Elimizde «Olimp» bukmekerlik kensesining 180-nen astam nýktesi bar bolsa, Shymkentting ózinde onyng sany 60-tan asyp jyghylady. «Zeniyt», «Inbet», «Profiyt», «Gol+Pas», «Bet Sitiy», «Tenniys», «Megabet» dep atalatyn bukmekerlik ortalyqtardyng atynan at ýrkedi. Bәs tigu oiyndary qúmarpazdardyng otany – Fransiyadan bastalyp, Resey arqyly bizge de kelip jetti. «Kelip jetti» degen ber jaghy, onay olja kózdep, aqshanyng arbauyna týsken júmyssyz jandardy ózine birden baurap aldy. Ókinishtisi, qolda baryn qúmargha tigip, taqyrgha otyratyn sol azamattardyng kópshiligi kele-kele qylmys jasaudan iymenbeytin bolyp shyghady.

Ony qúrtqan «Olimp»...

Aydyn-kýnning amanynda bir ýiding bas iyesi asylyp óldi. Arystay azamat nege ózine-ózi qol júmsady? Jas jigitting ómirden baz keshuine ne sebep? Búl saualdar sizdi de beymaza kýige týsireri anyq. Búl qayghyly oqigha osydan biraz ilgeri Sozaq ónirinde oryn alghan. IYә, bәlening basy bәs tiguden bastalghan. Kýzgi jiyn-terim bitip, qoly bosaghan júrt ermek izdep, bukmekerlik kenselerdi jaghalay bastaghan. Ózining jaz boyy tirnektep jinaghan aqshasyn eselep, jenil avtokólik satyp aludy oilaghan Ýsen (esimi ózgertilip alyndy. Avtor) sonda betteydi. Áu basta azdap útys kórip, onay oljanyng dәmin sezingen ol kezekti futbol oiynyna bar aqshasynyng jartysyn tigedi. Qas qylghanday, «stavkasy» shyqpay qalady. Endi ne isteu kerek? «Dәnikkennen qúnyqqan jaman». «Qalghan qarjymen ketken eseni qaytaru kerek» degen ol qolda bar qoryn «Olimpke» týgel tigedi. Az aqsha emes, túp-tura – 500 myng tenge. Reseylik bukmekerlik kense oiyndaryna boljam jasaytyn sayttaryn aqtaryp, útys yqtimaldyghy joghary degen eki oiyngha bәs tikken. Alayda, baghytynan janylghan qúmarpaz jigitke tegin olja joldas bolmapty. Aqyrynda bukmekerlik kense jaghalaghan «әriptesterinen» qaryz alyp, ony bәske tigip, taghy sorlaghan. Tyghyryqqa tirelip, qaryzgha belshesinen batqan. Alashaghyn súrap kelgen júrttan qashyp, ýiinde ózine-ózi qol júmsaghan. Anyghy, asylyp qalghan...

Tepse temir ýzetin atpalday azamatty ajal qúshugha asyqtyrghan bukmekerlik ortalyqtyng әlegi múnymen shektelip qalmapty. «Shymkent studentter Aliyansy» korporativtik qorynyng atqarushy diyrektory Maghjan Isahovtyng aituynsha, bukmekerlik kenseler audan-qalalardy bylay qoyghanda, auyldarda da kórigi qyzyp túrghan biznes týrine ainalyp ýlgeripti. Sonyng saldarynan ótken jyly Sozaq ónirinde qúmar oiyn týrine qúnyqqan taghy eki azamat ómirmen qoshtasqan. Ol az deseniz, Arys qalasynyng bir túrghyny әkesining jyldyq asyna anasy azyq-týlik alyp keluge bergen 100 myng tengesin «Olimptin» qorjynyna salyp, kense zalynda ókirip jylaghanyn kórgender de bar.

Olimp.kz bukmekerlik kensening iyesi retinde resmy qújattarda "Bukmekerskaya kontora "Olimp.kz" JShS-i kórsetilgen. Búl JShS-ning qúryltayshylary – Jauyrovtar otbasy: Anarbek Oraqúly, Jәnibek Oraqúly jәne Ghaliya Ábdinazarqyzy. Búl kisilerdi kimder deysiz ghoy, aitayyq, Oraq Jauyrov – D.Núrpeyisova atyndaghy Atyrau oblystyq akademiyalyq halyq aspaptar orkestrining diriyjeri, QR enbek sinirgen qayratkeri. Búl kontordyng Almatyda – 116, Astanada – 101, Shymkentte 56 «nýktesi» bar. Elimizdegi eng kóp taralghan bukmekerlik kense qyzmeti. Kense qyzmetin Oleg Grigorash basqarady. «Olimp kontorasynyn» internettegi júmysyna Chernogoriyada ornalasqan E-Gambling Montenegro d.o.o tarapynan liysenziya berilgen.

Resmy organdardyng aqparyna sәikes, býginde Qazaqstanda júmysyn jýrgizip otyrghan bukmekerlik kenselerding jyldyq eng tómengi aqsha ainalymy 30 mlrd. tenge shamasynda. Taza tabystary 10-15 payyzdy qúraydy. 2007 jyldan 2013 jylgha deyin bukmekerlik kenselerden el budjetine 3,2 mlrd. tenge salyq týsken (Mysaly, 2004 jyly 43,8 mln. tenge salyq týsimin audarsa, 2013 jyly búl kórsetkish 1,5 mlrd. tengege ósken). Salystyra qaraytyn bolsaq, osy naryqtaghy jalpy aqsha ainalymynyng qory – 650 mlrd. AQSh dollaryna ten. Onyng 240 mlrd. AQSh dollary AQSh-qa tiyesili bolsa, Reseyding enshisinde – 500 mln. AQSh dollary bar.

It jarysqa bәs qyzyp túr

Shymkent qalasy, Tәuke han danghyly boyynda әr ayaldama sayyn bir-bir bukmekerlik kense. Tәulik boyy shyraghy sónbeytin osy ghimarattardan adam ayaghy ýzilgen emes. Oqyrmannyng redaksiyamyzgha kelip týsken «Jastardy bukmekerlik kenselerden arashalap alsaq» degen hatyna jauap izdep biz de osy «keng saraygha» iymene bas súqtyq. Kliyentterining kóbisi – qarakózder. Kók jәshikke telmirip, temeki týtinine túnshyqqan bir top jas әldenege bәs tigip әlek. «Qara itke tik!», «№5 itke 5 myng tenge tikshi», «Qap, qadalyp qalghanymdy qarashy» degen jargon sózder bәs tigu bólmesinen jarqyn-jarqyn estiledi. Osynshama delebe qozdyryp, sabyryn saryqqandaghysy ekranda avtomatty týrde engizilgen virtualdy it jarys eken. O zamanda bú zaman, at pen atan jarystyryp kelgen qazaqtyng it jarysqa nege sonsha qúmarlyghyn bilmekke úiysqan júrtqa jaqynday týstim.

– Bauyrym, baghyndy synap kórmeysing be?

– Qalay?

Jýzime badyraya qaraghan qaba saqaldy:

– Anau 9 tóbetting qaysysy mәrege birinshi jetetindigine bәs tigesin,– dep ynty-shyntysymen týsindirip jatyr. Kóz aldymda 2 myng tengesinen aiyrylghan jigit aghasy kijinip túryp, belgisiz itterding bireuin shesheden sybap aldy. Stavka qabyldap otyrghan qyzdyng da boghauyz sózderdi estiy-esty qúlaghy jauyr bolyp ketken-au, selt eter emes.

Virtualdy itterding bәigesin qyzyqtap túrghanda bukmekerlik kensening VIP bólmesinen adamdardyng dauryqqan ýni estildi. Jaqynday týstik. Qaba saqaldy, tegi kavkazdyqtargha kelinkireytin bireu Qazaqstan men Ýndistan arasyndaghy voleybol oiynyna bәs tikken. Alayda, bizding voleybolshylar 0:3 esebimen útylyp qalypty. Qúmargha salghan aqshasyna kýiingen kliyent elimizding últtyq qúramasyn jer-jebirine jete balaghattady. Bәs tigip otyrghan birneshe jigitting eskertpesine qúlaq aspay, ózderining jaghasyna jarmasqan. Kýzet qyzmeti der kezinde jetip, kliyentke basu aityp, qaqpaylap shygharyp saldy. Degenmen, qúmargha bola qasiyetti memleketti balaghattaghan azamattyng jauapsyz kete bergenine tandandym...

Kýrishting arqasynda «kýrmek» su ishken

Eldegi kazinolar men oiyn avtomattary resmy týrde jabylghannan keyin qalghan qyzyq bukmekerlik kenselerge audy. Qazaqstan bukmekerleri jәne totalizatorlar qauymdastyghynyng baghalauynsha, respublikada búl salanyng jyldyq qarjy ainalymy 100-150 mln. dollardy qúraydy eken. Biznesting tiyimdiligi – bukmekerlerding óz esebinshe 5-7 payyz. Yaghny barlyq kenselerding jyldyq tabysy 5-10 mln. dollardyng tónireginde. Al, osy kәsipting qúlaghyn ústaghandar ýshin óz kluby nemese útys qabyldau ornyn ústau ýshin bir jylda ortasha eseppen 10-20 myng dollar qarajat júmsalady eken. Endi әri qaray eseptey beriniz. Ókinishtisi, túrghyny kóp Ontýstik búl biznes týrining iyleuine ainalyp bara jatqanday. Oblystyq salyq departamentining jauapty qyzmetkerleri brifingte 2013 jyly qúmar oiyn biznesining manynda salyq tólemderinen oblys qorjynyna qomaqty qarjy týsirgenin jariya etti. Salyqshylar, sonday-aq, biyl salyq tóleuden jaltarghan kәsipkerlerding tizimin jasapty. Tenge tóleuden tayqyghandar az emes. Býginde týrli kommersiyalyq saudamen zansyz ainalysqan 105 adam tizimde túrsa, 364 biznesmen shou-biznesten nәpәqa tauyp jýr. Al, 54 kәsipker yrzyghyn bukmekerlik kenselerden tauypty.

Ata-analar sporttyq oiyndardy syltau etip, sol tónirekte jýrip jatqan bәsekege bәs tigemin dep qúmardyng qúz qúlamasyna týsip jatqan úrpaqtary ýshin qan jylauda. Aytularynsha, bukmekerler sportty jeleu etip, balalarymyzdy qúmar oiyndaryna bauray týsude deydi. Tipti, búl janayqay qos palataly Parlament qabyrghasyna deyin jetken. Búl turaly QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Túrsynbek Ómirzaqov «Maghan oiynqúmarlardyng ata-analary men jaqyndary bukmekerlik kenselerdi jabu turaly mәsele kóteruimdi súrap, birneshe mәrte habarlasty. Olardyng aituynsha, bukmekerlik kensening «tútqynyna» ainalghan balalary qaltasyndaghy barlyq aqshalardy úrlap, qymbat әshekeyleri men ýi-ishindegi mýlkin satatyn kórinedi. Útylghan song qaytaryp alamyn degen oimen qaytadan baryp aqsha tigedi eken. Demek, búl qúmar oiyn emey nemene?! Olardyng júmys uaqytyn shekteu, týngi uaqytta júmys isteuge tyiym salu, bukmekerlik kenselerdi bilim beru úiymdary men studenttik jataqhanalargha tayau mangha ornalastyrugha tyiym salu, múnday mekemelerge liysenziya beru talabyn kýsheytu sekildi úsynystarymyz oryndalsa dúrys bolar edi» degen oiyn aitady.

Júrtshylyqtyng talap-tilegine oray juyq arada elimizde oiyn biznesi salasyna salynatyn salyq mólsheri arta týsedi. Atap aitqanda, bukmekerlik kense jәne totalizator kassalarynan alynatyn salyq 75 ailyq eseptik kórsetkishten (138 900 tenge) 150 ailyq eseptik kórsetkishke deyin (277 800 tenge) úlghayatyn bolady. Al, bukmeker kensesi men totalizatordyng elektrondyq kassasyna salynatyn salyq 2000 ailyq eseptik kórsetkishke deyin (3 mln. 704 myng tenge) artady. Búl rette elektrondyq kassagha salyqty arttyru negizinen ony paydalanushylardyng kóptigine baylanysty oryn alyp otyr. Mәselen, orta eseppen alghanda, Internet-resurs arqyly bәs tiguge tirkelgen qatysushylardyng sany 200 myng adamgha jetedi әri olardyng 50 payyzy túraqty qatysushylar bolyp tabylady. Búdan bólek, oiyn mekemelerin, bukmeker kensesi kassalaryn jәne totalizatorlardy túrghyn ýy ghimarattaryna ornalastyrugha tyiym salynady. Mәjilis maqúldanghan zang jobasy Parlament Senatyna joldandy. 

P.S. Aragha ailar salyp, sol bukmekerlik kensege taghy bardym. Kense ishinde ózgeris kóp eken. Kassa sany kóbeygen. Eskileu kreslolar men kompiuterler su janasyna auystyrylghan. Qosymsha VIP bólmeler kóbeyip, aumaghy keneye týsipti. Anyghy, tabysy qomaqty sekildi... Al, kliyentteri ózgermegen. Shetinen yzaqor, kýigelek, onay olja tabudy ghana kózdegen mandayy jibimester ónshen...

Núrshat TÓKEN

"Ontýstik Qazaqstan" gazeti