Qazaqtildi jurnalister men orystildi jurnalister siyasy eki týrli qalammen jazamyz

Ayym:

- Irina hanym, Siz qiyan-keski oqys oqighalardyng ishinde jýresiz. Ómirinizge, jeke basynyzgha qauip tóngen sәtter boldy ma?

- Rahmet, Ayym! Qiyan-keski bolmasa da, ózge әriptesterimmen birge oqys oqighalardyng ishinde jii jýretinimiz ras. O basta, jurnalist mamandyghyna tandau jasaghan kezde-aq,  búl salanyng qyzyghymen birge qaupining de bolatynyn bildik. «Jeke basyma qauip tóndi» dep tym asyra aitpay-aq qoyayyn, biraq qorqytqandar, dórekilik tanytqandar kóp boldy. Ásirese, songhy jyldarda bolghan eki jaghday esimde qalypty. Biri – Boralday kentinde bolghan lankesterdi jon operasiyasy. «Arystan» arnayy jasaghynyng eki birdey jauyngeri opat bolghan operasiya kezinde, alghashqy aqparattardy anyqtap, oqigha ornynda jýrgenbiz. Qasymda әriptesim Asqar Mendibaev, belgili jurnalist Shynar Saghyndyqova men «Razberemsya» baghdarlamasynyng redaktory Muhit Saparbaev bolghan. Senimdi derek kózderinen – bir lankesting әli qolgha týspegenin estip alghanbyz. «Mýmkin kezdestirip qalarmyz, sóitip, elden búryn kameragha týsirip alamyz», – degen jurnalistik qyzyghushylyq ýshin, eshqaysymyz jeke basymyzgha keler qauipting salmaghyn sol sәtte saralap jatpadyq. Dala tym qaranghy, oqigha ornyna kire almasaq ta, tanghy altygha deyin kete almay jýrdik. Áriyne, qúday saqtap, әlgi terrorist tabylmady.)) Óitkeni, artynan belgili bolghanday, bizding arnayy jasaq oqigha ornynan qylmyskerlerding qashyp ketuine mýmkindik bermegen. Oilanyzshy, artynan bildik qoy, kózi joyylghandar – on birdey asa auyr qylmysqa qatysy bar qylmystyq top eken. Ekinshi jaghday – Shu jaqtan qaytyp kele jatyp, jolay kezdesken kafe qojayyndarynyng tek týrik tilinde habar taratatynyn telearnany qosyp qoyghanyn kórip, týsiru júmystaryn bastap ketkenbiz. Bastapqyda ayaq astynan payda bolghan kamerany týsinbey qalghandar, artynsha, bizdi qorqytugha kóshti. Tipti, adam toly birneshe kólikterin shaqyryp, olar jarty jolgha deyin artymyzdan quyp keldi. Týngi 1-2-lerding kezi ghoy, qorqyp qalghanym ras.)

Núrly:

- Sizdi bylayghy júrt telejurnalist retinde jaqsy tanidy. Al qyzmet jolynyzdy oqyp otyrsaq merzimdi basylymdarda jurnalist bolypsyz. Býgingi qazaq jurnalistikasy turasynda oiynyzdy bilgim keledi.

- Qazaq jurnalistikasyna jogharydan qarap, bagha beretindey dәrejege jetken joqpyn. Degenmen, gazette de, telearnada da júmys istegen jurnalist retinde aitqym keletini – jurnalistikanyng búl eki salasynyng da atqarar jýgi auyr. Jәne qos salada da «sen túr, men atayyn» deytin marqasqa jurnalister jeterlik. Biraq, jalpy alghanda, qazaq jurnalistikasyn jabyla qúraghanymyzben, yaghni, qazaq memleketin osy elde túratyn barlyq últ ókilderining qúraytyny sekildi, qazaq jurnalistikasyn qúraytyn – qazaqtildi jәne orystildi jurnalister eki bólek oilaymyz, jazuymyz da әr basqa. Bir elding jurnalistikasy degen aty bolmasa,  maqsatymyz ortaq, mýddemiz bir desek te, siyasy eki týrli qalammen jazamyz. Jasyratyn nesi bar, keyde últtyq mýdde, qazaqtyng jayy degen mәselege kelgende, orystildi jurnalistterding basym bóligi (orystar dep últyna bólip túrghanym joq –IY.S) – ýnsiz otyra qalady. Biraq qazaqtyng jayyn qozghau, tilining taghdyryn aitu – últshyldyq degen sóz emes! Tipti, keyde ýndemegeni de dúrys deytin de kezimiz bolady. Óitkeni, el jabyla kóterip jatqan mәselege qoldau kórsetuding ornyna, qarsy shyghatyndar tabylady.

Dinara:

- Sizding jurnalistik qyzmetinizde liyderlik qabletiniz anyq bayqalyp túrady, túrghyndardy ylghy da jinap alyp, tәrtipti týrde pikir aitulary ýshin úiymdastyra bilesiz, aldaghy uaqytta biylikten nemese basshylyq oryndardan kórinuiniz mýmkin be? Osyghan deyin de onday lauazymdardan úsynys týsti me?

- Súraghynyz qyzyq eken, men túrghyndardy jinap almaymyn, ózderi jinalyp alyp, bizdi shaqyrady. ) Al, Siz aitqanday, biylikten nemese basshylyq oryndardan resmy týrde úsynys týsken joq. Biraq, úsynystan góri, «Informburony» baghalaghany dep týsindim, ýlken qyzmettegi aghalardyng Astanagha shaqyryp, arnayy tildeskeni bar. Aramyzda «Qalay qaraysyn?» degen túrghydaghy әngime boldy. Biraq menimshe, әrkim ózining qolynan keletin ispen ainalysuy tiyis, qolymnan әzirge, kelmeytinin aittym.

Aqparattyq qauipsizdikke alandasaq eng aldymen qazaqtildi BAQ-qa qoldau kórsetilu qajet!

Eldos:

- Býgingi dәuirding eng ýlken soghysy – aqparattyq soghys. Siz sol “soghystyn” alghy shebinde jýrsiz. Aytynyzshy bizding elding aqparattyq qauipsizdigi qanshalyqty dengeyde? qayda bara jatyrmyz? jensek jengenimiz qaysy? jenilsek ne sebepten?

- Aqparattyq qauipsizdikke alandasaq, eng aldymen osy elding memlekettik tili – qazaqtildi BAQ-qa qoldau kórsetilu qajet! Basqany bylay qoyghanda,  jarnamamen jan baghatyn aqparat qúraldaryna jaqsy tanys jaghday  bar – jarnama bergishter orystildi BAQ-ty tandaydy. Ol – orystildi tilshiler myqty degen sóz emes, kerisinshe qazaqtildi kórermen men oqyrmannyng qúqyn ayaqqa taptau degen sóz! Estuimshe, elimizdegi qazaqtildi aqparat qúraldarynyng ýles salmaghy – alty payyzgha da jetpeytin kórinedi. Qúday betin ary qylsyn, el shetine jau kelse, alty-aq payyzben qay jyrtyghymyzdy jamap ýlgeremiz? Óitkeni, jogharydaghy jauabymdy qaytalap aitam, últtyq mýdde, qazaqtyng jayyn qozghaugha kelgende, emeshegi ýzilip túrghan basqa tildi BAQ ókilin kórmedim.

Esil:

- Qazaq jurnalistikasynda kimderdi joghary baghalaysyz?

Serik Ábiken, Nәziya Joyamergenqyzy, Júldyz Ábdildә, Bolat Mýrsәlim, Gýlbanu Ániyatqyzy, Qasym Amanjol, Shynar Saghyndyqova, Múhit Saparbaev, Dina Tólekova, Janar Baysemizova. Aty birden esime týspey túrghan, jazghany – júmyr, tili – ótkir jurnalister kóp qoy. Mening úghymymda, myqty jurnalist – jazghanynan jýregi kórinetin, júmysy –  uaqytqa baghynbaytyn, yaghni, úiyqtap jatsa da, týnning bir uaghynda týrtip jibersen, diktafony men kamerasyn qúshaqtap oyanatyn, bir sózben aitqanda,  ózi tandaghan mamandyghyn shyn mәninde, janymen jaqsy kóretin adam.

Túranker:

- “31 arnanyn” Reseyding (reseylikterdin) yqpalynda ekenin bilemiz, sizder de qanday senzuralar bar? Dayyndaghan aqparattarynyzdyng efirge jiberilmey qalghan kezderi boldy ma? Qalamaghan taqyrybynyzda sujet dayyndaghan tústarynyz she?

- «31 arna» – Reseyding yqpalynda emes! Basshylarymyzdyng aituynsha, kompaniya aksiyasynyng 20 payyzy ghana – STS medianyng enshisinde eken. Onda da tәuelsiz arna búl baylanysty – tek tabys tabu men biznes aktivterin damytugha negizdegen. Basqa elding ókilderine baghynbaytynymyzdy – «Informburonyn» túraqty kórermenderi biledi degen oidamyn. Dayyndaghan aqparattyng efirge jiberilmey qalghan kezi boldy. Biraq ol material tolyqqandy, jan-jaqty  zerttelip baryp, basqa kýni efirge beriletin. Sonday-aq, últarazdyq sipat berui mýmkin, nemese taqyryby – qazaq qoghamy qabylday almauy mýmkin  keybir materialdardyng efirden berilmey qalghan kezi boldy. Qalamaghan taqyrypta sujet jasaghan kezim de boldy.

Týren: 

- Býgingi qazaq baspasózi, qazaq jurnalisteri memlekettik biylikke nemese jekemenshik úiymgha qanshalyqty yqpal ete alady? Óziniz kótergen mәselelerding dúrys sheshilgeni kóp pe, әlde ayaqsyz qalghany ma? Naqty mysaldar keltirinizshi…

- «Ayaqsyz qalghan» – degen jaqsy emes. Shynymdy aitayyn, әsirese, qayyrymdylyq maqsatta jasalatyn sujetterding nәtiyje bermeui, yaghny kómek súraghan jangha – jәrdem jetpese, oghan ózimdi kinәli sezinetin bolyppyn.  Men mýmkin, kórermenge әser etetindey jetkize almaghan shygharmyn dep. Ádette, kómek súraghan adamdargha qatysty sujet jasasam, efirden keyin, redaksiyada otyryp, barlyq telefon qonyraularyna jauap beruge tyrysamyn. Telefon nómirlerin alyp, ol kisilerge kómek súraghan adamnyng telefonyn berip, degendey. Sonda bayqaghanym – qansha jerden, «qogham qatygezdenip ketti» – dep, baybalam salsaq ta, qayyrymdy, meyirimdi jandar óte kóp.   Sonday sujetterden son, redaksiyadaghy telefon qonyraularyn iygere almay ketemin). «Informburo» kótergen kóp sujetting arqasynda, baspanasyz keybir otbasylar ýili boldy, ailyqtaryn ala almay jýrgender – jalaqysyn alsa, balasyn mektepke ornalastyra almay, shyryldaghan ata-analardyng alghysyn alghan da kezimiz boldy. Jemqor basshylarynyng әreketin әshkere etken keybir júmysshylardyn, ózderine kýn kórsetpeytin basshylarynyng ornynan ketuin talap etken talaptarynyng oryndaluyna múryndyq boldyq.

E .Tóleubay:    

Erlik qoy búl zamanda el deuing de,

Buylyp eling ýshin belbeuing de.

Irinajan ózine alghysym zor,

Júldyz bol eling alqar sen kógimde.

Arnamyz 31-ge sәtti sapar…

Jarqyldaghan aldaspanday el kóginde!!!

- Rahmet! Kórermenning kónilinen shygha alsaq, bizding maqsatymyzdyng oryndalghany).

Ánshi-biyshi efir toltyrghan televiziya salasynda – jetistikting ólshemi nemen ólshenetinin de úqpay qaldyq qoy

E .Tóleubay:    

- Irina aqparat salasynda jýrsiz, jetken jetistiginiz dep neni sanaysyz? Búl salany taldaghanynyzgha ókingen kezderiniz boldy ma?

- Auyz toltyryp aitatynday, jetistikke jettim dep oilamaymyn. Onyng ýstine, әnshi-biyshi efir toltyrghan televiziya salasynda – jetistikting ólshemi nemen ólshenetinin de úqpay qaldyq qoy). Balalaryma kóp uaqyt bóle almay ketken kezderim bolmasa, jurnalistikany tandaghanym ýshin, eshqashan ókingen emespin! Júmysymdy jaqsy kóremin!

Bala:   

- Qalaysyng , Irosh?

- Rahmet, jaqsy! Irosh dep jaqyn adamdarym aitady, sondyqtan qalymdy súrap otyrghan dostarym siyaqty).

Polat:

- Jurnalistik saparmen shetelge shyghyp túrasyz ba? Barghan bolsanyz qanday elderge?

- Jurnalistik saparmen, Týrkiya elining birneshe qalasyna, Mәskeuge, Ýndistangha bardym. Armanym – Parijdi kóru!)

 Dolda: 

- Koktemde Urimzhide bolgan okiga turaly algashky bolyp khabar Bergen telearnalardyng biri sizderding arnalaryngyz boldy, zhalpy sonday akparat kozderin kaidan alasyzdar? 31-ding Urinzhide menshikti zhurnalisteri barma?

- Ghalamtor degen jaqsy boldy, «Informburony» sheteldegi qandastarymyz kóp kóredi eken. Oghan dәlel – bizge Qytaydan, Fransiyadan, Mongholiya qazaqtarynan jii hat kelip túrady. Áleumettik jeliler arqyly da syrttaghy aghayynmen hat alysyp, pikir almasyp túramyz! Al, Ýrimshidegi jaghdaydy da osynday dostarymyzdyng arqasynda bildik. Jәne qytay kompaniyasynyng Ýrimshidegi soqqygha jyghylghan otbasydan keshirim súrap, moralidyq, materialdyq ótemaqy bergenin estidik. Eng bastysy – qytaylar óz jerinde basynbaq bolghan bizding aghayynnan keshirim súrady. Al, Ýrimshide bizding tilshiler joq, kórermenimiz bar).

ngrka degen jalghyz orysynyng ózi orysshasyn úmytyp qalghan auylda dýniyege kelgen edim

Marghasqa:

- 31-de biz biletin biraz myqty jalyndy jurnalister bar, shyndyqty jaqsy aitady, kóremiz, riza bolamyz, degenmen de osy últjandy, qazaq keudeli tilshiler 31-ding arnalyq imidjine qanshalyqty yqpal etip jatyr, danghaza jarna men úyatsyz kinolardy kórsetudi búl arna qashan toqtatady nemese 31 qashan tolyq qazaq jandy arna bolady?

 - Pikirinizge rahmet! Degenmen, 31 telearna – memleketting budjetine kóz alartpaytyn, qarapayym tilmen aitqanda, óz janyn – ózi baghyp otyrghan kommersiyalyq arna. Yaghni, júmysshylarynyng jalaqysyn – sol jarnama men basqa da men sekildi shygharmashylyq újym týsine bermeytin qarjy kózderining arqasynda berip otyr. Jarnama berushiler de kez-kelgen telearnagha jalaulatyp tapsyrys bere bermeydi, reytingi joghary, kórermeni kóp telearnalardy jaghalaydy. Yaghny bizding reytingimiz jaqsy, sol sebepti jarnama berushiler kóp, ol degeniniz – bizding de jalaqymyz jyrymdalmaydy degen sóz. Al, men basshylyqqa baryp, mening jalaqymdy qysqartyp, jarnamanyng sanyn azaytynyz dep aita almaymyn ghoy). Al, filimderge kelsek, efirge shyghatyn kino ónimderine – men jauapty emespin, biraq kóp kórermennen – 31-ding kinolary jaqsy degen pikirdi kóp estiymin!).

Oljas:              

- Sizding esiminiz qalay qoyylghan, ne maghyna beredi?

- Men keyde esimimdi ózgertkim keledi. Shyn aitam! Biraq atam arqalatqan amanatqa qiyanat jasaghym kelmeydi! Keyde atyma tilim kelmey jatqandargha, ózi qalaghan esimmen atauyna tyiym salmaymyn! «Indira» – dese de, «әu» dep jýre beretinim sondyqtan). Esimimdi – atam, ózimiz ata dep ketkenbiz, әkemning tughan aghasy Jәrden degen kisi qoyghan. Aytuynsha, mening dýniyege kelgenimdi aityp, sýiinshi súraghanda, gazet oqyp otyrypty. Onda Irina esimdi qarshaday orys qyzynyng 1000-gha juyq adamdy nemisterding tútqynynan bosatqany turaly erligi jariyalanypty. Biraq qanshama adamgha bostandyq syilaghan qarshaday qyzdy nemister ústap alyp, óltirgen eken. Qarshaday qyzdyng qaysarlyghyna  tәnti bolghan atam, esimimdi ójet,  batyr bolsyn dep yrymdap, Irina qoyypty. Áytpese,  ýy salatyn jalghyz Yurka degen orysynyng ózi orysshasyn úmytyp qalghan auylda dýniyege kelgen edim). Kitaptardan oqyghanym, búl esim – beybitshilik, tynyshtyq degen maghyna beredi eken.

Júldyz:           

Siz qay jaqtan bolasyz әpke, Sizdi kishi jýz dep estidim, ras pa, qay rudyng qyzysyz?

- Men Almaty oblysy, qazirgi Rayymbek audany, Qaynar auylynyng tumasymyn. Úly jýz, albannyng – aljanymyn!

Talgat:

- Nege 31 arna, 30 emes, 32 emes? Ol ne maghyna beredi? Sosyn siz ashqan “sózding shyny kerek” habarynan keyin habarlasyp, sonda kóterilgen mәselelerdi talqylaushylar bolyp túra ma?

- 31 telearnany ashqan azamattar – osynday ýlken mediaholdingti janadan ashqan kezderinde 31 jasta bolghan eken. Al, «Sózding shyny kerek» jobasyna kelsek, ol baghdarlamany men ashqan joqpyn. Arnamyzdyng basshylyghy osydan eki jyl búryn, jurnalistik zertteu janryna qúrylghan jana joba ashamyz dedi. Onyng ssenariyin jasaugha jurnalister arasynda bayqau jariyalandy. Ári, qomaqty jýldeli bolasyn, әri shygharmashylyghyndy shyndaugha mýmkin alasyng degen sóz. Sóitip, qanjyghamyz Bas jýldemen maylanghan bolatyn).  «Sózding shyny kerekte» Salamat Omash, Maqsat Mәlikúly degen myqty jurnalistter júmys istedi. «Informburonyn» barlyq tilshileri júmyldyq. Ótkir, ózekti mәseleler kóp kóterildi, qazir de kóterilip jatyr. Jәne joba efirden ótken song da talqylap, habarlasatyndar kóp.

Oraqty:

- Irina, keyde dayyndaghan sujetindi efirge shygharmaugha tyrysatyn lauazymdy túlghalar bola ma? Aqsha úsynatyn bay-manaptar she? Jurnalistik qúqyghyng taptalghan kezder boldy ma?

- Keyde sujetindi týsirip bolmay jatyp, efirge shygharmaugha әreket jasaytyn pysyqaylar, redaksiyanyng esigining aldyn jaghalap jýretinin estiymiz. Ózi turaly jaghymsyz material jasaghandy kim jaqsy kórsin, aitqanyna kónbeytinimizdi bilgende, ayaghynnan shalugha әreket jasap, bizdi basshylargha jamandaytyndar bolady.  Biraq dauly materialdyng aq-qarasyn anyqtay almay, әbiger bop jýrgende, basshylyqtyng qoldau kórsetui quantady.

Nazar:

- Rzamyn Irinaga!!!

- Rahmet, Nazar!

Saya:

- Jurnalist bolmaghanda kim bolar ediniz?

- Jurnalist bolmaghanda, dәriger bolatyn edim.

Aydana:             

- Qazaqstannyng eng ýlken mәselesi ne dep oilaysyz? Óziniz ýnemi aitatyn әleumettik mәseleler me әlde?

- Keshe psiholog Anna hanymnan qatygezdik, ashushandyq taqyrybynda súhbat alghan edim. Sonda, psiholog hanym, bizding qoghamda adamdar tym ashushan  bolyp ketkenin aitqan bolatyn. Oghan sebep  – asqazanynyng jayy degen edi. Sol sekildi kez-kelgen mәsele –  sheshilmeyinshe, ózekti. Biraq әleumettik taqyrypty kóterudi qor sanaytyn jurnalister bar. Óitkeni, ony úsaq taqyrypqa balaydy. Biraq әleumettik ahualy tómen, ailyqtan-aylyqqa deyin ólmesting kýnin keship jýrgen elge – sayasattyng qúny kók tiyn. Jalaqysy bir payyzgha ósse, quanudyng ornyna, qymbatshylyq qayta qysady-au dep qayghyratyn qogham ókilderine memlekettik dengeyde ótetin as ta tók toylargha bólinetin qarajattyng kólemi turaly aqpardyng qajeti joq. Óitkeni, ay sayyn banktegi nesiyesi ýshin alty myng tengesin túraqty týrde tóleuge qauqary jetpey jýrgen júrttyng – ol milliondar men milliardtardy aitugha tilderi de kelmeydi. Bir kýn ýide ystyq su óship qalsa, әbigerge týsetin qalalyqtardyng jappay jaryghyn óshirip tastasa, ne bolady? Al, altynnyng ýstinde otyrsa da, su men jaryqqa jarymay otyrghan qanshama auyl bar? Týrli ereuilder men bas kóteruler – әleumettik tensizdikter oryn alghan jerde jiyileydi. Sondyqtan әleumettik mәselege jenil-jelpi qaraugha bolmaydy. Al, әleumettik ahualy onalghan,  qarny toq adamnyng ashuy degen ne tәiiri, shay oramal kepkenshe.

Úlpan:

Irina, siz ylghy da aighaylap túrghan mәselelerding basy-qasynda jýresiz, sizdi onday jerge koordinatorlar jibere me, әlde óziniz súranyp barasyz ba? Sosyn, sizge memlekettik telearnalardan (Qazaqstan, Habar, 24) súranystar boldy ma, bizge júmysqa kel degen siyaqty?

- Koordinatorlar – kelgen aqparatty tirkep, týsiru toby baratyn jermen baylanys ornatady. Kimnin, qayda, ne týsiretinin jauapty redaktor belgileydi. Ýsh arnanyng bireuinen úsynys týsken. Biraq óz júmysym bar ghoy).

 Shynghys:

- Jurnalistika degen qansha degenmen әiel adamgha auyr júmys, siz balalarynyzdyng qasynda analyq kenes aityp otyrugha tiyis uaqytynyzda әlde bir qiyan-keski aqparattyq úrystyng arasynda jýruiniz mýmkin, shyndyghynda júmysynyz sizdi ýiden góri týzde kóbirek bolugha jeteleydi, balalarynyzgha analyq meyirinizdi tolyq arnay almay qalamyn dep qoryqpaysyz ba? Qazaqy bolmys degen bar, әiel-ana! Jurnalistikadan ketudi, dúrysynda dәl osy alashapqyn teletilshilikten ketudi josparlaghan keziniz boldy ma?

- Jurnalistika – erkek, әielge bólinbeydi. Jurnalistter de basqa mamandyq iyeleri sekildi, tanerteng júmysyna ketip, keshke ýiine qaytady.  Kýn sayyn tótenshe jaghday bolmaydy ghoy. Jәne týngi týsirilimge shyqsaq, ertesine nemese basqa kýni sol júmystan tys uaqytta júmys istegening ýshin, demalugha bolady. Tanerteng balalarymdy mektepke ózim aparyp tastaymyn, keshke sabaqtaryn oqugha kómektesemin. Júmysta jýrgen kez-kelgen әielding kýndelikti tirligi búl. Júmystan qolym qalt etse, balalarymmen uaqyt ótkizgendi, oinaghandy, qydyrtqandy únatamyn. Onyng ýstine, balalarym tym kishkene emes. Taghy da kishkentayly bolyp jatsaq, ýide otyrugha tiyis uaqytta otyrarmyz!) Jaqsy sebeppen demalysqa shyqqan jaqsy ghoy). Teletilshilikten de ózge ainalysatyn shaghyn  kәsibim bar. Jurnalistikadan sharshaghanda, sol tirshiligime týbegeyli ketemin).

Núrbaqyt:     

- Qazaq baspasózindegi sóz bostandyghyna kózqarasynyz qalay? Aytpaq bolghan dýniyenizdi sharasyzdan irkip qalatyn sәtter jii bola ma?

- Basqalardy bilmeymin, biraq «Informburoda» aitqymyz, kórsetkimiz kelgen sujetke shekteu qoyylghan joq!

Erden:

- Teletilshilerdi songhy kezderi әnshi men әrtis yghystyryp tastady kәdimgidey, sebep, ne de dep oilaysyz?

- Teletilshilerdi emes, telejýrgizushilerdi yghystyryp tastady deniz. Óitkeni, jurnalist bolyp, oqigha ortasynda jýrgen óner adamyn kórgen joqpyn. Biraq óner adamdarynyng jappay – efirge otyruy, telejýrgizushilerding әlsizdiginen emes, olardyng qúlaghynan redaktormen baylanys alynyp tastalsa, fonogrammasyz әn aita almaytynday kýige týsetin be edi, kim bilsin?!  Negizi – әrkim óz isimen ainalysqany jón! 

 Arman:

- Sizderding janalyqtar qyzmetindegi jurnalistterdi qatty syilaymyn, kýiip týrghan últtyq mәselelerge ýn qosyp jatasyzdar. Osy qalyptan tanbanyzdar, bәribir kimning kim ekenin bylayghy júrt bilip otyr. Shygharmashylyq tabys tileymin!

- Rahmet Arman!

Súnqar:

- Qazaq baspasózindegi eng ózekti taqyryptardyng biri – qandastar. Olar turaly jazudy kóptegen memlekettik BAQ doghardy. Qazir 31, Abay, Qamshy, Últ qatarly birqatar aqparat qúraldary qauzap otyr. Ótkende qytaydaghy qazaqtardyng basyndaghy jaghdaydy óziniz bastap kóterdiniz. Sol Qytay elinde ýlken dýmpu tudyrdy. Shekten shyghyp bara jatqandar siraghyn tartty. Arghy bettegi aghayynnyng ishinen sol habardy kórip “joqtaushymyz bar eken ghoy” dep kemsendegen jandardy kórdik. Tura osy mәselege aldaghy uaqytta taghy da alanday jýriniz!

 – «Syrttaghy qandastardyng jaghdayyna alandamandar, olar turaly jazbandar!» degen eshkimge tapsyrma kelgen joq! Siz aitqan aqpargha az ghana aqparat qúraly alandasa, onyng jauaby jay ghana   – búl aqparat qúraldaryn últyn sýietin azamattar basqaryp otyr degen sóz. Pikirinizge rahmet! Jurnalist júmysynyng jetistigi degen osy.

(Irina Sovetjanqyzynyn  qamshy.kz saytynda  jariyalanghan internet-konferensiyasy)

«Qamshy» silteydi