Kenester Odaghy ydyraghaly beri Resey ózining yqpalyndaghy biraz elden airylyp qaldy. Tipti, songhy jyldardyng ózinde uysynan Ukraina syndy alyp eldi shygharyp aldy. Ukrain halqynyng serpilui Resey ishindegi az últtardyng hәm yqpalyndaghy ózge de memleketterding últtyq ruhynyng oyanuyna týrtki bolghanyn jasyra almaymyz.

Resey jer kólemi jaghynan әlemde birinshi oryn alatyn – alyp derjava. Halyq sany boyynsha 142 mln. túrghyny bar kórshimiz Qytay, Ýndistan, AQSh, Indoneziya, Braziliya, Pәkistan, Bangladesh jәne Niygeriyadan keyingi 9-oryn alady. Býginde búl federasiya qúramyna 21 respublika kiredi. Osy 21 respublikanyng barlyghy derlik últtyq memlekettik qúrylym sanalady. Osyghan deyin atalghan 21 respublikanyng bәri bolmasa da, teng jarymy tәuelsizdik alugha talpynatyny jazylyp kelgen bolatyn.

Resey osyghan deyin birtútas Gruziyany ekige bólip tastady. Onan keyin Qyrymdy alyp,Ukrainanyng tynyshtyghyn búzdy. Endi Putin «KSRO-ny qalpyna keltiremin» degen aram oiynan bas tartpasa, әlem alpauyttary iske kirisedi. Olar astyrtyn úiymdary arqyly Reseyding avtonomiyaly respublikalaryna qozghau sala alady. Mysaly, qazir әlemdik qauymdastyq әlemdik  naryqtaghy múnaydyng baghasy kýrt tómendete saldy. Múnday kezde ne bolady? Reseyde әleumettik jaghday ushyghady da, әr respublika ózining derbes el bolu mәselesin qoyyp, tәuelsizdikke talpynady. Olardyng birazy onsyz da tәuelsizdigin jariyalau jolynda kýresip keledi. Mysaly, әleumettik ahualy túraqty Tatarstan: «Biz nege býkil Reseydi nemese basqa respublikalardy baghugha tiyispiz. Biz referendum ótkizu arqyly bólinemiz» deytin jaghdaygha jetti. Resey – federativti el. Demek, zang boyynsha kez-kelgen respublika múnday talap qoya alady. Eger de, tura osynday bastama kóterilse, әlemdik qauymdastyq qoldap, az últtargha mýmkindiginshe bolysady.  

Shynyn aitu kerek, TMD elderi tәuelsizdik alghangha deyin Resey negizinen Ortalyq Aziyadaghy jәne basqa da búrynghy sosialistik elderdi júmsa júdyryghynda, ashsa alaqanynda ústady. 1991 jyly KSRO ydyrap, tәuelsizdik alghan elder әlemdik sayasatta óz betinshe derbes qimylday bastady. Osyny tiyimdi paydalanghan AQSh pen Qytay sekildi alpauyt elder yqpal aimaghyn kenitip, resmy Mәskeuding bәsekelesine ainaldy. Mamandar osy bәseke týbinde syrty bylay qoyyp, qazirgi Reseyding shanyraghyn shayqaltatynyna senimdi. 

Sarapshylar: «Reseyding ydyrauyna negizinen ýsh mәsele sebep boluy mýmkin. Onyng ekeui tabighy ýrdis arqyly kelse, biri syrtqy kýshterding yqpalymen jýzege asady» deydi. Birinshi tabighy sebep: songhy onjyldyqta Hanty-Mansi, Yamal-Nenes, Taymyr siyaqty avtonomiyalyq okrugterinde, Saha sekildi birneshe últtyq respublikalarda tuu kórsetkishi óte joghary, ólim-jitim az. Al, negizinen orys últynyng ókilderi shoghyrlanghan eldi-mekender men jalpy ortalyq Reseyde tuu kórsetkishi tómen. Búl Reseydegi az últtardyng kóbengine, orystardyng sanynyng kemuine yqpal etedi. 

Ekinshi sebep, Resey federasiyasynda músylmandar sanynyng kýrt ósip bara jatuy. Búl týrki halyqtarynyng tәuelsizdikke jetuine mol mýmkindik tughazady. Qazir resmy derek boyynsha Resey halqynyng 15 payyzy músylmandar. Aldaghy 20 jylda olardyng eldegi ýles salmaghy 25-30 payyzdy qúrauy mýmkin. 

Ýshinshi sebep, syrtqy kýshterding yqpaly ekenin aitqan bolatynbyz. Mәselen, biraz uaqyt búryn AQSh-tyng Ortalyq barlau basqarmasynyng sarapshylary 2015 jylgha qaray Resey 6 nemese 8 memleketke ydyrap ketetinin aitqan edi. 

Ortalyq barlau basqarmasynyng boljamyna sýiensek, birinshiden Reseydegi qazirgi tandaghy qalyptasqan  ekonomikalyq jaghdaydy tómendep barady. Ekinshiden, alyp derjavanyng ghylymi, tehnikalyq jәne adam túrghysynan alghandaghy әleueti tym әlsiz. Ýshinshiden, ishki qayshylyqtary ýdey týsude. Tórtinshiden, qazba baylyqtary mol hәm Reseyding 1/3 bóligin alyp jatqan bir ghana Sibirding ózinde memleket halqynyng bes-aq payyzy túrady. Úlbyritaniyanyng búrynghy premier-ministri Margaret Tetcher: «Sibir siyaqty alyp aimaqtyng Resey siyaqty bir ghana memleketke qaraghany – әdiletsizdik» – degeni taghy bar. 

Qazir Resey Federasiyasynda 21 respublika bar. Osy 21 respublika Resey aumaghynyng 28,6 payyzyn alyp jatyr, múnda, jalpy, eldegi halyqtyng 16,9 payyzy mekendeydi. Búl respublikalar últtyq-memlekettik qúrylym bolyp tabylady, yaghny Resey qúramynda bola túra, belgili bir halyqtyng (halyqtardyn) memlekettiligin kórsetedi. Olar: Adygeya, Altay, Bashqúrtstan, Buryatiya, Daghystan, Ingushetiya, Kabarda-Balqar, Qalmaqstan, Qarashay-Cherkesiya, Kareliya, Komi, Mariy El, Mordoviya, Saha, Soltýstik Osetiya, Tatarstan, Tyva, Udmurt, Hakasiya, Sheshenstan, Shuash respublikalary.

Áriyne, orys últshyldary múny kórmey otyr dey almaymyz. Mәselen, resmy Mәskeuding kóp úzamay memlekettik basqaru jýiesinde ýlken reforma jasaghysy keletini aityluda. Eger de ol reforma bastalsa, kórshi eldegi federativtik basqaru jýiesi qúrdymgha ketip, últtyq aimaqtar, últtyq respublikalar joyylyp, AQSh-taghyday aumaqtyq shtattar payda bolady degen sóz. Múnday jaghdayda qazirding ózinde-aq, óz shekaralaryn anyqtap, últtyq mýddelerin Kremliding aldyna mәsele etip qoya bastaghan Tatarstan, Bashqúrtstan jәne Qap tauynda jatqan birqatar respublikalar qarap jatpasy belgili. 

Kórshi elding shanyraghynyng shayqalyp, shayqalmauy tәuelsiz qazaq eline әser etpeydi. Búghan mýddeli de emespiz. Tek songhy kezde batys salghan sanksiyanyng kýsheygeni sonshalyq Reseyding hali mýshkildene bastady. Búl AQSh-tyng Ortalyq barlau basqarmasynyng sarapshylary aitqan 2015 jylgha qaray Resey 6 nemese 8 memleketke ydyrap ketedi degen pikirining shyndyqqa ainala bastaghanynyng kórinisi shyghar.

Qanat Birlikúly

Abai.kz