Býgingi tanda Joshylyqtar geneologiyasynyng eng pikirtalasty mәselelerining biri ol – Orys hannyng shyghu tegi turaly. Keybir zertteushiler Natanzy jәne oghan tәueldi derekterding negizinde Orys hannyng Orda-ejennen taraghanyn jaqtaydy. Basqa zertteushiler Muizz al Ansab, Chingiyz-name, Tavarihy Guzidayy Nusrat-name, Qadyrghaly Jalairy jәne basqalarynyng negizinde Orys han Toqa-Temirlerden taraghan dep sanaydy. Áuel basta birinshi kózqaras XIV ghasyrdaghy Orda-ejen men Toqa-Temir úrpaghy turaly XIX gh. Natanziyding enbeginen basqa geneologiyalyq derekterding ghylymy ainalymgha enbeuinen payda boldy. Rashid ad-Dinning mәlimetteri 1310-shy jj. Orda-ejen úlysy men onyng úrpaghy turaly mәlimettermen ýziledi.

Eskendirding Anoniymi (Natanzi) mәlimdeuining rastyghy turaly mәselening tereng tarihnamasy bar. Zertteushilerding basym bóligi sózsiz Anonimning geneologiyasy men hronologiyasynda shatasudyng payda bolghan túsyn, sonday-aq, Aq Orda men Kók Ordany shatasuyndaghy sebepti jәne úlystyng Shyghysynda biylik etken-mys altynordalyq týmenbasy Noghaydyng úrpaghyndaghy shatasular siyaqty qatelerding sebebin zerttemesten, senimmen qabyldady.

Mәselening tarihnamasy V.P.Kostukovte jaqsy taldanghan [8, 195-204].  ulay Shamilioglu jazghanday: «Ghalymdardyng basym bóligi Aq Orda men Kók Orda ataularynda onyng shatasuyn týzetumen ghana shektelip, Natanziyding aqparatyn әli de jaqsy niyetpen qabyldaydy. Alayda, Natanziyding senimdiligine qatysty aldynghy taldaudy eskergenimen  Orda úlysy tarihy boyynsha ony «biregey» qújat retinde qoldanu ýshin qanday aqtaytty dәlel etui mýmkin?» [26, 165-168]. A.G. Gaev jazghan «Natanzy ózine mәlim bytyranqy tarihy faktiler men sujetterdi qisynsyz úghynyp jәne qiyaldyng kómegimen tolyqtyryp, bir arnagha toghystyryp, kórkem shygharma jasaghan. Yaghny Eskendirding Anoniymi geneologiyalyq emes, tipti, tolyq tarihy shygharma da emes, Temir úrpaghynyng jas hanzadasy Eskendirge tarihy surette jaman men jaqsynyng ne ekenin kórsetetin, grotestik óndelgen jәne sәikesinshe tandalghan naqyl-publisistika» [2, 14]. V.P.Kostukov Anonimning kóptegen qatesin kórsetip, Anonimdi jaqtaushylardyng dәleline «ghylymy analizding әdisine janama ghana qatysy bar» ekeni turaly jazdy. Eskendirding Anoniymi mәlimetining rastyghy turaly mәsele  óte manyzdy, sebebi Orys-hannyng Orda-ejennen taraghany turaly barlyq kózqarastyng negizi Natanzy bolyp tabylady. Natanzy mәlimetining rastyghy dengeyin anyqtaumen Orys-hannyng shyghu tegi mәselesin sheshuge bolatynyn senimdilikpen aitugha bolady.

Natanziyde Sasy-Búqa – Noghaydyng úly, ol Tumakannyng úly, ol Qúliyding úly, ol Orda-edjenning úly dep atalghan. Onyng ýstine, Natanzy osy Noghaydyng ómiri turaly aitqanda, ol Buvaldyng úly, ol Tatardyng úly bolghan tanymal altynordalyq týmenbasy Noghay turaly aitady. Sonymen, Shyghys Deshti  Qypshaqtyng biyleushileri Natanziyde Noghaydyng úrpaghy dep atalghan. Noghaydyng úrpaghy turaly aitqan barlyq mәlim derekter búghan qayshy keledi. Noghaydyng ýsh balasy Toqtamen kýreste qaza boldy, al onyng nemeresi Bolgariyagha (Shiysheman) qashty. Yaghni, Sasy-Búqanyng geneologiyasy Natanziyde dúrys qoyylmaghan. XIX ghasyrdyng zertteushileri atalghan Sasy-Búqany Bayannyng úly Sasymen tendestirdi. Alayda atalghan tendestirudegi esimderding úqsastyghy (tolyq emes úqsastyq, aitalyq, Orda-ejen úrpaghynyng ishinde esimderi tolyq sәikes keletinder de bolghan, mysaly, Qúblúqtyng aghasy Sasy-Búqa) men әuletterding sәikesinen basqa dәleli joq.

Jogharyda biz Bayan 1308-09 jyldardan bastap Orda-ejen úlysyn biylemeginin kórsettik, endeshe ol Toqta men Ózbekting shynayy iyelikterining ontýstik-shyghys nemese shyghys shekarasyndaghy Yekmush (Bekmariysh) úlysynyng biyleushisi bolghan siyaqty.

Joshy úlysy turaly Natanzy mәlimetin qúrylymdyq eki dengeyge bóluge bolady:

1.Onyng Rashid ad-Dinnen alghan mәlimetteri [6, 249]. Búl jerde Natanzy Orys-hannyng kelesidey geneologiyasyn bergenin atap ótu qajet: Shymtaydyng úly, Shymtay  Erzenning úly, ol Sasy-Búqanyng úly,  ol Noghaydyng (búl altynordalyq týmenbasy Noghay) úly, ol Qúlidyng úly, ol  Orda-Ejenning úly [22,  265]. Noghaydyng atalaghan geneologiyasy Rashid ad-Dinning eki qoljazbasyndaghy (Tashkenttegi Ózbekstannyng Memlekettik Kópshilik kitaphanasyndaghy XIV ghasyrdaghy Djurabek shygharmalarynan qoljazba jәne Parijding Últtyq kitaphanasynan Ancien Fonds Persan 67 qoljazba) Noghay geneologiyalaryna óte úqsas. Hulagu otryadymen [6, 120] soghysqan búl geneologiyalardaghy altynordalyq týmenbasy Noghaydyng geneologiyasy kelesidey: Noghay, Djaruktyng úly, ol Tumakannyng úly, ol Qúlidyng úly. Rashid ad-Dinning mәlimetine say, osy geneologiyamen Noghay Qúly úrpaghynyng arasynda kezdesedi, biraq ol Hulagumen soghysqan altynordalyq týmenbasy emes (onyng arghy atasy Qúly Hulagudyng zamandasy bolghan, al onyng ózi búl kezde әli dýniyege kelgen joq), tek sonyng attasy ghana boldy  [6, 98].

Djurabek shygharmalarynan qoljazbada qate geneologiya ýstinen týzetilgen: Tatardyng úly, ol Buvaldyng úly [6, 146]. Yaghni, Parij kitaphanasynan qoljazba Rashid ad-Din qoljazbasynyng nebary alghashqy týri, basqasha aitqanda shimay dәpteri, nemese shimay dәpterding kóshirmesi bolghanyn esepteuge bolady. Djurabek shygharmalarynan qoljazba shimay dәpterding (nemese onyng kóshirmesinin) óndelgen núsqasy boldy. Rashid ad-Dindi audaru ýshin qarastyrylghan qalghan 6 qoljazba, dúrys geneologiya berilgendikten, óndelgen núsqadan (nemese onyng kóshirmesinen) taza betke kóshirilgen, әldeqashan taza qalpyndaghy qoljazba boldy: Noghay Tatardyng úly, ol Buvaldyng úly. Bәlkim, Natanziyding qolynda (Orda-ejennyng úrpaghy) Noghaydyng qate geneologiyasy qarastyrylghan Rashid ad-Dinning (shimay dәpteri) jansaq kóshirmesi bolghan shyghar. Keyin ol Shәdibek nókerlerining ókilderi habarlaghan mәlimetterdi joramaldap, 1360-shy jj. Syghanak hany bolghan Noghaydy jәne altynordalyq (onyng derekterine say (Rashid ad-Dinning shimay dәpteri boyynsha) Orda-ejen úrpaghy bolghan) týmenbasy Noghaydy tendestirgen. Esimderining (ekeui de Noghay) úqsastyghyn jәne  biyleu territoriyasyn («Orda-ejen úrpaghynyng iyeligi» Shyghys Deshti – Qypshaq) negizge alyp Natanzy eki Noghaydy tendestirgen.

2. Ózindik habarlar.

Aldynghy maqalalarymyzda biz Natanziyding ózindik, yaghny týpnúsqalyq habarlamalaryn taldap, A.G.Gaevtyng qorytyndylarymen de sәikes keletin, kelesidey  qorytyndyghy kelgemiz [2, 13]:

Natanziyding qayshylyqty geneologiyasynyng týsiniktemesi sirә Natanziyding óz boljamynan boluy mýmkin, yaghni, ol XIV gh. 60-70 jj. Shyghys Deshti-Qypshaq handaryn (Sasynyng (Shahi) úly Kara-Noghaydy, Toghylyq-Temirdi, Mubarak-qojany, Qútlyq-qojany jәne Orysty) Orda-ejen úrpaghymen tendestirui. Ol múny eki Noghaydy tendestiruding negizinde jasady: XIII gh. sonynda ómir sýrgen altynordalyq týmenbasy Noghay men 1360-shy jj. Syghanaqty biylegen Qara-Noghay. Sol qanattyng handary turaly mәlimetti Natanzy Shәdibek nókerlerining ókilimen bir baylanysta alghan [18, 153-154].  Mәlimet kózi bolghan ol, әldebir týrkilik jylnama nemese búryn sanaghanday Syghanak múraghaty emes.

Sonday-aq, Ózbek-han túsynda Sol qanattyng biyleushileri (Joshy úlysynyng shyghysyn biylegen «Noghay hannyng úly» Sasy-Búqa) turaly Natanziyding mәlimetteri Ózbek-han túsynda sol qanattyng biyleushileri (minimum 1328 jylgha deyin) bolghan Bayannyng aghasy Manghytay jәne Manghytaydyng úly Qúbaq (Qalaq) turaly habarlaghan arab avtorlarynyng mәlimetterine qayshy keledi.

Sonday-aq, bizding tarapymyzdan Muizz al Ansabtan [17] [19] jәne Tavarihy Guzidayy Nusrat-nameden [20] Shynghys túqymy geneologiyasynyng shyghu tegi turaly mәsele taldandy.

Tómendegi kestede biz Orda-ejen jәne Orys-han úrpaqtarynyng geneologiyasy boyynsha  týrli derekterding rastyghy turaly (derekke ishki syn әdisi negizinde) eki kózqarasty úsynamyz.

Eger Natanzy mәlimetterining rastyghyn jaqtaytyn birinshi kózqarasqa qatysty aitsaq, onda atap ótudi qajet etetini:

1.Shyghys Deshti-Qypshaqtaghy mәlimetter qalaysha Natanziyde payda bolghanyna qatysty ýlken qayshylyq bar. Isfahandaghy Aq-Orda múraghaty turaly núsqa fantastika, sebebi, eger múnday múraghat Irangha jetse, onda ol Natanziyge emes, ol Shahruhtyng saray manyndaghylarynyng (aytalyq, Hafiz Abru) qolyna týseri kýmәnsiz. Odan basqa, Natanziyde kezdesetin sonshalyqty kóp qate, múnda bolmas edi. Qatening osynshalyqty kóptigining sebebi, parsy tildi Natanziyding mәlimet kózimen (habarlaushymen) basqa (týrki) tilde audarmashy arqyly tek bir ret sóilesuinen tuyndauy mýmkin. Osynday qatelerding biri kelesi mysal boluy mýmkin: Joshylyqtardyng esimderi kóptegen jylnamalarda, tura maghynada úl retinde audarylatyn ogul nemese oglan[1] tirkesimen berilgen. Ogul nemese oglan Shynghys túqymy patshalarynyng lauazymy (parsy tilindegi shahzadening analogy) ekenin Natanzy bilmeui mýmkin, sondyqtan ol oglan lauazymyn tuystyqtyng (úl) belgisi retinde qabyldaghan. Aytalyq, Natanziyde: «Odan (Erzennen) keyin onyng úly Mubarak-qoja dýrbeleng bastady». Týpnúsqada sóilem basqasha qúrastyryluy mýmkin edi: «Odan keyin Mubarak-qoja-oglan dýrbeleng bastady». Nemese kelesi mysal: «Odan keyin, Orda-sheyhting úly Timur-qojany otyrghyzdy», al shyndyghynda ol basqasha estiler edi, aitalyq: «Orda-sheyhtan keyin Timur-qoja-oglandy otyrghyzdy». Natanzy audarmasyndaghy qatening jetkiliktiligin eskeru arqyly, jogharydaghy Natanzy keltirgen geneologiyadaghy múnday jәitterding bar boluyn joqqa shygharugha bolmaydy.

2. Muizz al Ansabtan mәlimetter. Jogharyda biz atap ótkendey, Muizz al Ansabtyng Parijdik kóshirmesine Toqa-Temir úrpaghynyng geneologiyasy boyynsha mәlimetterdi Toqa-temirding úrpaghy jәne XV ghasyrdyng ortasynda nemese ekinshi jartysynda Qyrym handarynyng jaqyn tuysy bolghan Súltan-Bayazid qosty. Eger ol Muizz al Ansabtan Shahruhtyq núsqadaghy ózining tuysy Orys-hannyng «qúrastyrylghan geneologiyasyn» kórse, onda ol mindetti týrde geneologiyalyq kestege naqty sóilemderdi qosu arqyly (Muizz al Ansabta әkelikke qatysty dauly sóilemning mysaldary bar), (Huseyn Baykaranyn) Parijdik jylnamany týzeter edi.

Derektanulyq dәlelderden basqa, Orda-ejen úrpaghyna qarsy әueli Temir úrpaghynyn, keyin Shiban úrpaghynyng qastandyghyna qatysty núsqagha qarsy tiyimdi dәlelder keltiruge bolady.

1.Barak ózining Úlyghbekpen territoriyalyq talasynda, Orda-ejen qúqyghyn emes, Orys-hannyng qúqyghyn algha tartty. Yaghni, eger tipti Temir úrpaghy ózining tarihy shygharmalarynda Baraktyng qúqyghyn joqqa shygharghylary kelse, onda olargha ne Baraktyn, ne onyng әkesinin, nemese Orys-hannyng jalghan esimge ie boluy turaly núsqany oidan shygharugha tura keler edi. Is jýzinde Barakty Toqa-Temir úrpaghy dep ataudyng mәni joq, sebebi búl jaghdaydy ózgertpeydi, Barak XIII gh. emes (Orda-ejen zamany), Orys-hannyng zamanyn algha tartty ghoy.

2.Horezmdik jәne Búharalyq Shiban túqymy da Orys-handy Toqa-Temir úrpaghy dep jariyalaudan is jýzinde eshqanday payda kórgen joq, onyng ýstine Shibandyqtardyng eki bútaghynyng mýddeleri qarama-qayshy boldy, sondyqtan, «Orys-hannyng shyghu tegin kemsitu maqsatynda» olardyng mýddesin biriktiruding qajeti joq. Ol kezde «shyghu tegindegi ýlkendiktin» (materialdyq resurs emes) asa manyzdy róli bolghan joq, dalalyq ózara soghysta materialdyq resurstyng manyzy basym boldy.

3.Osynday geneologiyalyq jalghan, yaghny qoldan jasalynghan geneologiya tarihta bolghan emes. Tarihta ne oilap shygharylghan ótirik geneologiyanyng nemese basqa bireuding ataghyn iyelenuding (әdette múny sol túqym ókilderining ózderi oilap tabatyn) mysaldary bolghan. Qoqandyq tarihnamadaghy Altyn-Beshik pen Abu Bekr haliften IYdegeyding geneologiyasy osyghan mysal bola alady. Nemese týrli mifterdi taratu arqyly óz túqymyn dәripteu ýshin dәlelder keltiriledi. Aytalyq, aghaly-inili Kabul (Shynghys-hannyng arghy atasy) jәne Kachul (Temirding arghy atasy) turaly Temir úrpaghynyng miyfi. Nemese Shiban túqymyn basqa Joshylyqtardan joghary qoyatyn Boz-Orda turaly Shiban túqymynyng miyfi («Shynghys-han olargha Súr Kiyiz ýy tikken, al Toqa-Temirge tipti ýsti jabyq arba da qoymaghan»). Yaghni, jogharyda qoldan jasalynghan ong geneologiyanyng nemese mifting (óz túqymyn dәripteu maqsatynda túqym ókilderi jasaghan) mysaldary keltirildi. Euraziyalyq týrkilik memleketterde qoldan jasalynghan teris geneologiyanyng jәne mifting (qarsylas túqymdy joq qylu maqsatynda túqym ókilderi qalyptastyrghan) mysaldary joq. Múnymen qosa, eger әldebireu basqa túqymnyng shyghu tegin qúnsyzdandyrghysy kelse, onda ol Shibandyq qastandyqty jaqtaushylar úsynghanday, jarty jolda toqtamay, Orys-han úrpaghyn Shynghys-han túqymy emes dep jariyalap, sonyna deyin baratyndyghyn atap ótu qajet. Yaghni, bәribir Shynghys túqymy bolyp qala beretindikten, Orys-han túqymyn Shynghystyng basqa túqymy dep jariyalau tiyimsiz.

Jogharyda aitylghannyng barlyghyn týiindey kele, Okkam ústarasyna say, Natanziydegi geneologiyanyng jәne basqa derekter qayshylyghynyng qisyndy týsindirmesi, ol Orys-han úrpaghyna qarsy Temir úrpaghynyng da, Shiban úrpaghynyng da eshqanday «geneologiyalyq qastandyghy» bolmaghanyn atap ótuge bolady. Natanziyding ózinde mәlimetterding eki derek kózi bolghan:

1. Rashid ad-Dinning shimay dәpteri nemese Rashid ad-Dinning altynordalyq týmenbasy Noghay geneologiyasynyng kemistigi bar shimay dәpterining kóshirmesi (Nogay, Djaruktyng úly, ol Tumakannyng úly, ol Qúlidyng úly, ol Orda-ejenning úly). Onyng shygharmasynda atalghan geneologiya Orda-ejenning úly Qúli, onyng úly Noghay týrinde qaldy.

2. XIV gh. 60-70 jj. Shyghys Deshti-Qypshaq oqighalarynyng týrkitildi kuәgerining (boljammen Shәdibek nókerleri ishinen shyqqan adam) әngimesi. Shyghys Deshti-Qypshaq handary Sasy-Noghaydan (Sasy-Búqa – búl Sasy-Noghaydy jazudyng bir núsqasy) keyin biylegeni turaly mәlimet alghan. Búl jerdegi Sasy-Noghay – búl Ótemis-qoja boyynsha mәlim XIV gh. 60-jj. bastap Shyghys Deshti-Qypshaqty biylegen Sasynyng úly  Qara-Noghay (A.G.Gaevtyng boljamy dәleldendi).

Natanzy eki Noghaydy synsyz tendestirgen, sonday-aq, ózining týrkitildi deregining sózinen ogul (oglan) termiynining maghynasyn týsinbeuding negizinde, Joshylyqtardyng atalghan lauazymy tura maghynada «úl» retinde audarylady dep boljady. Sonymen, Joshy túqymy boyynsha barlyq mәlim geneologiyalyq derekterge qayshy keletin, Natanziyde ózgeshe derlik geneologiya payda boldy.

Q.Z.Óskenbay ózining juyrdaghy enbegining «Orys-hannyng shyghu tegi. Ordalyq pa әlde Toqa-Temirlik pe» atty paragrafynda Orys-hannyng shyghu tegi turaly jazghan. Q.Z.Óskenbay 12 bet boyy Orys-hannyng Toqa-Temirden taraghanyn synaydy. Alayda, Q.Z.Óskenbay ózining kózqarasyn synaghan kóptegen enbekterden әdeyi dәieksóz keltirmeydi. Onyng monografiyasynda Natanzy mәlimetterine jәne Joshylyqtar geneologiyasy boyynsha basqa da derekterge syny analiz jasaghan bizding enbegimiz kórsetilmegen, oghan biz tómende toqtalamyz. Aytalyq, Q.Z.Óskenbay jazady: «Natanzy mәlimetterine synmen qaraghan zertteushiler, ras aqparatty habarlaytynyn boljap, Muizz al Ansabtyng anoniymindegi mәlimettke múny jasaghan joq» [23, 181]. Alayda, búl jerde Q.Z.Óskenbay oqyrmandardy әdeyi janylystyrmaq. Bizding 2013 jylgha deyin (Q.Z.Óskenbay monografiyasynyng jaryqqa shyqqan jyly) Muizz al Ansab [15] [17] [19] mәlimetterining rastyghyna qatysty, sonday-aq, ony Muizz al Ansab mәlimetterimen jәne Tavarihy Guzidayy Nusrat-name [20] mәlimetterimen salystyru kontekstinde qarastyrghan keminde 3 maqalamyz jaryqqa shyqty. Osy enbektermen qatar, Q.Z.Óskenbay taghy silteme jasamaghan, bizding Natanzy mәlimetterine analiz jasaghan eki maqalymyz jaryqqa shyqty[14] [18]. Opponentterding ghylymy dәlelin әdeyi elemeu Q.Z.Óskenbay monografiyalaryna tәn belgi [27]. Sonday-aq, Q.Z.Óskenbay tarapynan ghylymy dәlelge syn jasalamay, Q.Z.Óskenbay monografiyasynda Natanzy mәlimetteri dúrys degen synnyng yrymy jasalghanyn atap ótu qajet.

Aytalyq, Q.Z.Óskenbaydyng monografiyasynda A.G. Gaevting esimin ataudyng tek yrymy jasalghan, al Natanzy [2, 12-13] mәlimetining ras emestigi turaly A.G.Gaevtyng eng basty dәlelin Q.Z.Óskenbay keltirmeydi, onyng iydeyasyna qarsy dәleli bolmaghandyqtan shyghar.

Natanzy mәlimetine say, Orys-han Toqtamen soghysqan altynordalyq týmenbasy Noghaydyng úrpaghy, al Noghaydyng ózi Orda-ejenning úly Qúlidyng balasy ekenin mәlimdegen T.IY.Súltanovtyng mәlimetterin de Q.Z.Óskenbay keltirmeydi [22, 265]. Altynordalyq týmenbasy Noghaydyng Orda-ejennen taraghyny turaly geneologiya dúrys emes.

Biz Natanzy boyynsha bir jaghynan, ekinshi jaghynan, Muizz al Ansab boyynsha (bir jaghynan Rashid ad-Dinge de) [14, 119] Joshylyqtar men Shaghataylyqtar geneologiyasynyng mәlimetine salystyrmaly analiz jasap, Natanzy geneologiyada óte jii shatasqanyn kórsettik. Sonday-aq, Natanzy mәlimetining derekkózi bolghan әldebir tarihy qoljazba emes, habarlaushymen bir rettik baylanys bolghanyn biz atap ótkenbiz [18, 154]. Sonyng saldarynan Natanzy eki Noghaydy tendestirdi: birinshisi Rashid ad-Dinning jylnamalar jinaghynyng shimay dәpterinen jәne ekinshisi 1360-jj. Syghanaqty biylegen toqatemirlik Noghaydy [18, 154]. Q.Z.Óskenbay búl jerde enbekterdi tek elemeuden basqa, әldebir týrkitildi derekti Gaffary ýshin de, Razy ýshin de derekkózi bolghan dep qiyaldaydy, al Gaffariyding óz mәlimetin Natanzy mәlimetinen alghany turaly T.IY.Súltanovtyng pikirin elemeydi [21, 141].

Q.Z.Óskenbaydyng payymdauynsha: «Orys-han Orda-ejennen taraydy. Geneologiyasy kelesidey: Orda-Sartaktay-Konichiy-Bayan-Sasy-búqa-Erzen-Chimtay-Orys» [23, 181]. Búl jerde Q.Z.Óskenbay qulyq jasaydy ( atalghan geneologiya búl derekting mәlimeti emes, búl XIX ghasyrda qúrastyrylghan geneologiya), shyndyghynda Natanziyde kelesidey geneologiyalyq keste: Orda-Qúliy-Noghay-Sasy-búqa-Erzen-Chimtay-Orys [21, 140]. Sonymen birge, Natanzy boyynsha, Sasy-búqa altynordalyq týmenbasy Noghaydyng balasy, әkesining (Noghaydyn) Tohtamen shayqastaghy óliminen keyin, Shyghys Deshti-Qypshaqty (yaghny 1290-shy jj. bastap) 1320-1321 jj. deyin 30 jyl biylep, Sauranda dýnie salghan [6, 255]. Noghay úldarynyng biri Shyghys Deshti-Qypshaqta payda bolyp, múnda 1290-jj. bastap 30 jyl biylik jýrgizui mýldem mýmkin emes siyaqty. Sonday-aq, Noghaydyng ýsh úlynan bizge mәlim Sasy-búqa kezdespeydi. Sonymen, biz A.G:Gaevtyng sonynan, atalghan Sasy-Búqa (Temirlik ortadaghy basqa jylnamalarda Sasy-Noghay) Sasynyng úly Noghaygha teng ekenin atap ótpekpiz[2, 12]. V.P. Kostukov jazghanday: «qazaq handarynyng Ordalyq shyghu tegi turaly ózining boljamyn sharshausyz qorghap keletin Q.Z. Óskenbay jaqynda jariyalanghan maqalasynda Orys-hannyng Orda tegine jatatyndyghynyng paydasyna dәlelding tolyq jiyntyghyn bayandady. Eger úsynylghan dәlelderden bedeldilerding kózqarastaryna úzyn-sonar apellyasiyalar men aqiqatty sanaly týrde jasyrghan «shibandyq» derekterding eshnәrsemen dәleldenbeytin aiyptaularyn alyp tastasa, qalghanynda M.Tynyshpaev qalyptastyrghan tek eki dәiek qana anyqtalady. Solardyng bireui – qazaq handarynyng «alys tegi retinde «Ejen-han», yaghny «Orda-Ejen» degendi bildirui yqtimal búrmalanghan esim kórsetilgen geneologiyalyq tizimderge silteme. Búl qanday esim, ol esimderding qay qatarynda túrghany aitylmaydy. Oghan qosa, Ejen laqap aty ózining negizgi maghynasy boyynsha keybir shejirelerge sәikes naq Toqa-Temir bolyp tabylatyn kishi úlyna qatysty bolugha tiyisti. Ekinshi, aqylgha qonymdyraq siyaqty dәlel – avtordyng «Tavariyh-y guzida-yinusrat-name» jәne Abu-l-Gazy aituyndaghy Orys-hannyng jasandy geneologiyasy. M.Tynyshpaev ony Toqa-Temirge shygharatyn Orys-han shyghu tegining búl kemshiligine nazar audara otyryp esh qatelespepti. Alayda, mәlim bolyp otyrghanday, kemshilik tek keyingi derekterde payda bolghan, al aitarlyqtay erterektegi, tek geneologiyany qarastyratyn, әldeqayda dәleldi jәne naqty derek «Mu'izz al-ansab», «shibandyq baghyttaghy» tarihshylargha qaraghanda, Orys – han ata tegining qanaghattanarlyqtay tolyq tizimin eki úrpaqqa artyq beredi. Aytalyq,  M.Tynyshpaev múny bilmeui mýmkin, alayda býgingi zertteushi  kópe-kórineu eskirgen jәne negizsiz dәleldemeni qaytalaudan ne útyp otyr?»  [9, 138]

V.P. Kostukov atap ótkendey: Ejen-han turaly dәiek – búl qazaqtyq Shynghys túqymynyng Orda-ejennen taraghanynyng paydasyna qalghan jalghyz dәlel. Q.Z.Óskenbay bizdi M.Tynyshpaevtyng sózine silteydi: «Shynghys túqymynda әldebir Ejen han  turaly estelik qaldy, (keybir tóreler) ony tipti ózining arghy atasy dep sanaydy, al olardyng arasynda Toqay-Temir siyaqty mýldem beymәlim» [23, 174]. Osy orayda Shoqan Uәlihanovqa (ol shyghys jylnamalarynyng negizinde qazaq handarynyng shejiresin qalpyna keltirgen) deyin, XVIII - XIX ghasyrlardaghy tóre túqymynyng qazaq shejirelerinde Ejen-han nemese Orys han siyaqty esim mýldem joq ekenin aita ketu kerek, oghan qosa qazaqtyq Shynghys túqymy tipti Jәnibek-hannyng (Úrys-hannyng shóberesi) esimi esterinde joq, alayda onyng úldarynyng (Ósek pen Jәdik) esimderi esterinde bar [3, 74-150]. Sol sebepti búl jerde halyq jadyna senuding keregi joq edi. Sonymen qatar M.Tynyshpaevtyng sózderinen әldebir Orda-Ejennen qazaqtyq Shynghys túqymynyng barlyghy emes, tek «keybireuleri» ghana taraghanyn atap ótken jón. Eger tóre túqymynyng XX ghasyrdaghy qazaq shejiresin (mysaly, «Ana tili» gazetinde jariyalanghan Shotaman Uәlihanovtyng shejiresin) qaraytyn bolsaq, onda Ejen esimin  biz boljay alamyz. Qazaqtyq Shynghys túqymynyng kimnen taraghany turaly ghylymy talastyng bar ekenin bilgen ol, Ejenning arghy atasy degenimiz – Orda-ejen dep sheshti. Sonday-aq, qazaq anyzdarynda Ejen han qytay әmirshisi retinde sipattalatynyn atap ótken jón. Mysaly, Mәshhýr Jýsip Kópeev Asan qayghynyng Ejen-hangha baruy turaly әngimeni jazyp alghan [1, 224], al Shәkәrim Qúdayberdiúly,- «Galdannyng әieli, Ámirsananyng anasy, qytay hany Ejenning qyzy bolghan... Ámirsana óz atasy Ejen hangha barady. Ejen-han qytay әmirshilerinen qalmaq jerlerimen shekaralasyp jatqan obylystardy jәne Ámirsanananyng han taghyna otyruyna kómektesulerin súraydy, biraq onyng ornyna qytay әmirshileri qalmaqtargha shabuyl jasap, olardy oirandaydy. Ámirsana óz halqynyng múnday oirandaluyn kórip, qytaylyqtarmen baylanysyn ýzedi»,- dep jazady [25]. 

Sonymen, qorytyndylay kele, Natanzy Noghaydyng qate geneologiyasyn Rashiyd-ad-Dinning shimay dәpterinen alghan, al keyin osy jansaq geneologiyadaghy Noghay men 1360-jyldardaghy Syghanaq biyleushisi Noghaydy synsyz tendestiruimen [18, 154], bir jarym ghasyrdan artyq ainalymda bolghan ýlken tarihnamalyq mifti tudyrghan.Bizdinshe Orys-handy Toqa-Temirge әkeletin geneologiya meylinshe shynayy.

Jaqsylyq Sәbiyt

Qoldanylghan әdebiyetter tizimi:

1. Artykbaev J.O. Srednee Priirtyshie v kontekste problem istoriy Evraziyskih stepey.Tom 1. Pavlodar. 2007. 267 s.

2. Gaev A.G. Genealogiya y Hronologiya Djuchidov//Drevnosty Povoljiya y drugih regionov. Vypusk 4. Tom.3. Nijniy Novgorod. 2002. S. 9-55.

3. Erofeeva IY.V.Rodoslovnye kazahskih hanov y koja XVIII-XIX vv. (istoriya, istoriografiya, istochniki) Almaty: TOO «Print-S». 2003. 178 s.

4. Isin A. Ak-Orda v issledovaniyah sovremennyh mediyevistov // Sh.Sh. Uәlihanov múrasy әlemdik tarih kontekstinde. Halyqaralyq ghylymy forumy materialdary. Semey. 2010. S. 41–46.

5. Isin A. Otrajenie politicheskih interesov v dinastiynyh istoriografiyah XIV-XVII vekov//Otan tarihy. 2011. № 3. S. 175-181.

6. Istoriya Kazahstana v persidskih istochnikah. Tom 4. Almaty. Dayk-Press. 2006. 620 s.

7. Istoriya Kazahstana v russkih istochnikah. Tom 8. Chasti 1. Almaty. Dayk-Press. 2006. 716 s.

8. Kostukov V.P. «Ulus Djuchy y sindrom federalizma»//Voprosy istoriy y arheologiy Zapadnogo Kazahstana. № 1. Uralisk. 2007. C.169-207.

9. Kostukov V.P. Shibanidy y Tukatimuridy vo vtoroy poloviyne XIV v.//Voprosy istoriy y arheologiy Zapadnogo Kazahstana. Uralisk. 2009. № 1. C. 138-149.

10. Muizz al Ansab. Istoriya Kazahstana v persidskih istochnikah. Tom 3. Almaty. Dayk-Press. 2006. 672 s.

11. Nayman. Kniga 3. Almaty: Istorichesko-issledovateliskiy sentr Alash. 2008. 430 s.

12. Pochekaev R.y. Ordynovedenie na rubeje vekov [Resenziya na: Istoriya tatar s drevneyshih vremen: v 7 t. T. III. Ulus Djuchy (Zolotaya Orda). XIII – seredina XV vv. / Gl. red. M.A.Usmanov, R.S.Hakimov. – Kazani, 2009. – 1056 s.]// Zolotoordynskaya sivilizasiya. Sbornik statey. Vypusk 4. – Kazani: OOO «Foliant», Institut istoriy iym. Sh.Mardjany AN RT, 2011. C. 250-255.

13. Pochekaev R.y. Sary ordynskiye. Biografiy hanov y praviyteley Zolotoy Ordy.  SPb. Evraziya. 2012. 464 s.

14. Sabitov J.M. Anonim Iskandara kak genealogicheskiy istochniyk// Zolotoordynskaya sivilizasiya. Vypusk 1. Kazani. 2008. S.117-122

15. Sabitov J.M. Istochniky poyavleniya genealogiy Djuchidov v Muizz al Ansab// Vestnik Evraziyskogo Nasionalinogo Uniyversiyteta. № 5 (84). 2011. S. 100-103.

16. Sabitov J.M. Muizz al Ansab: Vosstanoviytelinaya kritika// Srednevekovye turko-tatarskie gosudarstva. Vypusk 5.  Kazani. 2013. – S.121-125.

17. Sabitov J.M. Muizz al Ansab kak istochnik po istoriy Mongoliskoy imperiiy// Mongolika. Vypusk 9. Sankt-Peterburg. 2011. S.55-63.

18. Sabitov J.M. Natanzy kak istochnik po istoriy Zolotoy Ordy//Zolotoordynskaya sivilizasiya. Vypusk 3. Kazani. 2010. S.150-154

19. Sabitov J.M. Resenziya na novyy perevod Muizz al Ansab//Zolotoordynskaya sivilizasiya. Vypusk 3. Kazani. 2010. S.236-244

20. Sabitov J.M. Tavarihy Guzidayy Nusrat-nama kak istochnik po genealogiy Djuchidov//Zolotoordynskaya sivilizasiya. Vypusk 2. Kazani. 2009. S.108-116

21. Sultanov T.I. Podnyatye na beloy koshme. Potomky Chingiyz-hana. Almaty. Dayk-Press. 2001. 276 s.

22. Sultanov T.I. Chingiyz-han y Chingizidy. Sudiba y vlasti. Moskva. 2006. 445 s.

23. Uskenbay K.Z. «Vostochnyy Dasht-y Kypchak v XIII - nachale XV veka. Problemy etnopoliticheskoy istoriy ulusa Djuchiy». Kazani: Fen. AN RT. 2013. 288 s.

24. Utemiysh-hadji. Chingiyz-name. [Tekst] : faksimiyle, perevod, transkripsiya, tekstolog. priymech., issled. V. P. Yudina / podgotovka k izd. Yu. G. Baranova; kommentariy y ukaz. M. H. Abuseitovoy. Alma-ata. Gylym. 1992. 296 s.

25. Shakarim Kudayberdy-uly. Rodoslovnaya turkov, kirgizov, kazahov y hanskih dinastiy. - Alma-Ata: SP Dastan, 1990" s perevodom y priymechaniyamy B.G. Kairbekova. http://www.kyrgyz.ru/?page=78

26. Shamiloglu U. Tribal Politics and Social  organization in the Golden Horde. Columbia University. 1986.

27. Sabitov J.M. Resenziya na monografii: Uskenbay K.Z. «Vostochnyy Dasht-y Kypchak v XIII — nachale XV veka. Problemy etnopoliticheskoy istoriy ulusa Djuchiy»//Nauchnyy Tatarstan. 2014. № 4.

Abai.kz