...Sonymen,  ala jazday kýtip jýrip, kýz basynda Ayman Saghidullaeva Aslan Sәrinjipovten sarghaya kýtken jauap hatyn aldy. Biraq, әriyne Bilim jәne ghylym ministrining ózinen emes, sol ministrlikting qúzyryndaghy Mektepge deyingi jәne orta bilim, aqparattyq tehnologiyalar departamentining diyrektory J. Jonataeva degen kisiden.  Jonataevanyng haty «Almaty oblysy, Qarasay audany, Janatúrmys orta mektebining ústazy A. Saghidullaevagha» dep tәp-tәuir bastalady da sodan keyin kәdimgi kense tiline kóshedi.

-          Búl hatta ne jazylghanyn mәsele kóterip jýrgen mening ózim týsine almadym. Qarapayym oqyrman ony qaydan týsinsin? - deydi Ayman. Sondyqtan biz de Qazposhta qyzmeti arqyly jetken hattyng kserokóshirmesin ghana jariyalaugha mәjbýr bolyp otyrmyz.

Esterinizge sala keteyik,  Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting atyna songhy 5 aidyng shiyreginde birneshe Ashyq hat jazyldy. Sol hattyng birin memleket jәne qogham qayratkeri, aqyn Múhtar Shahanov jazdy. Qogham belsendileri jazdy. Jauap bolghan joq. Sodan keyin 176 adam qol qoyyp ministrding atyna jәne bir ýshbu hat joldady. Sol hattar Preziydent әkimshiligine, Premier-ministrge, Senat spiykeri Qasym Jomart Toqaevqa da retimen joldanyp jatty. Al, olar óz kezeginde múnday mazmúndaghy hatqa Bilim jәne ghylym ministrligi jauap beru kerek dege silteme jasap otyrdy.

176 adam qol qoyghan Ashyq hatta qanday mәseleler kórinip edi? Qaranyz:

1. Tәuelsiz elimizde orny tórde bolugha tiyisti úlaghatty ústazdarymyz әkimshilik pen mektep diyrektorlarynyng qolbalasyna ainalghan. Kónbis, jaltaq múghalimderden tәrbie alyp jatqan úrpaghymyzdan qanday bolashaq kýtemiz? Múghalim azat bolmay, oqushy erkin oily bola almaydy. Sondyqtan, oblystyq, audandyq bilim basqarmalaryn QR Bilim jәne ghylym ministrligi jergilikti әkimshilikten óz qúziretine ótkizip aluyn talap etemiz.

Búl mektep múghalimderin saylau, sanaq, senbilik, gazet-jurnaldargha jazdyru, konsertke biylet alghyzu t.b. sekildi týrli nauqandardan qútqarudyng negizgi joly;

2. Mektepting jóndeu júmystaryna aqsha jinaudyng aldyn alu ýshin әr oqu ornyna jóndeu júmystaryna memlekettik budjetten bólingen qarajatty baspasóz betterinde jariyalau;

3. ÚBT-ding kemshiligi jeterlik! Jәne ÚBT-ning qoldanystaghy formaty elimizding bilim salasyna engizilip jatqan jana baghdarlamamen («Kembridj tehnologiyasy») qabysa bermeydi. Sondyqtan ÚBT-ni barynsha jetildiru qajet.

4. Mektep basshylyghy men múghalim arasyndaghy kelisimshart 1 jylgha ghana jasalady. Mektep basshylary osyny paydalana otyryp múghalimderdi aitqanynan shygharmay, aidauyna kóndire alady. Kelesi oqu jylynda júmysqa qabyldanyp, saghaty men jýktemesin qysqartpay aluy ýshin múghalimning mektep basshysyna taghy para beretin jayttar da kóptep kezdesedi. Osy jaghdaylargha oray, kelisimshart merzimin úzartyp, múghalimderdi qyzmetke qabyldau ýshin para alu faktilerin týbirimen joydyng amaldaryn qarastyrady dep senemiz.

5. Týrli tekseruler men synaqtargha arnalghan oqushynyng bilimine qosar ýlesi az qaghazdardy ústazdargha toltyrta beruding dәl qazirgi tehnologiyanyng damyghan uaqytynda qajeti shamaly. Sondyqtan múghalimder biliktiligi men oqushylar bilimi ilgerilesin desek, artyq qaghazbastylyqtan qútylu kerek.

6. Bir mekemede basshylyq qyzmette 15-20 jyldap otyru tanystyq-tamyrlastyqqa aparady, ol ary qaray sybaylas jemqorlyqqa, paraqorlyqqa úlasyp ketedi. Sondyqtan mektep diyrektorlarynyng bir orynda tapjylmay úzaq otyruyna mýmkindik berilmesin.

7. Mektepke jan-jaqtan keletin tekserulerding barlyghy derlik tek aqsha jinaudyng amaly. Ol tekseristerden ong bagha alu ýshin taghy da múghalim qaltasyndaghy qarajatynan qaghylady. Sondyqtan qaptaghan tekseristerding qajettisin ghana qaldyryp, kereksizin mýlde alyp tastau qajet.

8. Qazaqstan Respublikasynyng 2007 jylghy 27-shildedegi №319 Bilim turaly Zany 51-babynyng 4-tarmaghynda «Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen jaghdaylardy qospaghanda, pedagog qyzmetkerlerdi ózderining kәsiptik mindetterin oryndau men baylanysy joq júmys týrlerine tartugha jol berilmeydi»  degen zang tarmaghy bizding talaptarymyzben tolyqtyryluyn әri naqty kýshine enuin talap etemiz. (http://abai.kz/post/view?id=3980).

P.S. Bilim jәne ghylym ministrliginen  Ayman Saghidullaevanyng atyna kelgen hatta jogharydaghy 8 mәselege baylanysty naqty jauap joq. Al, búny ne deuge bolady? Jauap deu kerek pe, әlde ministrlikting jauapsyzdyghy deu kerek pe? Jauapsyzdyq demekshi, hattyng mandayshasyna kóz jiberinizshi. "28 qyrkýiek, 2015 jyl" dep túr. Býgin qanshasy? Kýlemiz-ә!. Múnday qatelikke kýlmeu kerek? Búl bizding ministrlikting "sauattylyghynyn" kórinisi. Solay emes pe? Tóreligin júrt aitsyn.

Abai.kz