maskýnem Berikjan ýidegi jaramdy dýniyening bәrin satyp araqqa aiyrbastap bolghan. Jalghyz qalghany bayaghy qyz kýnindegi aq sezimi.
Bir otbasyndaghy qasiretting sebebin sezgendeymiz. Jalghyz emes biraq. 2010 jyly 12 jastan 29 jasqa deyingi balalar men jastardyng arasynda 321-i ózine-ózi qol kóterip, jaryq dýniyemen qosh aitysqan. 321 shanyraqtaghy orny tolmas qayghy-qasiret. Aytudyng ózi auyr. Al osy zilmauyr salmaqty jýregimen kótergenderding hali neshik eken. 2011 jyly janaghy kórsetkish 256-gha týsipti. Áyteuir, birshama tómendegen. Al 2012 jyly – 227. 2013 jyly 194 qayghyly oqigha oryn alghan. Búl rette, statistikalyq esepke ene bermeytin ayaqtalmaghan oqigha dep kórsetiletin de jaylar bar eken. Shamasy, asylghan, u ishken ómirden baz keshkenderding әldebir sebeptermen tatar dәmi tausylmay aman qaluy. Mamandardyng aituyna qaraghanda, jastar arasynda joly bolmaghan mahabbat, otbasyndaghy yryn-jyryn, ata-analardyng ajyrasuy, ózderining nemese jaqyn tuystarynyng auyr dertke shaldyghuy, qarjy mәselesi sebep bolady eken. Onyng ýstine, mektep oqushylarynyng ózderinen ýlken balalardan jәbir kórui. Olardyng ýnemi qorlap, kemitip aqsha talap etui. Áleumettik-túrmystyq jaydyng adam tózgisizdigi.
– Árqily qayghyly jaghdaylardy saraptap kóretin bolsaq, qalyptasyp otyrghan qayghyly oqighalar bylaysha kórinis tabar edi, – deydi Kókshetau qalalyq ishki sayasat bólimining janyndaghy «Jastar resurstyq ortalyghy» memlekettik kommunaldyq mekemesining qyzmetkeri Kseniya Androsova, – adamnyng ózine-ózi qol kóterui otyz jasqa deyin kóbirek oryn alady. Al әielderge qaraghanda, er adamdar arasynda kóp. Sonday-aq ómirden baz keshkenderding basym kópshiligi júmyssyzdar. 2013 jylghy mәlimetterdi saralaghanda, opat bolghandardyng ekeui ghana júmys isteytindigi belgili bolyp otyr. Songhy uaqytta kәmeletke jasy tolmaghandardyng arasynda kýrt ósip ketkendigi bayqalady. Ras, biz bilim oshaqtarynda, jastar arasynda týsinik júmystaryn jýrgizemiz. Biraq sol júmystardyng keri әseri de boluy mýmkin ekenin psiholog maman retinde joqqa shygharmaymyn.
Adamgha qay kezde de ómir qymbat. Jaryq dýnie Allanyng amanaty. Ilki zamanda ózine-ózi qol kóteru el ishinde kezdese qoymaytyn shetin oqigha edi. Ómirine ókpelep jaryq dýniyemen qosh aitysqan múnday miskinder bolsa, ata-babalar mәngilik tynys tapqan qara qorymgha qoymay, oqshau, bólek jerleytin. Álde osy bir isharanyng astarynda jer basyp tiri jýrgenderdi oghashtan saqtandyratyn maghyna bar ma eken.
– Adamnyng ózine-ózi qol kóterui eng auyr kýnә bolyp esepteledi. Tipti Múhammed Payghambarymyzdyng (s.a.u.) hadiysinde de «Qalay ómir sýrsen, solay ólesin. Qalay ólsen, solay tirilesin» dep aitylghan, – deydi Krasnoyar kentindegi Shoyynbek Ábdikәrimúly atyndaghy meshitting bas imamy Nauan Mýtәlúly, – múnday soraqylyq eng aldymen dinsizdik­ten bolyp otyr. Dinge berik adam Alla­nyng amanatyna qiyanat jasamasa kerek.

Bayqal BAYÁDILOV, Aqmola oblysy

"Jas qazaq" gazeti

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týnnúsqadaghy taqyryp: «Beu, ómir qymbat eng ghoy...»