Elge kelsem taghy da kezekti «saylau» (sanynan halyq ta, ol da janylghan) merziminen búryn jýrip jatyr eken. «Nәtiyjesin «syrttaghy qojayyndar» sheship qoyghan osynau bos «oyyngha» shyghyndalar qarjy mýgedek, zeynetker, studentterge berilgeni jón», – degendey mәlimdeme jasau oiyma kelgen. Alayda, olay desem, ózderin oppozisiya, demokrat sanaytyn bireulerdin: «Hasen biylikke satylypty!» dep shulary aidan anyq edi.

Sonymen, әdettegidey, NATO elderi men Resey bir auyzdan qoldaytyn Nazarbaevty saylau bastaldy. BAQ-tarymyz Beligiyadan kelgen baqylaushy, Europa Parlamentining viyse-preziydenti Ryshard Charneskiydin: «Po pribytiy suda ya chital statiy v mejdunarodnyh gazetah, chto na etih vyborah v Kazahstane budet nebolishoe chislo golosuishih - eto okazalosi nepravdoy. My samy mojem nabludati ogromnuu tolpu izbirateley na kajdom uchastke, ocheredi. Pozdravlyai Kazahstan s takim otnosheniyem k demokratiy y prosessu vyborov», – degen sózin, baqylaushy retinde kelgen Litva Respublikasy Seymi deputaty Gedeminas Yakovonistin: «Ya davno nabludau za Kazahstanom sleju za vashey politikoy.  mne ocheni nravitsya, chto u vas stoliko ludey prihodyat golosovati», – degenin jazypty, dәl bir litvalyq pen beligiyalyq polyak KSRO kezinde biylikting qalaysha halyqty saylaugha 100 payyz qatystyrghanyn úmytyp qalghanday. Reseymen dúshpandasyp otyrghan Euoroodaqtan, Litvadan kelgender merziminen búryn saylau ótkizuding ózi zansyzdyq ekenin bile túra Reseyding odaqtasy N.Nazarbaevqa sonshama kólgirsui de barshasy bir qojayynnyng qyzmetkerleri ekenin taghy dәleldegendey.

«Rossiyskaya integrasiya» taqyrybymen 22.04.2015 j. Internette berilgen «Shtaty ne otgovarivaly Kyrgyzstan ot vstupleniya v Evraziyskiy soyz» degen maqalada: «Vashington nikogda ne otgovarival Bishkek ot vstupleniya v EAES, soobshil segodnya na press-konferensiy ministr inostrannyh del Kyrgyzstana Erlan Abdyldaev. Po ego slovam, vybor strany takje podderjaly v Evrosoyze: strany Evropy uvajayt samostoyatelinyy vybor, kotoryy sdelal Kyrgyzstan. "Ony schitait, chto esly Kyrgyzskoy Respubliyke eto priyneset polizu, to ony budut toliko podderjivati. Pry etom govorilosi mnogo o tom, chto segodnya nujno nalajivati bolee tesnye vzaimootnosheniya mejdu Evraziyskim ekonomicheskim soizom y ES. Pole ocheni bolishoe", – zametil ministr, slova kotorogo peredaet agentstvo K-News.

Abdyldaev dobaviyl, chto reshenie Kyrgyzstana o vstupleniy v soyz Rossii, Belarusy y Kazahstana takje podderjal sosedniy Kitay.

Po ego slovam, Bishkek provel neskoliko raundov peregovorov s SShA.
"Ny na odnom iz nih my ne slyshaly kakiyh-to predosterejeniy na schet vstupleniya [v Evraziyskiy soyz]. Kitay skazal, chto uvajaet nash vybor. Eto obektivnyy y normalinyy prosess", - zakluchil ministr» – delinipti.

Mine, 2005 jyldan beri mening «Resey imperiyasyn әri qaray bólshekteu qajet» degen úsynystaryma AQSh, NATO qúramyndaghy elder, Japon, t.b. elshilikterinin, Ukrainada mening «Soghystardy toqtatu ýshin Euraziyalyq odaqtan Qazaqstandy shygharu, Qyrghyzstandy endirmeu qajet» degenime jauap bermeu sebebteri – aldydaghy bolar Ýshinshi dýniyejýzilik soghysta týrkistandyqtar Resey jaghyndaghy «komandada oinap» qyrylugha tiyistigin «Álemdik biylik» әldeqashan josparlap, sheship qoyghan eken. N.Nazarbaevqa Reseyge Qazaqstandy, Qyrghyzstandy integrasiyalauyna «batasyn berip» jýrgen Reseyding «jauy» – AQSh-tyng ózi eken.

Ay búryn bir reseylik sayasatshy telearnadan: «Ýshinshi dýniyejýzilik soghys bastalmas búryn Reseyge biraz territoriyalardy qosyp aluyna mýmkindik beriledi» dep sóilegen edi. Ol territoriyalar Ontýstik Osetiya, Abhaziya, Qyrym eken. Osy arqyly «Astyrtyn әlemdik biylik» batys halyqtaryn «Resey qaytadan ózge elderdi jaulaugha kiristi» dep shoshytyp, al orys halqyn «KSRO imperiyasynyng shekarasyn qalpyna keltiremiz» dep ýmittendirip shovinistik nauqasyn qozdyrumen soghysqa arandatyp «altyn milliard» josparyn oryndamaq. Keshe ghana Ufadaghy jiynda Shanhay birlestigine Indiya, tipti ýnemi AQSh-tyq sayasat ústanyp kelgen Pakistan da qosyluyna qaray, qyrghyn aimaghy búrynghy eki dýniyejýzilik soghystardan da auqymdy bolmaq. Biylikting josparlaghan qyrghynyna qarsy adamdardy «patriot emessin, satqynsyn, dezertirsin!» dep jazghyru, jazalaular, al  kónbistikpen qaza bolghandardy «patriot, erjýrek, batyr» dep dәripteu taghy da bastalmaq.

R.Epperson kitabynda 1961 jylghy «Gudzon esebinde» jazylghan «soghystyng kórinbeytin funksiyaary» turaly: «Ony yavno ukazyvaytsya v otchete,  y vse ety funksiy iymeiyt odnu obshuiy seli: “Voyna daet kak drevnemu, tak y sovremennomu obshestvu spornuy sistemu stabilizasiy y upravleniya nasionalinymy ekonomikamiy.  Eshe ne byl isprobovan nikakoy aliternativnyy metod upravleniya slojnoy sovremennoy ekonomikoy,  kotoryy pokazal by,  chto on, pusti daje otdalenno, sravnim po masshtabu ily effektivnosti. Voyny vypolnyayt opredelennye funksii, sushestvennye dlya ustoychivostiy  nashego obshestva;  do teh por,  poka dlya etogo ne sozdany drugie sposoby, voennaya sistema doljna sohranyatisya y sovershenstvovatisya po effektivnostiy”.

Dalee v otchete utochnyaetsya, kakovy “nevidimye funksiiy” voyny:

Voyna...yavlyaetsya osnovnoy organizuishey siloy v bolishinstve obshestv.  ...Vozmojnosti voyny obespechivala lubomu praviytelistvu chuvstvo ego vneshney neobhodimosti, bez kotorogo nikakoe praviytelistvo ne mojet dolgo ostavatisya u vlastiy.

Istoricheskie dannye  obnarujivait  selyi  ryad priymerov togo,  kak nesposobnosti ...rejima sohranyati pravdopodobie voennoy ugrozy  privodila k ego raspadu.

Voyna... obespechivaet anti-obshestvennym elementam priyemlemuiy roli v strukture obshestva.

Bolee molodye,  y bolee opasnye iz etiyh  vrajdebnyh  obshestvennyh gruppirovok kontroliruitsya Sistemoy Izbiratelinoy Voinskoy Povinnostiy.

Kak sredstvo upravleniya... mojno snova podderjati prizyv na voennui slujbu.

Uroveni prizyva iymeet tendensii  sledovati osnovnym  kolebaniyam urovnya bezrabotisy...

Chelovek unichtojaet izbytochnyh osobey sobstvennogo vida organizovannymy boevymy deystviyamiy.

Voyna yavlyaetsya osnovnoy pobudiytelinoy siloy dlya razvitiya naukiy...

Voyna yavlyaetsya...obshim sosialinym izbavleniyem...dlya rasseyaniya obshey skukiy.

Voyna... daet  vozmojnosti fizichesky dryahleyshemu starshemu pokolenii sohranyati svoy kontroli nad bolee molodymiy,  unichtojaya ih v sluchae neobhodimostiy.

Prevoshodnoe rezume otcheta soderjitsya v romane Taylor  Caldwell, nazvannom «Obryad  nevinnyh». Ona pisala: “...v terzaemom miyre ne budet mira, a toliko chereda  zaprogrammirovannyh y sistematicheskih voyn y katastrof - poka zagovorshiky ne dostignut svoey seli: opustoshennyy miyr, jelaiyshiy podchinitisya planovoy  Marksistskoy ekonomiyke y vseobshemu y smiyrennomu poraboshenii - vo imya mira” – depti.

«Álemdik biyliktin» mynaday súmdyqtaryna júrt ya senbeydi, ya múny sau adamnyng ister isi emes deydi. R.Epperson da: «Zagovorshiky uspeshny potomu, chto nravstvennyi  grajdanin ne mojet  prinyati  zaklucheniye,  chto sushestvuiyt ludi, sposobnye  na samom dele jelati provedeniya  neveroyatno vredonosnyh deystviy protiv svoih sograjdan», – deydi. Al qazaqta: «Altynnyng buyna mas bolu», – degen sóz búrynnan bar. Dýniyeqonyz qaltaly jandardyng ómirge sau adamnyng kózimen qaray almaytyndyghy, psihikasy búzylatyny medisinada dәleldengen mәsele. Al qazirde әlemdegi býkil memleketterding basynda biylik pen baylyqty qatar iyemdengender otyr. Búl – býkil adamzatty psihikasy nauqas mastanghandar «basqaruda» degen sóz.

IV. Ne  isteu kerek?

Áriyne, adamdardyng birin-biri qanauy, soghysulary  búrynnan kele jatqan mәsele ghoy dermiz. Alayda býgingi zaman soghystarynda qoldanylatyn qarular adamdy qyrumen shektelmey, Jer planetasynyng auasyn, suyn, topyraghyn ulap býkil tirshilikke qauip tóndiredi. Ózinin, úrpaghynyng taghdyry ýshin adamzat búghan toqtau qoyugha mindetti. 

Men jogharyda aitqan 2014 jyly aqpanda jazyp, Adamgershil (gumanistik) «Jana sana» ataghan jobamda әlemdegi barsha kelensizdiktermen kýreste adamzat Jaratushysy oghan ózge tirshilik iyelerinen erekshelep bergen artyqshylyghy – Adamdyq sanasyna sýienudi úsynghanmyn. Qazirgi órkeniyet adamnyng emes, onyng tas dәuirinde qolyna ústaghan ang aulaytyn keltegining «órkeniyeti», sol qúraly «damytylyp» býginde yadrolyq qarugha ainalsa, al adamnyng ózi 1-2 myng jyl búryn Sokrat, Balasaghún, Abaylar synaghan dengeyden óspegenin, endi adamzat «djungly zanymen» ómir sýruin qoyyp, sanasyn adamdyghyn arttyrugha búrmasa Jer planetasyn ómir sýruge jaramsyz eterin,  t.b. oilar aityp, sonday-aq «Álemdik biyliktin» qaterinen qútylar birqatar pikirler jazghan edim. Birnesheuin yqshamdap aitayyn:

1. Álemdegi kýlli memleketterding elbasylaryn «Álemdik biylik» taghayyndaytyndyqtan osy memleketterge bir-birinen esh qauip joq eken. Endeshe әlemdegi barsha memleketterding әskerleri taratylyp, tek qoghamdyq tәrtipti baqylaushy polisiya ghana qalugha tiyis; soghys qarularyn shygharatyn býkil óndiris oryndary jabylyp, qarugha bólingen qarjylar halyqtyng densaulyghyn, mәdeniyetin, enbekaqysyn, zeynetaqysyn, jәrdemaqysyn, studentterding stiypendiyasyn kóteruge, elge qajetti tútynys zattaryn shygharatyn kәsiporyndar ashugha júmsaluy kerek. Qús ýrkitu ýshin qoldan qaru jasaghany, ony bireuge bergeni ýshin qylmystyq jazagha tartatyn zang әr memlekette bar. Sondyqtan milliardtaghan somagha qaru jasap, ózge halyqtar birin-biri qyrsyn dep satatyn memleketter halyqaralyq sotpen jauapqa tartylugha tiyis.  

Halyqty ýreyde ústau, әri qyryp sanyn azaytu ýshin biylik qarusyzdanugha (demilitarizasiya) óz erkimen bara qoymaytyndyqtan múny oryndattyrugha әlemning barlyq elinde halyq Antimilitaristik qozghalystar qúrudy jedel bastaugha tiyis;

2. Maqtauly «batystyq» kóppartiyalyq negizinde saylau jýiesi memlekette (әsirese postkenestik totalitarlyq biylikting qyzmetkerleri auyspay qalghan elderde) biylikke halyqtyng baqylau ornatuyn qamtamasyz etuge jaramsyzdyghyn, kerisinshe, avtoritarlyq, diktaturalyq jýie ornauyna tosqauyl bola almaytyn «iyilgishtigin» kórsetti. Nәtiyjesinde, jýgensiz ketken biylik halyqty «Álemdik biyliktin» ekonomikalyq búghauyna týsirip, korrupsiya, әleumettik tensizdik jyldan-jylgha órship el tәuelsizdigine qater tónude. Sondyqtan, jedel  týrde «evropalyq kóppartiyaly saylau» jýiesinen bas tartyp, biylikke halyq baqylauyn ornatarday ózge jýieni izdestiru qajet. (AQSh, Evropa sayasatshylarynyng sol elderdi halyq saylaghan preziydent, parlament emes, «Álemdik biylik», 50, 150 adam basqaruda» degen sózderi, búl elderde de әlgi jýiening belsizdigin kórsetti).

Biylikting kóppartiyalyqty, saylaudy immitasiyalap onshyl da, solshyl da ondaghan partiyalardy ózi qúryp, oppozisiya etip te oinatqanyn, al biylikting kelisiminsiz qúrylghan úiymdardyng ishine jansyzdaryn engizip dau-damay tudyryp iritkeni, saylauda bәribir «jenildiretini» san ret kózben kórgen, bastan ótkizgen sharua (QR Ortalyq saylau komiytetining basshysy Z.Baliyevanyng birde Parlament deputattaryna: «Ne zabyvayte, kak vy suda popaliy!» degeni bar!). Sondyqtan búdan ary da «partiya qúru oiynyn» jalghastyru – «Álemdik» te,  jergilikti biylikting de «diyirmenine su qúiy», halyqty olargha aldap beru bolmaq.

Áriyne, adamzat balasy bir-birimen qyrghiy-qabaq soghyspay, bir ortalyqtan basqarylghany da jón shyghar. Biraq, «Álemdik biylikke» әdildigimen emes, ósimqorlyqpen jighan aqshasynyng kýshimen kelgen, altynnyng buyna mastanyp psihikasy nauqasqa úshyraghan auru-kemis jandargha, adamzat taghdyryn qalaysha tapsyrmaqpyz!? Keleshekte Jer betinde 1 mlrd. adam ghana qaldyryp, ózgesin joq qyludy josparlaudy «basqaru» dep aitugha bola ma?! Olar HHI ghasyrda da adamzatty ýreyde ústau (soghys, terrorizm, kýnkórissiz qaldyru, t.b) arqyly «basqarudy» jalghastyruyn qoyar emes...

Lord Akton: «Vlasti razvrashaet; absolutnaya vlasti razvrashaet absolutno», – degendey, ashkózdigimen olar qazirding ózinde Jer sharyn ekologiyalyq apatqa taqaltty. (Biylik pen baylyqqa mastanghan qanaushylardyng myghym bolu sebebi – júrttyng kópshiligi «Kez kelgen adam bay bola alady», dep dәmettirgenge senip, olarmen niyettes boludan).

R.Epperson «Álemdik biyliktin» «basqaruyna» balama retinde “Bibliyalyq hristiandyqty” úsynady. Alayda, osy  «Astyrtyn әlemdik biylik» ghasyrlar boyyna qalyptasyp, qazirgidey kýsheyuge Bibliyadaghy: “Ne da­vay v roct bra­tu tvoe­mu ny se­reb­ra, ny hle­ba, ny che­go-liy­bo dru­go­go, chto voz­moj­no ot­da­vati v rost; ino­zem­su ot­da­vay v rost, chto­by gos­podi bog tvoy  bla­go­slo­vil te­bya vo vsem, chto de­la­et­sya ru­ka­my tvoiy­my na zem­le, v ko­to­ruy ty iydeshi, chto­by vla­deti eiy (Vtorozakoniye, 23:19, 20); “Y bu­deshi gos­pod­stvo­vati nad mno­giy­my na­ro­da­mi, a ony nad to­boy gos­pod­stvo­vati ne bu­dut” (Vto­ro­za­ko­niye, 28:12); “To­gda sy­no­viya ino­zem­sev bu­dut stro­iti ste­ny tvoiy  y sa­ry ih bu­dut slu­jiti te­be ibo vo gne­ve mo­em ya po­ra­jal te­bya, no v bla­go­vole­niy mo­em bu­du milostiv k te­be. Y bu­dut ot­ver­zty vra­ta tvoi, ne bu­dut za­tvo­ryati­sya ny dnem, ny no­chiu, chto­by by­lo priy­no­siy­mo k te­be dos­toya­nie na­ro­dov y priy­vo­diy­my by­ly sa­ry iyh. Ibo na­ro­dy y sar­st­va, ko­to­rye ne za­ho­tyat slu­jiti te­be, po­giyb­nut, y ta­kie na­ro­dy so­ver­shen­no iys­tre­byat­sya.” (Isa­iya, 60:10-12)»,– degen joldardy basshylyqqa alyp, oryndau arqyly jetip otyr ghoy!?

Búghan qosa, dinning de kisini o dýniyedegi qyl kópir, mýnkir-nәnkir tergeui, tamúq otymen qorqytu arqyly «tәrbiyelemek» boluy, biylikting «ýreyde ústap basqaru tәsiline» úqsas. Al islam, hristian, budda dindarlary Jaratushynyng bir ekenin moyynday túra, oghan syiynuda әr qaysysy ózinikin jón dep, sol ýshin ghasyrlar boyyna soghysuda. Tipti, bir dinning ishinde sýnniyt-sheyit, katoliyk-pravoslavnyi, t.b. bolyp bólinudegi maqsat ta halyqtyng bir bóligine biylik jasau arqyly materialdyq artyqshylyqtar kóru niyetindegi sharua. Osy dinder payda bolghan jýzdegen jyldar boyghy kezeng dinning adamzat qoghamyndaghy әdiletsizdikterge toqtau qoya almaytyny aiqyn boldy. Búl dinning adam qoghamynda mýlde paydasy joq degen sóz emes, tek ózge de joldardy izdeu qajettigin kórsetedi.

Birikken Últtar Úiymy qúrylghan kezderi ol әlemdi qamtyp basqarudy mindetine alyp, Jerde beybitshilik pen әdilettilik ornaydy degen ýmit bolghan. Alayda, o basta BÚÚ qúrylu maqsaty “Berlin - Rim - Tokio” újymdastyghyndaghy memleketterdi auyzdyqtau bolghandyqtan, 1945 jyly maqsat oryndalysymen, keleshekte BÚÚ әlemdik auqymda atqarar qanday da bir aiqyn konsepsiya jasalynbady.

Akademik Ermentay Súltanmúrat ózining «Álemdi transformasiyalau» atty jobasynda әr elding halqy ózi «Halyqtyq Konstitusiya» jasap, onyng mýltiksiz oryndaluyn janarghan BÚÚ  qadaghalaugha tiyis degen oy aitady. IYә, «janartylghan» BÚÚ halyq sanyn soghyspen qyryp azaytpay, órkeniyetti týrde – әr memleketting resursyna sәikes tuu kólemin belgilep, qadaghalau, t.b. arqyly retteuine bolar edi. 

Biraq, qazirgi BÚÚ-da әr memleketten kim ókil bolatynyn «Álemdik biylik» taghayyndaghan elbasylar sheship otyrghandyqtan, múnday BÚÚ sol «Álemdik biylikke» júmys isteydi. Sonday-aq, әlgindey elbasylar «Halyqtyq Konstitusiya» jasaluyna, halyq biylikke dәl qazirgidey tolyq tәueldi jaghdayda, jol bere qoymaydy. Ol ýshin     

«evropalyq kóppartiyaly saylau» jýiesinen bas tartyp, biylikke halyq baqylauyn ornatarday mehanizmi bar ózge jýieni izdestiru qajet.        

Osyghan oray «Azat» qozghalysynyng Batys Qazaqstan bólimining tóraghasy Amanjol Zinullinning «Qassaq» («Tek qana osy jolmen») jobasy nazar audartady. Ol Qazaqstan Parlamentining senaty Preziydent nemese onyng qalta-parlamenti taghayyndaghan deputattardan emes, qazaqtyng әr ruy óz ortasynda tandaghan eng arly, әdiletti degen azamattarynan qúrylsa, al Mәjilis kóppartiyalyq negizde saylansa degen pikir aitady. (Búl turaly «Júmadaghy jýzdesu» gazetining 21-28.05.2010 j. sanynan, sonday-aq  N.Ámireqúlovtyng "Ocherky teoriy stepnogo gosudarstva" enbeginen (www.zonakz.net) oqy alasyzdar).

U.Cherchill: «Demokratiyalyq jýiening kemshilikteri bar, biraq adamzat odan artyq jýieni әli oilap tapqan joq»,– degende, ol әriyne, ghasyrlar boyyna han biyligin tejep ústay bilgen qazaqtyng «Biyler Kenesi» jýiesining bolghanyn bilmegeni anyq. Al qazaqtyng biyleri hannyng tizimimen emes, kóp jyldar boyghy ózining turashyl, әdildigimen halyq synynan ótip qana «Keneske» enetin edi. Biylerding han aldynda taysalmay sóileuining negizgi syry – artynda qoldaushy ruy, ózin-ózi qamtamasyz etetin sharuashylyghy (ekonomikasy) túrghandyqtan. Al qazirgi «batystyq» jýiemen qúrylghan Parlament deputattarynda múnday tirek joq әri biylikting taghayyndauymen «saylanatyndyqtan» olardan qoghamnyng shynayy jaghdayyn aitarday batyldyq kýtu bekershilik. Býgin, totalitarlyq KSRO-lyq ta, nәtiyjesi adamzatty chiptendiruge әkelgen «batystyq demokratiyalyq» ta saylaulardan týnilgen, avtoritarlyq, diktatorlyq jeke basqa tabyndyrar biylikke toqtau qoyar ózge mehanizm qalmaghan shaqta, shynymen de, nege Senatty (ya parlamentti) әr qazaq ruy: «Osy halyqqa adal qyzmet qylady, mýlikke satylyp ru namysyna núqsan keltirmeydi» dep, óz ortasynda tandaghan «tura biyilerden» qúrmasqa? (Búl – әr diaspora ókili otyrghan qazirgi «Halyqtar assambleyasyna» keledi).  Ár rudyng tandauly ókilinen túrar múnday Senat (parlament)  óz tegin úmytyp sýrensiz tobyrgha ainalghan elder qúra almas, al tektik jady әli joyyla qoymaghan qazaq, qyrghyz, týrkimen, t.b. halyqtardyng qolgha aluyna әli de kesh emes.

«Oybay, rulyqty jandandyrsaq qazaq últ retinde bólshektenip ketedi!» – deushiler tabylar. Qazaq atanyp memleket qúrghanymyzgha 550 jyl tolsa, sonyng 450 jylynda (KSRO-gha deyin) rulyq jýiemizdi ústanyp «bólinbey-aq» keldik emes pe?! Naghyz bólshektenip pyshyrau dep qazirgi, bir otbasynan shyqqan eki aghayyndy kisiler bir-birine qaraylasugha hali joq dәl osy kezdi aitugha bolady. Býkil tirligi biylikting baqylauyna týsken halqymyz «erkin» degendi bildiretin «qazaq» atauynyng maghynasyna sәikes ómir keshuden qalghaly qashan. Sondyqtan rulyq jýieni janghyrtu «bólshektenu» emes – teksiz tobyrgha ainaldyryp bólshekteuge qarsy qazaqtyng tómennen bastap qayta biriktiruge kirisui bolmaq. Qazaqtay, barshasy týrk rularynan qúrylghan halyq ta emes, әrtýrli etnostardan bola túra Aughanstan halqynyng aghylshyn, orys, AQSh jaulaushylaryna qarsy túra bilui – ózin-ózi basqaru mýmkindigine ie rulardyng odaghynan túratyn memleketting pәrmendiligin kórsetse kerek.

Myndaghan jyldar boyyna týrk rularynyng úiysuymen talay memleket qúruymyzdy qamtamasyz etip kelgen dәstýrli últtyq-demokratiyalyq mehanizmimizdi bir ghasyr búryn otyryqshyldar búzghandaghy maqsaty – halqymyzdy tegin bilmes, bas biriktire almas tobyrgha ainaldyryp biyleu bolghany әshkerelenip otyr. «Olar sóitti» dep, Kenes ýkimeti kezinen bastalghan jalghan-shyny belgisiz «traybalizm-rushyldyqty» (shyn mәninde óz ata-babamyzdyng attary men el bolu, memleket qúru jýiesin) jamandaudy jalghastyru – otarshyldar oiyn jýzege asyrugha qyzmet etu bolmaq.

1992 jyldan beri jer-jerde qazaq rulary qúryltaylar ótkizip rubasylaryn («preziydent» dep atap) saylauy, tom-tom shejirelerin shygharuy erikkennen emes, kýnderding kýni jat eldik jýielerding kriziske tireletinin tәniri sezdirgennen bolar!? Endeshe memleket qúrudyng dәstýrli jolyn býgingi zamangha iykemdep paydalanudy oilastyrghan jón. Sol, qúryltaylar ótkizgen rulardyng Preziydentterine әr audan, auyldardan belgilegen kómekshiler jýiesi arqyly búl júmysty (Senatqy, jergilikti Mәslihattargha ókilderin tandaudy)  tap býginnen bastap ketse bolady. Mine, osynday, halyq ózi, ýkimetting aralasuynsyz, óz ortasynan tandap Parlamentke jibergen ókilin (delegirovaniye), eger mindetin dúrys atqarmaghan jaghdayda keri shaqyrta da alatyn bolady. Al «ózi saylaghan» preziydentke, deputatqa impichment jasay almaytyn býgingi halyq jaghdayy – tormozy da, ruli de istemeytin kólikpen qúldyrap kele jatqan baqytsyzday.

3. Álemdik jәne jergilikti biylikterding ekonomikalyq búghauynan qútylar jol – halyq ózin-ózi basqarugha (samoupravleniye) kóship, ýkimetting óz tirshiligine jappay baqylau jasauyn meylinshe azaytu. Kezinde Alashordashylar bolishevikterge: «Qazaq qoghamynda tap kýresi joq» dep, rulas tuystarymen ózin-ózi basqaryp, әleumettik mәselelerin de sheship otyrghan eldi «kollektivtendiremiz» dep mýlkin aludy, partiyalargha bólip bir shanyraqtaghy agha men inini qarama-qarsy qondy qoldamaghan.

RF preziydenti V.V.Putin halyqaralyq diskussiyalyq «Valday» klubynyng konferensiyasynda: «Mirovaya sistema «sderjek y protivovesov», slojivshayasya v gody holodnoy voyny, razrushena pry aktivnom uchastiy SShA, odnako dominirovanie odnogo sentra sily priyvelo toliko k rastushemu haosu v mejdunarodnyh otnosheniyah»,– dedi. Eger qandayda bir jeke memleket әlemdik sistemanyng yqsham modeli bolyp tabylady desek, ondaghy «bir ortalyq kýshtin» (ýkimettin, diktatordyn) basymshylyghy da qoghamda kýizelisting ósip-órshuine әkeletinin kórsetip otyr. Búl turaly AQSh Konstitusiyasyn jazushylardyn, alghashqy preziydentterining biri Tomas Djefferson: “Nailuchshim praviytelistvom yavlyaetsya naiymenee upravlyaiyshee”, – degen ghoy.

Sondyqtan, biylikti halyq baqylauynda ústaudyn, halyqtyng biylikten meylinshe ekonomikalyq tәuelsiz boluy, ózin-ózi basqaruy formalaryn kópshilik bolyp oilastyruymyz qajet Mysaly reseylik G.Popov «Aliternativa iz HH-veka» atty maqalasynda («Vremya iskati aliternativy» tarauy): «N.IY.Mahno sumel razrabotati razvernutuIY aliternativu bolishevizmu. Vseobshemu ogosudarstvlenii voennogo kommunizma Lenina y nasionalizasiy vsey zemly Mahno protivopostavil sobstvennosti trudyashihsya... Mahno vydvinul anarho-kommunisticheskui iydeiy obshestva kak «volinoy federasiy samoupravlyaemyh kommun» – bez klassovyh y nasionalinyh razlichiy», – dep jazady.

Ózin-ózi basqaru týrin Don, Zaporojie, Jayyq  kazaktaryndaghy óz atamanyn ýkimetting aralasuynsyz saylauy, sharuashylyqtaryn jýrgizu joldary, t.b isterinen taba alamyz. Stolypin reformasyna deyingi orys sharualarynyng «obshinasy» auyl sharuashylyghynda jarasa, al batys memleketterindegi munisipaldyq basqaru óndiris oryndary bar qalalarda qoldanugha keledi.    

Mәskeu týbindegi birneshe auyl 2013 jyly-aq ózin-ózi basqarugha kóshipti. Búl turaly «Jiytely Domodedova provozglasily respubliku» degen maqalada («Vedomostiy», 22.08.2013): «Inisiativnaya gruppa jiyteley Domodedova obiyavila o sozdaniy Russkoy demokraticheskoy respubliky na territoriy gorodskogo okruga y obratilasi k Evrosoizu s prizyvom priznati ih pravo na samoopredeleniye. Kak pishut «Vedomostiy», poka ony ne sobiraitsya vyhoditi iz sostava RF, no planiruit dobivatisya priznaniya osobogo statusa. Tak, v obrasheniy govoritsya, chto vlasty narushily prinsipy demokraticheskogo obshestva, «proignorirovav rezulitaty referenduma 2007 goda, kogda pochty 100% jiyteley Domodedova progolosovaly protiv stroiytelistva platnoy dorogy v cherte okruga», y v 2009 goda stroiytelistvo nachalosi y poselok Matveevka okazalsya «pod ugrozoy snosa. Jiytely Shebanseva pojalovalisi na davlenie «korrumpirovannyh chinovnikov»: ony liysheny vodosnabjeniya, potomu chto mestnye vlasty «prodaly derevenskuy vodonapornuy bashnu v chastnye ruki. Jiytely derevny Danilovo nedovoliny, chto «davno uje liysheny vozmojnosty svobodno poseshati les, sobirati griby, peresekati polya y kupatisya v ozere, tak kak vse prinadlejit oligarham».

Inisiativnaya gruppa trebuet perenosa platnoy dorogy za predely okruga y sobludeniya ih prava sobstvennosti, a takje priznaniya ih prava na samoopredeleniye v svyazy s ignorirovaniyem rossiyskimy vlastyamy ih voleiziyavleniya. Ony budut dobivatisya sobludeniya prioriytetnogo prava mestnyh jiyteley na upravlenie svoey territoriey», – dep jazylghan.

Býginde qazaq oqyghandary 1928-29 jyldardaghy stalindik kollektivtendiru qazaqtyng dәstýrli ózin-ózi ekonomikalyq qamtamasyz etu jýiesin joyyp halyqty zor  apattargha úshyratqanyn jii aitady. Al sol, Stalin qiratqan jýiemizdi zamangha iykemdey otyryp qalpyna keltiruge qazir kim bóget? 

Halyqtyng ózin-ózi basqaru ýlgileri retinde AQSh-taghy mormondar, gutteritter, Altaydaghy «rerihshilder», Izrailidegi, Indiyadaghy qauymdastyqtardyng da basqaru jәne ekonomikalyq qamtamasyz etilui joldaryn zerttep, paydalanugha bolady.

4. Halyqtyng ózin-ózi zandyq túrghyda basqaruynyng qazaqqa tәn formasy – biyler instituty. Eshkim taghayyndamaytyn, saylamaytyn biyler halyq ishinen shyghyp, ózinin  turashyldyghymen bedelge ie bolghan. Tipti, Resey otarynda da 1917 jylgha deyin ýkimet sottary tek memlekettik qylmystardy qarap, al qazaq ishindegi dau-damayda halyq biylerge jýginip kelgen. Qazir eki adam tóbelesse, maly úrlansa da ýkimet organdary tergep, eki jaqtan da para soryp jútatady, bermese – týrmelerdi toltyrady. Postkenestik elderde jazalaudyng stalindik jýiesi әli de saqtalynghandyqtan sottalghandar sanynan aldynghy qatardamyz. Týrmege qamalushylar sanyn azaytu, tәrtip saqtau organdaryndaghy qorrupsiyany tyiudyng pәrmendi joly olargha balama – halyqtyn  memleketke qatysy joq qylmystarda «biylerge jýginui» dәstýrin qalpyna keltiru. (Mysaly, Almaty oblysy Qaskeleng qalasy túrghyny Asylhan A. 16 jyl boy Shapyrashty ruynyng bii bolyp júmys jýrgizip keledi). Biyler soty qazaq elinde tua bitken, tendesi joq erekshe qúbylys, tarihta «sot biyligining altyn ghasyry» dep bagha berilgenin moyyndaghan qazirgi ýkimetimiz «Dәstýrli sot biyligining qazirgi tandaghy róli», t.s.s. taqyryptarda ghylymy jiyndar ótkizude. Alayda, búl ýshin, biylerdi ýkimet taghayyndamay, óz darynymen halyq ortasynyn shyghuyna bóget jasalmaugha, sonday-aq, әdildigimen tanylghan biyge (sotqa) sol audannyng ghana túrghyny jýgine alady degen tәrtip  kýshin jonggha tiyis. 

5. Kesheleri KSRO, Kuba, t.b. elderde býkil halyqty (totalinyy sosializm) kýshtep sosialist etti. Al býgin biylik jappay (totalinyi) kapitalist bolyndar dep, barsha halyqtyng jaghdayy, minezimen sanaspauda. (KSRO kezinde biylikte otyryp jymqyrghandar bolmasa, qarapayym kópshilikte kapital qaydan bolsyn?!). Múnday «búiryqpen» sosializm, kapitalizm ornatpaq bolu halyq narazylyghyn tudyratyny dәleldengen jay. Endeshe nege bir memleketting ishinde osy eki týrli jýiening de belgileri bar joba jasamasqa!?    

Eger әr adam ózin-ózi qorghaugha basqalarmen birdey qúqyqty bolsa, onda әr adamda ózgelermen birlesip ortaq qaterden qorghanu qúqyghy da bolmaq. Sondyqtan «Ózim eshkimdi qanamaymyn jәne ózimdi eshkimning qanauyna jol bermeymin!» degen ústanymdaghy adamdar (ýkimetten ózine tiyesili jer telimin, qazba baylyqty satudan týsetin, t.b. ýlesin alyp) ózin-ózi basqaratyn qauymdargha biriguge tiyis. Adamgershilik, qanaghattyq iydeyasyn ústanghan múnday qauymdastyqta әr adam ózi ýshin aptasyna neshe kýn, kýnine neshe saghat júmys isteymin dese erikti, al bәsekege týsip, «millioner bolmaq» kisige qauymnan shyghuyna jol ashyq boluy kerek. Osylay ghana  ejelden kele jatqan – adamnyng birin-biri qanauy, kýshteui tyiylmaq.

Ómirge tek birjaqty materialdyq paydakýnemdikpen qaramaytyn, ózin-ózi basqaratyn  qauymdastyqtar qúrylghanda ghana búryn-sondy qoghamdy zertteushi oishyldar jasaghan jobalar (mysaly: әl-Farabiyding «Ádiletti qala», Kampanellanyng «Kýn qala», E.Súltanmúrattyng «Álemdi transformasiyalau», S.Ghabbasovtyng «Úrpaq tәrbiyesining jana ilimi», QazÚTU ústazdary S.Ádenov, Q.Kotosheva, Q.Núrghaliyevtyng «Últ jәne memlekettik biylik týrleri», M.Áuelbaydyng «Altyn ghasyr», t.b. adamgershilik ilimine qatysty enbekter) iske asyrylmaq

Sonymen, әlemdegi oryn alyp otyrghan kelensizdikten qútylu ýshin «Astyrtyn әlemdik biylik»  pen jergilikti biylikterding «oyyndaryna» qosylmay, olardyng isine kerisinshe әreketter jasaluy kerek eken: biylik avtoritarizm, diktatura arqyly qoghamdy uysynda ústamaqqa janyn salsa, al halyq ózin-ózi basqaru jolyn tandauy; biylik dýniyeqonyzdyqty madaqtasa – halyq adamgershilikti, qanaghatshyldyqty uaghyzdauy; biylik halyqty últyn, tegin úmyttyryp sýreng tobyrgha ainaldyrugha kýsh salsa – halyq óz tarihyn, tamyryn bilu arqyly tektilik jadyn saqtaugha úmtylugha tiyis.

Ata-babalarymyz Aqordadan bólinip «qazaq» (erkin, bostan) atanghanyna biyl 550 jyl tolyp otyrghanda «Astyrtyn әlemdik biyliktin» adamzatty jappay chipteuine, soghystarymen Jer sharyna qauip tóndiruine balama etip halyq ózin-ózi basqaratyn «Adamgershil» baghdarlamamyzdy úsynuymyz jәne iske asyrugha kirisuimiz – halqymyzdyng minezining әli de «Qazaq» atyna say ekenin әlem júrtshylyghyna dәleldemek. Býgingi, almaghayyp kezende elimizdi qúrdymgha qúlaudan qútqarudy 550 jyl búryn Qazaq memleketin qúrghan shyghys týrk (qazaq) rulary últtyq dәstýrli jýiemizdi qoldanyp qaytadan óz qolyna alyp, nyghaytugha mindetti. Osy isting manyzdylyghyn týsine bilip, Qazaqstan preziydenti N.Nazarbaevtyng ózi jedeldetip halyqty júmyldyrar bolsa qúba-qúp.

Maqala taqyryby «Astyrtyn әlemdik biyliktin» bar-joghyn zertteu bolghandyqtan, men  Adamgershil «Jana sana» jobasyndaghy halyqtyng ózin-ózi basqaruy mәselesi jayynda jalpylama oy tastadym. Memlekette avtoritarlyqtan ada biylik jýiesi qanday bolmaq, qauymdastyqtar ishindegi ekonomikalyq tetikter, t.b. turaly retine qaray taghy aitarmyz.

Oqyrmandarda halyqtyng ózin-ózi basqaruyna, biylikting totalidy baqylauyn bәsendetuine qatysty pikirler bolsa naqty, qysqasha jazyp mening 3825761@mail.ru  poshtama ya: 050060, Almaty. Gagarin dangh. 181, 20. mekenine hatpen jiberuge bolady.

Hasen Qoja-Týrk (Qoja-Ahmet). 10.07. 2015.

(sony. Basy myna siltemelerde: http://abai.kz/post/view?id=4576, http://abai.kz/post/view?id=4595)

Abai.kz