Búlbúl Rasbekqyzy (surette) - Almaty qalasyndaghy №98 jalpy bilim beretin mektepting diyrektory. Ol bizding tilshimizben súhbatynda  mektepte oqushy qyzdargha Shyghys biyin biyletpeytinin aityp otyr. «Bala baqshada ósip túrghan jas shybyq sekildi ghoy. Oghan bir kýn qaramay qalsanyz, aram shóp qaptap, qisyq óspey me?!» - deydi diyrektor hanym. Balamen birge býginde ata-analardy da tәrbiyeleu qajettigin eskertken Búlbúl Rasbekqyzy bizding býgingi qoghamdaghy әleumettik jayttargha da jany auyratynan jasyryp qala almady.

-Búlbúl apay, әngimemizdi asa qiyn әri jauapty mamandyq - ústazdyqty ne sebepti tandaghanynyzdan bastasaq?

Búlbúl Rasbekqyzy (surette) - Almaty qalasyndaghy №98 jalpy bilim beretin mektepting diyrektory. Ol bizding tilshimizben súhbatynda  mektepte oqushy qyzdargha Shyghys biyin biyletpeytinin aityp otyr. «Bala baqshada ósip túrghan jas shybyq sekildi ghoy. Oghan bir kýn qaramay qalsanyz, aram shóp qaptap, qisyq óspey me?!» - deydi diyrektor hanym. Balamen birge býginde ata-analardy da tәrbiyeleu qajettigin eskertken Búlbúl Rasbekqyzy bizding býgingi qoghamdaghy әleumettik jayttargha da jany auyratynan jasyryp qala almady.

-Búlbúl apay, әngimemizdi asa qiyn әri jauapty mamandyq - ústazdyqty ne sebepti tandaghanynyzdan bastasaq?

-Shynyn aitu kerek, mening , bala kezdegi armanym esepshi (buhgalter) bolu edi. Maghan pedagogikalyq mamandyqty Allanyng ózi bergen shyghar dep oilaymyn. Olay deytin sebebim, 5-synyptan bastap men ózimmen birge oqityn synyptastaryma sabaq bere bastadym. Nemis tilining ústazy týsinbegen oqushylargha jaqsylap týsindir dep sabaqty maghan tastap ketetin. Sol múghalimning túrghan túrysyna, sóilegen sózderine salyp kәdimgi múghalim sekildi týsindiretinmin. Ózim synyp starostasy boldym. Keyinnen eseye kele, múghalim boludy shyndap armanday bastadym. Bizding auyl qazaq auyly bolatyn. Tәjiriybeden ótu ýshin mektepke bir orys múghalim keldi. Sol ústazym arqyly pәnge de, ózine de ghashyq boldym. Negizi bizder eki synyp edik. 7-synyp oqyp jýrgende sol eki synypty qosyp, bir synyp qyldy. Al, ol balanyng psihologiyasyna ýlken әser etetini aqiqat. Osy kezderi men  múghalim bolamyn degen armanymnan ainyp, esepshi bolamyn dep sheshtim. 10-synypty tamamdap jatqan kezimizde mektepke Taldyqorghannyng pedagogikalyq institutyna bir joldama kelipti. Múghalimder: «kim alady, kim oqidy?», dep bәrimizden súrady. Eshkim barghysy kelmedi. Aqyry men alayyn dep әlgi joldamany aldym. Sóitip men Taldyqorghangha emes, Jambyldaghy shet tilder fakulitetinin, nemis tili bólimine oqugha týsip kettim. Osylay nemis jәne aghylshyn tilining ústazy boldym. Keyde kýlip 5-synypta nemis tilinen beker sabaq bermegen ekenmin ghoy dep oilaymyn. Ústazdyq etu - maghan Allanyng bergen syiy dep bilemin.

-Óziniz basqaryp otyrghan mektep újymynyng býgingi hal ahualy qalay? Álemdi jaypap jatqan daghdarysty qalay ótkerip jatyrsyzdar?

-Qúdaygha shýkir, songhy eki-ýsh jyldyng ishinde memleket mektepterge kóp kómek berude. Qazir mektepti tolyghymen memleket óz qaramaghyna alghan. Eng ayaghy tazalyqqa kerekti qúral- saymandarymyzdyng ózi memleketting moynynda. Múghalimderge de jaghday jasalghan, ailyqtaryn uaqytynan bir kýn keshikpey alyp otyrady. Tek ústazdardyng qúlshynystary bolsa, pәnin, mamandyghyn sýise, meninshe kóptegen shygharmashylyq júmystar isteuge bolady. Al, endi mektepting býgingi ahualyna keler bolsaq, men ózi búl mektepke basshylyq qyzmetke kelgenime 4-jylday uaqyt boldy. Júmysty dúrys úiymdastyryp, múghalimderge jaghday jasap, әdil talap qoya bilseng ol újym jaqsy nәtiyjelerge qol jetkizedi dep oilaymyn. Býgingi tanda mektep újymy jýieli týrde júmys isteydi. Tәrbie men tәrtipke asa kónil bólinedi, óitkeni tәrtip joq jerde qanday da bir jetistikke qol jetkizu mýmkin emes. Bizding mektepte oqushylardy shyghys biyine mýlde biyletpeymiz. Shyghys bii degenimiz, shyghysta әieli erining aldynda ghana biyleytin dýniye. Bizde qazir kishkentay balalaryn jartylay jalanash kýiinde әspettep sahnagha shygharady. Ol dúrys emes. Ol óte úyat nәrse.

Bala baqshada ósip túrghan jas shybyq sekildi ghoy. Oghan bir kýn qaramay qalsanyz, aram shóp qaptap, qisyq óspey me?! Bala sol sekildi. Bizdegi songhy nәtiyje Birynghay Últtyq Testileu ghoy. Birinshi jyly eki-ýsh bala eki degen bagha aldy. Búl degeniniz tómengi dengey. Audanda 26 mektep bolsa, songhy oryndaghy mektepter arasynda bizding mektep jýrdi. Qala boyynsha 159-orynda boldyq. Bir jyl ótkende 147 oryngha kóterildik. Byltyr 107  orynda bolyp, kóp kórim aldygha jyljydyq. Biyl balalarymyz tekseru testinde 80-nen asa ball kórsetip otyr.

-Sizding atalghan mektepke basshylyqqa kelgeninizge jana aityp óttiniz, tórt jylday uaqyt bolypty. Siz kelgeli mektepte qanday tyng ózgerister boldy?

-Negizi adam ózin ózi maqtamaydy ghoy. Mening jetistikterim dep te aita almaymyn. Qay jerde bolmasyn, men jay múghalim bolayyn, orynbasar, diyrektor, basshy bolayyn әr nәrseni әr adam ýlken jauapkershilikpen istese ol újym jetistikke jetpey qoymaydy. Osy rette, mening újymymnyng jauapkershiligi mol dep oilaymyn. Shyn mәninde újymymyzdyng auyzbirshiligi óte joghary. Sol auyzbirshilikting arqasynda býgingi tanda talay jetistikterge jetip otyrmyz dep aita alamyn.

-  Qazirgi qala mektepterindegi oqushylardyng boyynan últtyq tәrbiyeni, qazaqqa tәn qasiyetterdi bayqay almay jýrmiz. Ol ras. Osy rette siz basshylyq etetin mektepte últtyq tәrbiyege qanshalyqty kónil bólingen?

-Qay-qay mektep bolmasyn, birinshi kezekte últtyq tәrbiyege jiti kónil bólu kerek. Men múghalimderge: «Sizder balany ghana tәrbiyelep qana qoymaysyzdar, qajet dese, qoghamdy tәrbiyeleysizder»,- dep jii aityp otyramyn. Eger bala mektepte tәrbiyesiz ósse, ýiinde tәrbie kórmese, onyng erteni qalay bolady? Ol  mәngi bala qalpynda qalmaydy ghoy. Ol da eseyedi, otbasyn qúrady. Ózi bir kitap oqymasa, bilimin kótermese, bala tәrbiyesine degen kózqarasy bolmasa, qaranghy ata anadan qaranghy bala tumay ma? Sondyqtan biz tek balany ghana tәrbiyelep qana qoymaymyz, sonymen qatar olardyng ata analarynyng da tәrbiyesine kónil audaramyz. Bizding oqushylardyng kóbining ata analary auyldan kýn kóristing qamy ýshin amalsyz osynda kóship kelgender, shynyn aitu kerek. Kóbi múnda pәter jaldap túrady. Al, bizding qazaq synyptaryndaghy balalardyng alpys bes payyzy pәterde jýrgender. «Ýii joqtyn, kýii joq», deydi qazaq. Baspana bolmaghasyn ol qalay sabaq oqidy. Sonyng ózinde balalar bilimge qúshtar, әrdayym biluge talpynyp túrady. Balanyng bәri jaqsy. Jaman, qiyn bala bolmaydy. Tek balanyng jýregine jol taba bilu kerek. Balalargha: «Erteng biring qúl, biring kýng bolmas ýshin, bilim alyndar, sabaq oqyndar», dep әrdayym aityp otyramyz.

-Bayqap otyrsaq, mektep bitirushi týlekter mamandyq tandauda aqsap jatady. Bәrining ekonomist, zanger bolghysy keledi. Biraq qazir ol mamandyqtardyng qúny týsip bara jatyr ghoy. Óitkeni ekining biri zanger, ekining biri ekonomist. Auylshyraushylyq mamandaryna qazir memleket kóp kónil bólude, biraq oghan barmaydy. Eshkimning auylgha barghysy kelmeydi. Mamandyq tandauda adaspas ýshin oqushylarynyzgha qanday da bir konsulitasiyalar, arnayy kurstar jýrgizesizder me?

- Ol mindetti týrde. 9-synyptan bastap mamandyq tandaugha jýieli týrde júmystar jýrgiziledi. Óitkeni 9-synyptan keyin oqushylardyng kópshiligi kolledjge barady. Mamandyqtyng alghashqy tabaldyryghyn attaydy. Qazirgi tanda mektepterde beyimdep oqytu qolgha alynghan. Oghan dayyndyq tipti 5-synyptan bastalady. Osy kezden bastap balanyng nege beyim ekenin týrli testter arqyly, әngimelesu arqyly anyqtap, tolyghymen júmys jýrgizemiz.

- Tayauda ótken Úly Jenisting 65-jyldyghyna arnalghan merekege asqan jauapkershilikpen dayyndalghandarynyzdy jaqsy bilemiz...

- Myna beybit zamandy baghalay biluimiz kerek. Osy beybit zaman ýshin talay milliondaghan adamnyng qyrshyn ómirleri qiyldy. Búryn biz soghys turaly kinolardy jylap otyryp kóretinbiz. Qazirgi balalar ol kinolardy kóre me? Joq, kórmeydi. Onyng ornyna «Garry Potter» sekildi mәn maghynasy, berer tәlim tәrbiyesi joq filimderdi kóruge qúmar. Úly Jenisting onaylyqpen kelmegenin, soghysta sheyit bolghan ata-babalarymyzdyng eren enbekterin pash etu maqsatynda 9-mamyr merekesine arnap birqatar is sharalar ótkizgen jayymyz bar. Oqushylarym ózimizding okrugte túratyn kózi tiri ardagerlerdi aralap, әngimelerin tyndap, suretke týsip, keyin sonyng bәrin jinaqtap estelik kitap etip shyghardyq. Mektepte ardagerlerge arnap «Danq búryshyn» ashtyq.

-Mektep ómiri, múghalimdik qyzmet әriyne qiyn sharua ekeni ras. Ústazdardyng ólsheusiz enbekteri aldynda bәrimiz de qaryzdarmyz. Kópshilikti әri isker, әri qabiletti basshynyng jeke ómiri de qyzyqtyrary sózsiz. Óziniz turaly az kem aityp ótseniz...

-Men ózim kóp balaly otbasydan shyqqanmyn. Áke sheshem Qúdaygha tәubә ortamyzda. Balalarynyn, nemerelerining qyzyghyn kórip otyr. Otbasynda men altynshy balamyn. Pedagog mamandyghyn otbasymyzda men jәne menen ýlken әpkem tandaghanbyz. Ol kisi Almaty qalasynda biologiya pәninen sabaq beredi. Ekeuimizding demimiz de tynysymyz da bir. Keyde tipti birdey oilap ketetin siyaqtymyz. Sýiip qosylghan adal jarym bar. Ómirde joldasym ekeuimiz qol jetkizbey jýrgen isimiz, balamyz joq, әzirge. Bolashaqta Qúday beredi dep oilaymyn. Qazir ókimetting balasyn tәrbiylep jatyrmyn (kýlip). Jalpy men baqytty adammyn.

-Qúdayym sol baqytynyzdan aiyrmasyn dep tileymiz. Altyn uaqytynyzdy bólip әngimeleskeninizge kóp rahmet.

Súhbattasqan - Baqtyly Qonyrova