Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 4082 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2015 saghat 09:39

KEDENDEGI KEDERGI: RESEY BILGENIN ISTEY ME?

Qyrkýiekting 3-i men 11-i aralyghynda Qazaqstangha kiretin jýk kólikteri Resey kedeninen óte almay, 9 kýn túrdy. Qazaqstan sheneunigi Reseyding halyqaralyq konvensiya men EAEO normalaryn oryndamay otyrghanyn jәne ol әreketin týsindirmeytinin aitady, - dep jazady azattyq.org sayty.

 Qazaqstangha kele jatqan jiyny 100-den astam jýk kóligi Reseyding Samara jәne Saratov, Soli-IYlesk kedenderinde tekseru talabymen toqtatylyp, múnyng sony shugha úlasqan edi. Kәsipkerler palatasy ókilderi qyrkýiekting 3-i men 11-i aralyghynda birneshe brifing ótkizip, Qazaqstan jәne Resey biyligin problemany sheshuge shaqyrghan. Qazaqstannyng biylik oryndary Resey kólik ministrligi men federaldyq keden qyzmetine saual joldaghanyn habarlaghan.

Qazaqstannyng «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasy «Euraziya ekonomika odaghynyng (EAEO) mýshesi, birynghay keden kodeksin moyyndaghan Resey tarapynan qysastyq jasalyp, qazaqstandyq jýk tasymaldaushy kompaniyalar shyghyngha bata bastady» dep mәlimdegen edi. Mәsele ótken aptanyng júma kýni sheshilip, kólikter Qazaqstangha jiberildi. 

Azattyq tilshisi osyghan oray investisiya jәne damu ministrligi ekonomikalyq integrasiyalar departamenti diyrektorynyng orynbasary Erlan Absatovpen súqbattasty. Sheneunikting aituynsha, «Resey halyqaralyq jýk tasymaly konvensiyasyn da, EAEO-nyng jýkti kedergisiz ótkizu turaly qaulysyn da oryndamay otyr». 

Azattyq: - Resey federaldyq keden qyzmeti Qazaqstangha kiretin jýk kólikterdi qyrkýiekting basynan jappay teksere bastaghany, sol sebepti shekarada jýzdegen jýk kóligi shoghyrlanyp, olardyng elge kire almay túryp qalghany habarlandy. EAEO-gha mýshe Reseyding elding jýk kólikterin jappay tekseruine ne sebep? 

Erlan Absatov:  - Qazaqstan jýk kólikterin Resey kedeni jappay teksere bastaghany turaly aqparat bizge qyrkýiekting 3-i kýni týsti. Osydan keyin investisiya jәne damu ministrligi Resey federaldyq keden qyzmeti men kólik ministrligine súrau saldy. Ázirge resmy jauap kelgen joq. Biraq bizge auyzsha qaytarghan jauaptaryna jәne ózderining sayttaryna jariyalaghan materialdaryna qaraghanda, búl shara Resey aumaghyna kirgizuge tyiym salynghan tauarlardy anyqtau maqsatynda jýrgizilgen. Resey keden qyzmetining týsindiruine qaraghanda, Europa elderinen jýk alghan qazaqstandyq keybir tauar tasymaldaushy kólikter jýgin Resey aumaghynda zansyz týsiredi. Olay bolsa, sanksiya salynghan tauarlary bar kólikter ghana tekserilui kerek edi, biraq Qazaqstangha Resey arqyly ótetin tranzit jýk kólikterining barlyghy tekserilgen. Shekarada jýk kólikterining shoghyrlanuynyng sebebi sol.

Resey kedenindegi Qazaqstan kólikteri dep jariyalanghan viydeo:

 

Atap óterlik jayt - búl bir memleketke qatysty mәsele emes. Yaghny keden tekserisi kezinde qoldanylatyn tәuekelderdi basqaru jýiesi boyynsha jýk kóligining qay memleketke tiyisili ekeni manyzdy emes, norma bәrine birdey qoldanylady. Qazaqstan-Resey shekarasynda shoghyrlanghan jýk kólikterining arasynda ózge de memleketterdin, Týrkiya men Ózbekstannyng da jýk kólikteri bolghan.

Azattyq: - «Kólikterding kedende jappay tekserilgenine alghash narazylyq bildirgenderding biri Qazaqstan halyqaralyq avtotasymaldaushylar odaghy bas hatshysy Teodor Kaplannyng Azattyq tilshisine aituyna qaraghanda búl mәsele qazir rettelgen. Mәsele qalay sheshildi?

Erlan Absatov: - Búl mәselege Qazaqstannyng birneshe ministrligining shúghyl aralasuyna tura keldi. Ótken aptanyng júma kýni týsten keyin jýk kólikteri shoghyry tarady. Búl jóninde bizge jýk tasymaldaushylar habarlady. Onyng ishinde tekseruge ilinbegen kólikter de bar. Óitkeni Resey jaghy tek sanksiya salynghan tauarlardy ghana tekseru jóninde sheshim qabyldaghan boluy kerek. Biraq búl jýk tasymalyna qatysty Reseymen aradaghy barlyq mәsele sheshildi degen sóz emes.

Azattyq: - Basqa qanday mәsele bar?

Erlan Absatov: - Biyl mamyrdyng 29-y kýni Burabayda Euraziya ekonomika odaghy (EAEO) elderi premier-ministrleri «EAEO aumaghynda halyqaralyq jýk tasymalynda MDP kitapshasyn qoldanu turaly keden konvensiyasyn (Konvensiya MDP, 1975 j) jýzege asyru» jóninde qauly qabyldaghan. Resey osy qaulyny oryndamay otyr.

Biraq EAEO premier-ministrleri qol qoyghanmen, búl qújatpen Resey sanaspay otyr. Resey aumaghy arqyly Qazaqstangha kiretin jýk kóligi Resey kompaniyalarynyng kepilgerlik jýiesin paydalanugha mәjbýr. Búl qosymsha shyghyn degen sóz.

MDP kitapshasy (Carnet TIR) - týrli memleketter shekarasynan onaylatylghan keden prosedurasy arqyly ótuge mýmkindik beretin halyqaralyq qújat. MDP kitapshasyn alghangha deyin jýk tasymaldaushy týrli irikteulerden ótedi. Barlyq tekseristen ótken song ghana MDP konvensiyasynyng sharttary boyynsha jýk tasymaldau qúqyghyna ie bolady. Múnday kólikter TIR belgisimen jýredi. Osy konvensiya boyynsha, barlyq tasymaldar qosymsha kedendik tekserusiz jýrgiziledi. Mәselen Europa Odaghy elderining birining keden qyzmeti jýk artylghan jerde mór basyp, plomba salghannan keyin tranzit elderde keden tekserisinen ótpeydi. Tranzit kedender tek plombany ghana tekseredi. Eger onda kontrabanda tauarlary bar degen aqparat bolsa ghana ashyp tekseruge bolady. MDP konvensiyasy boyynsha jýretin kólikter aralyq kedenderde әrtýrli tólemderden de bosatyluy tiyis. Óitkeni MDP kitapshasy әuel bastan satyp alynady. Onyng qúny Qazaqstanda shamamen 100 dollar túrady.

Biraq EAEO premier-ministrleri qol qoyghanmen, búl qújatpen Resey sanaspay otyr. Resey aumaghy arqyly Qazaqstangha kiretin jýk kóligi MDP kitapshasyn jiyp qoyyp, tranzit aqysy ýshin Resey kompaniyalarynyng kepilgerlik jýiesin paydalanugha mәjbýr. Búl qosymsha shyghyn degen sóz. Kepilgerlikting qúny tasymal qashyqtyghyna baylanysty, ortasha baghasy - shamamen 20 myng rubli (300 dollargha juyq – red.). Mәselen, qazaqstandyq jýk tasymaldaushy Baltyq jaghalauy elderinen jýk artty delik. Ol jolyndaghy Reseyden ózge elderding barlyghynan MDP kitapshasymen ótedi.

Azattyq: - Al konvensiya talabyn Resey nege oryndamaydy?

Bizding esebimiz boyynsha, biyl mausymnyng 12-si men tamyzdyng 4-i aralyghynda Resey keden qyzmeti Qazaqstangha kelgen 150 jýk kóligining MDP kitapshasyn qabyldamay tastady. Biraq ne sebepti qabyldamaghanyn týsindirgen joq.

Erlan Absatov: - Biz de osy saualdy 2013 jyldan beri Reseyding tiyisti oryndaryna ýnemi qoyyp kele jatyrmyz. Kezdesu sayyn talqylaymyz. Biraq naqty jauap bermeydi. Bir qyzyghy biyl aqpan aiynyng 25-i kýni Resey preziydenti Vladimir Putin «Halyqaralyq jýk tasymalynda MDP kitapshasyn qoldanu turaly keden konvensiyasyn (Konvensiya MDP, 1975 j) Reseyde jýzege asyru» jóninde ókim de shygharghan. Biraq odan jaghday ózgermegen son, búl mәseleni mamyrdyng 29-y kýni Euraziya ekonomika odaghy premier-ministrlerining talqylauyna taghy úsynyp, qauly aldyrdyq. Sonda da nәtiyje joq. Bizding esebimiz boyynsha, biyl mausymnyng 12-si men tamyzdyng 4-i aralyghynda Resey keden qyzmeti Qazaqstangha kelgen 150 jýk kóligining MDP kitapshasyn qabyldamay tastady. Biraq ne sebepti qabyldamaghanyn týsindirgen joq. Beyresmy aqparattaryna qaraghanda, «Resey múny kontrabandalyq tauarlardy jibermeu ýshin jasaydy». Biraq, konvensiya talabymen júmys istegeli qazaqstandyq tauar tasymaldaushylar kontrabandalyq tauar tasydy degen fakt eki-aq ret kezdesken.

Azattyq: - Búl tek Resey men Qazaqstan arasyndaghy mәsele me, әlde EAEO-nyng basqa mýsheleri arasynda da osynday jaghday bar ma?

Erlan Absatov: - Resey tek Qazaqstangha ghana qatysty emes, óz aumaghynan ótetin barlyq halyqaralyq jýk tasymalyna osylay jasaydy. EAEO-nyng ózge mýsheleri MDP konvensiyasyn oryndap otyr.

Asylhan Mamashúly

azattyq.org

Týpnúsqadaghy taqyryp: "Resey halyqaralyq jýk tasymaly konvensiyasyn oryndamay otyr"


0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517