Seysenbi, 23 Shilde 2024
46 - sóz 7224 0 pikir 13 Qazan, 2014 saghat 17:46

Serik Qirabaev: "MAGhJAN: "MEN JENILDIM, OL JENDI GhOY...""

Memlekettik syilyqtyng iyegeri, әdebiyettanushy-ghalym, akademik Serik Qirabaevpen (surette) súhbat

–  Serik agha, Sәken Seyfullin turaly әr jerde aityp jýrgen oilarynyzdy tyndap jýrmiz. Keyingi jyldary aqyn jayly әrtýrli qayshylyqty pikirler aitylatyn boldy. Sonyng aq-qarasyn ajyratyp, bayybyna bara bermeytin siyaqtymyz. Ásirese jas úrpaq ýshin kóp nәrse týsiniksiz. Osy turaly shynayy shyndyqty ózinizden estip bilgimiz keledi…
–  Sәken, sózsiz, revolusioner aqyn. Revolusiyany qabyldaghan bir ghana Sәken emes, qazaqta ýlken top bar. Ol Á.Jangeldinnen bastap, Túrar Rysqúlov, Nyghmet Núrmaqov, Oraz Jandosov, Ábdirahman Áytiyev, Seyitqaly Mendeshev, taghy da kóptegen qayratkerler qazaqtyng tәuelsizdigi osy jolmen keledi dep úqqan. Býginde Sәkenge taghylghan aiyptardy solardyng bәrine de tanugha bolady. Al biraq «osylardyng bәri halqyna adal qyzmet istegen joq, ózindik-qazaqtyq, últtyq psihologiyalyq mýddesi bolghan joq» dep kesip aitugha kimning tili barady?! Osy túrghydan qaraytyn bolsaq, ózi qyzmet etken jana ókimetke Sәkenning kózqarasy birkelki bolmaghanyn kóremiz.
– Sovettik sayasatqa qayshy pikirleri de boldy deysiz ghoy? 
– Áriyne. Kenes ókimeti qazaqqa qanday jaqsylyq әkeledi dep qaraghan Sәken oghan kýdigi bolghan kezde qazaqqa jat sayasatqa ylghy da qarsy shyqqan. «Onyng solshyldyq ómirinde onshyldyq kózqarastar bar» degen aiyptaular osydan shyqqan. Smaghúl Sәduaqasovtyng maqalasynda «Sәken kedeylerding jyrshysy emes, onyng jyrlaghany – qazaqtyng myrzasy. Astynda – asau túlpary, qolynda – dombyrasy. Búl qay qazaqtyng kedeyine úqsaydy!?»  degen aiyp bar.
Sәken eng aldymen últtyq aqyn. Qy­zylshyl bolghany ras. Qanshama qy­zylshyl bolghanmenen, qazaqtyng mýddesine kelgende ózining qyzyl basshylarymen ke­lisimge kele almay, ylghy qaqtyghysyp qalyp jýrgen. Qazaqtyng bastan keshken qiyndyq-qasiretining bәrin Sәken óz shygharmalarynda aitty.  20-jyldardaghy asharshylyq kezinde «Ash qazaq» degen óleni shyqty. Ol kenestik basylymdarda emes, «Aq jol» gazetinde jariyalandy. «Otarbanyng júmsaq vagonynda» degen óleninde de kenes sayasatyna qarsylyq ýnderi bar. Otarbanyng júmsaq vagonynda kele jatqan adam ­– keshegi aqtyng ofiyseri. Kenes ókimetine qarsy kýresip, qolymen talay eldi atqan kisi býgin ornyn qayta iyemdenip, otarbanyng júmsaq vagonynda ketip bara jatyr… «Sovet balasy» degen óleninde Sәken: «Mynau qu NEP, Qoydy ghoy jep, Qayran sovdep keler me edi ainalyp» deydi. Múnda onyng NEP-ting sayasatyn qabyldamay, qaytadan sovdepti kýtip otyrghany kórinedi.  Kýndelikti qyzmette de Sәkenning últ mýddesi túrghysynda tyndyrghan kóp enbegi bar. 1923 jyly Orynborda III partiya konferensiyasy boldy. Oghan sol kezdegi Ortalyq Komiytetting hatshysy Emeliyan Yaroslavskiy keldi. Sәken ol kezde Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy. Sonda Sәken bastaghan qazaqtyng 14 kommuniysi Yaroslavskiyding atyna hat jazghan. Onda «Qazaq avtonomiya (Kirgizskaya avtonomomiya) alghanmen, elde qazaqtyng últtyq mýddesin oilap otyrghan eshkim joq. Biz әli búrynghysha orystardyng biyliginde otyrmyz! Bizde qazaqsha shyghatyn gazet-jurnal, baspasóz jetimsiz. Bizde kitap basu isi degen joq! Qazaq tili memlekettik status almaghan. Memlekettik is jýrgizu qazaq tilinde jýrmeydi» dep jazghan. Yaroslavskiy olardyng isinen «últshyldyq» kórgenmen, keyin búl salada birsypyra sharalar jýrgizgen. Kitap baspasyn ashu, qazaq tilin memlekettik til etu, qazaq tilinde is jýrgizu sharalary qolgha alynghan. Búl saladaghy Sәkenning maqalalary qazir elding bәrine belgili. Kezinde «últtardyng ózin-ózi basqaru sayasaty» degenning ózi qazaqtarda bolmaghany jasyryn emes. Býkil kenes halyqtarynyng ishindegi ózin-ózi biylemegeni – tek qazaqtar ghana. Onyng sebebi kezinde Stalinning qazaqtardy ókpeletip alghandyghynan. Qazaqtar Alashorda avtonomiyasy kezinde de, kenestik avtonomiya túsynda da Stalinmen kelissózge barghan. «Biz Alash avtonomiyasymen Rossiyanyng qaramaghyna kireyik» degen. Biraq Stalin ony qabyldamady. Keyin kenestik avtonomiya qúrylghan kezde shekara  mәselesimen Stalinmen kelise alghan joq. Keyin Lenin sheshti ghoy ol mәseleni. Mine, osylardyng bәri tarihta da, halyq auzynda da saqtalghan. Osylardyng nәtiyjesinde Stalinde «qazaqtar – últshyl halyq» degen úghym tuyp qalghan. Stalinning ómirinde qazaqqa betining búrylmaghanynyn  sebebi – osy. Goloshekinning sózine erip, Stalin qazaqtyng belgili túlghalarynyng bәrin qúrtty. Tek Otan soghysyndaghy Mәskeudi qorghau kezinde ghana qazaqtardyng batyr halyq ekendigine kózi jetti. Mәskeudi qorghau kezinde bizding Mәlik Ghabdulliyn, Tólegen Toqtarov, Áliya men Mәnshýkter 41-jyldyng kýzinde erlik jasaghan. Sonyng ózinde olargha batyrlyqty 43-jyly berdi ghoy. Shyn ba, shyn emes pe dep, әbden tekserip, búltaratyn jaghday bolmaghannan keyin amalsyz berdi. Mine, sol kezde Stalinning oiy ózgergen boluy kerek. Osydan keyin ghana qazaqtan Shayahmetovti birinshi bastyq qyldy.
– Sol kezdegi qayratkerlerding bәri Kenes ókimetin qabyldaghanda, biz odan ne payda kóremiz degen ólshemmen qarady. Últqa paydasy túrghysynan ólshegen ghoy bәri.
– Sәken ózining publisistikalyq maqa­larynda da qazaq ómirindegi janalyq­tardyng jarshysy boldy. Qazaq dalasyna úshaqtyn, poyyzdyn, avtomobiliding kelui – bәri Sәkenning ólenderinde bar. Odan aqyn Qazaq elining óresi óskenin kórdi. Múnyng bәri onyng últ janashyry ekendigining belgisi. Goloshekinning túsynda da Sәken onymen ashyq sóilespegen kisi. Soghan tonmoyyn Goloshekin Sәkendi bir juasytyp alu ýshin neshe týrli partiyalyq tekserulerden ótkizip, әbden tekserip, sandaltqan. Toghjanovtyng Sәken jayly maqalalary Goloshekinning tapsyrmasymen jazylghan. Búl – Sәkenning últ mýddesin qorghauda batyl bolghanyn kórsetedi. Sәkendi revolusionersin, halyqqa qyzmet qyp jýrsin, qogham qayratkerising dep eshkim mandayynan sipamaghan. Ol ómirin auyrtpashylyqpen ótkizdi. Ózi redaktor bop otyrghan «Enbekshi qazaq» gazetinde Sәkendi jamandaghan maqalalar jii shyqty.
Sәken Ahmet Baytúrsynúlynyng 50 jyldyq mereytoyyn ózi bas-kóz bop ótkizdi, Ahang jayly arnayy eki ret maqala jazdy. Áuelgi maqalasynda: «Ahmetting últshyl ekeni ras. Ahmetting últshyldyghy qazaqty jaqsy kórgendikten tughan últshyldyq. Búl halyq ýshin paydaly enbekter jasap jýr, oqulyqtar jazyp, mektepke qyzmet istep otyr. Ahmet bizge kerek» degen. Ekinshi maqalasyn Ábdirahman Áytiyevting maqalasyna jauap retinde jazdy.  Mine, osylardyng bәrin de Sәken ómirining jarqyn jaqtary dep aitugha bolady.
­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­– Sәken aty auyzgha ilingende, oghan qosa Maghjan aqynnyng esimi de qatar atalady. Eki aqyn, eki alyp rasynda da bir-birine qarsy bolghan ba? Olardyng qarym-qatynasy jóninde ne aitasyz? 
– Al Maghjanmen qarym-qatynasy jóninde qazir elding kóbi biledi, aita bastady. Maghjan men Sәken kezinde barrikadanyng eki basynda túrghan adamdar ghoy. Omby kezining ózinde de ekeui eki joldy jaqtaghan. Maghjan oqugha Sәkennen bir jyl keyin barghan. Biraq keyinnen Maghjannyng ýlken aqyn ekenin Sәken bildi. Maghjannyng aidau­dan qaytyp kelgennen keyingi tirshiligine, túrmysyna Sәken kóp kómektesken. Sәbit Múqanov marqúmnyng óz auzynan estigenmin, estelikterimde de osyny jazdym. Sәbitting Jazushylar odaghyna bastyq bolghan kezi ghoy. «Maghjannan hat aldym» deydi Sәbiyt. «Kóp zaman ótti, kóp su aqty. Meni syrtqa tebe beresinder me? Ortalaryna almaysyndar ma?» dep jazypty deydi. Sosyn hatty alyp, dereu Sәkenge bardym. Sonda Sәken: «Shaqyru kerek shyghar. Biraq ol sening qolynnan kelmeydi. Mirzoyangha baryndar» depti. Ol kez Gorikiyding shetelge ketip qalghan orys jazushylaryn qaytaryp alyp jatqan túsy ghoy. El sosializm ornady dep senip, ornygha bastaghan. Sәbit marqúm Mirzoyan men Isaevqa baryp, Maghjandy shaqyrtqan. Ózi kýtip alghan. Isaev eki bólmeli pәter bergizgen. Qonaghyn әueli óz ýiine shaqyrghan. Sonda Maghjan túryp: «Sәbit qaraghym, inim siyaqty edin. Óz qolymda oqyghan edin, men saghan barmayyn, ókpeleme. Men Sәkenning ýiine barayyn. Ekeuimiz birge óstik. Keyinnen zaman bizdi eki jolgha saldy ghoy. Men jenildim, ol jendi ghoy. Men ayaghyna jyghylayyn!» depti. Sәkenge telefon soghyp, mәn-jaydy aitqan edim, Sәken: «Alyp kel!» dep aitty deydi. Mynau Qonaev pen Bógenbay batyr kóshelerining qiylysyndaghy Sәkenning qorasynyng aldyndaghy ýlken terek әli túr. Qalijan Bekhojin jazghan terek. Kelsek, Sәken qara galstugin taghyp alyp, qara kostummenen sol qoranyng ishindegi baqqa syimay, әrli-berli jýr eken deydi. Sodan ekeui qúshaqtasyp, kózderine jas alyp kórisipti. Ángimening jalghasy Maghjannyng әieli men Sayfy Qúdashtyng estelikterinde bar. Maghjan әieline: «Býgin Sәkenning ýiine baramyz. Biraq kesh batyp, qaranghy týssin» depti. Sәkenning әieli Gýlbaram Maghjannyng әielimen әngimelesip qalyp, Maghjan men Sәken ózderi bólek týnimen birge bolghan. Keterinde: «Sen jana kelding ghoy. Túrmys degen onay bolmaydy» dep, Sәken Maghjangha 500 som aqsha berdi» dep jazdy Maghjannyng әieli. Keyin men Maghjannyng qylmystyq isin qaradym. Alghashqysyn emes, ekinshi  isin. Sonda Maghjan aidaudan kelgennen keyin (ol kezde Sәken ústalghan) ústalyp otyrghan halyq jauy Sәkenmen qaytadan baylanysqa shyghyp, búrynghy jaulyghyn Sәken arqyly qaytadan jasaugha kiristi dep aiyptalghan eken. Mine, osylardyng barlyghynda Sәkendi jek kórip, qatardan shygharyp tastaytynday eshqanday negiz joq qoy. Sondyqtan da biz Sәken ómirining qayshylyqtaryn atap kórsetkenmen,  negizi halyqtyq ekenin týsinuge tiyispiz. Ol bәri jaqsy dep jalaulatyp jazyp jatty. Al endi ómirding kýngey jaghymen birge, qayshylyqty, kólenkeli jaghy da bary belgili. Ony biz keyin týsinip jýrmiz. Biz tek jaqsylyqty ghana jazdyq. Jaqsylyqty jazu ómir ýshin kerek te, ómir sýru ýshin de kerek. Al endi ómirding kólenkeli tústaryn qosa jazsan, ómirding obektivti shyndyghy degenning ózi sol bolady. Birin Sәken, birin Maghjan jazdy. Osy ekeuin qosa jazghanda, tipti, әdebiyet basqasha baghytta qalyptasuy mýmkin edi. Sondyqtan da biz osynyng barlyghyn týsinip otyryp, әr jazushynyng ózining jaqsylyghyn da, qayshylyghyn da – barlyghyn da kórsetuimiz kerek. Sәken qayshylyqsyz adam emes. Biraq Sәken – últynyng qayratkeri. Al keshegi kenes zamanynda da ol halyq ýshin, qazaq ýshin, últtyq mýdde ýshin qyzmet istegen aqyn dep aitugha tolyq negiz bar.
– Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken
Núrbol Qúdaybergenov,
M.O.Áuezov atyndaghy
Ádebiyet jәne óner institutynyng
kishi ghylymy qyzmetkeri

"Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1391
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2184
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206