Osydan 2 jylgha juyq búryn – 2013 jyly 13 jeltoqsannyng týninde Shardara qalasyndaghy (Ontýstik Qazaqstan oblysy) «Halyq bankinin» filialynan 63 million tenge úrlanady. Kýdikti retinde «úiyqtap qalyppyn» degen kýzetshi A.Jarbaev birden qamaugha alynady. Ýsh ay boyy timiskilep, týk tappaghan tergeushiler «kýzetshi kórsetti» dep, 2014 jyldyng 8 nauryzynda bankting filial diyrektory M.Ahmetov bastaghan bes birdey qyzmetkerin taghy qamaugha alady.

Turasyn aitqanda, bank diyrektory bastaghan bes birdey qyzmetker ózderi nanyn jep otyrghan mekemeni tonaydy degenge kim senedi? Al poliyseyler bolsa, olardy úryp-soghyp, qinap, azaptap, «biz úrladyq» degizip, kinәlaryn moyyndatady. Keyin olardyng bәri de búl moyyndaudan bas tartuy, soqqy, azap kórgeni jayly aryzdanuy sebepti 2014 jyly 22 sәuirde qylmystyq is qozghalghanymen, 7 qarashada «qylmystyng qúramy bolmauy sebepti» qysqartylyp jiberiledi.

– Mening balam, bankte programmist bolyp isteytin Erjigit Qasimovty 8 nauryz kýni Shardara audandyq IID shaqyrady, – deydi Úlbosyn Seydaeva. – Oiynda eshnәrse joq ony kirgen boyda Shardara audandyq IIB bastyghy Begmanov bar, oblystyq IID Tergeu bólimining bastyghy Dauylbaev bar, audandyq IIB qyzmetkeri Ospanov degen bar, 5–6 adam «aqsha qayda?! aqsha qayda?!» dep tarpa bas salady. «Qanday aqsha?» dese, «Mine, qazir bilesin» dep, bir týimeni qossa, Jarbaevtyng «Erjigit Qasimov beynekameranyng symyn eki jerden kesti» dep, óitti de býitti degen sanqyldaghan dausy estiledi. «Oybay, ótirik, men múnday bәleni istegen joqpyn!» – degen balamdy bir úryp qúlatypty da, qolyna kisen salyp, ekinshi bir bólmege aparypty. Ol jerde basyna sellofan paket kiygizip, úryp-soghyp, jatqyzyp alyp tepkilep, әbden azaptapty.

«Ásirese paket kiygizip úrghanda, qatty qinaldym, túnshyghyp ólip kete jazdadym. Solardyng aitqanyna kónbesem, bayqausyzda ólip ketuim mýmkin ekenin sezgennen keyin baryp, «Jarbaevtyng aitqany ras» dep moyyndadym, dedi balam keyin jolyqqanda.

2014 jyly 2 sәuir kýni tergeulik eksperiymentke aparatyn boldy dep estigen son, ózim basy-qasynda jýrdim. Advokat E.Eleusizov: «Eger sen shynymen úrlyqqa qatysqan bolsan, qazir úrlyqty qalay istegenindi, terezening temir toryn qalay búzghanyndy qolynmen istep kórsetesin», – degen eken, balam: «Men onyng bәrin istemesem, qalay kórsetemin», – dep, búrynghy aitqandaryn joqqa shygharyp, bas tartty.

– Al mening balam M.Álimjanovty tergeulik eksperiymentke aparmaghan, – deydi B.Álimjanova. – Sebebi A.Jarbaev ony bankting ishine kirdi dep kórsetpegen. Tergeu eksperiymentine deyin úryp-soqqan kezinde aiyptalushy 6 adamnyng beseui moyyndaghan-daghy, jalghyz mening balam M.Álimjanov qana eshnәrseni moyyndamaghan. Ol shtattan tys jýrgizushi ghoy. 14 jeltoqsanda júmysqa kelgende úrlyq bolghanyn bir-aq estigen. Oghan úrlyqqa qatysty, myna nәrseni istedi degen naqty aiyp taghylmasa da, sottalyp otyr. Tergeushiler qylmystyq iske mening balamnyng kózi kógerip, beti kýptey bolyp isip ketkeni, múrnynyng synghany kórinbes ýshin, 9 nauryzda alghan jauapty emes, 11 nauryzda alghan tergeuding bir qyrynan týsirgen diskisin tikken.

– Sotta serverding diskisindegi beynejazbany kórgenimizde, úrylardyng esikti búzyp emes, kiltpen ashyp kirgeni bayqalyp túrdy. Sol kezde sudiya Sh.Biysimbaevanyng ózi «Qasimov pen Jarbaevty shygharyndarshy, salystyryp kóreyik» dedi. Kórgennen keyin «myna adamnyng súlbasy Jarbaevqa keledi eken, Qasimovtyng boyy alasa ghoy» dedi. Sóitip otyryp, balalargha 5–6 jyldan ýkim shyghardy... 13 jeltoqsan kýni týnde balam Erjigit óz ýiimizde qonghan, biz kýieuim ekeumiz mening әkemning qyrqyn beruge ketkenbiz. Qasynda klastas dosy Núrlan Pasenov bolghan. N.Pasenov sotta sóilegen sózinde ant oqyp túryp kuәlik berse de, sudiya Sh.Biysimbaeva ony qaperge alghan joq.

Zang búzushylyq alghashqy tergeude ghana emes, Shymkent qalasy Ál-Faraby audandyq sotynda sudiya Sh.Biysimbaeva 7 ay jýrgizgen sot tergeuinde de jalghasty. Ol jayly advokattar qanshama ótinish (talap-tilek) bergenimen, eshqaysysy qanaghattandyrylghan joq.

Sonymen, 28 mamyrdaghy sot ýkimimen әli ýilenbegen ýsh jas jigit 5–6 jyldan «arqalap» kete bardy. Qaytsek әdildikke qolymyz jetedi dep janúshyrghan jandargha Zanger Janabek Ábishev bylay jauap bergen edi:

-         Basqa bank tonalsa, zang búzushylyq múnshama mol bolmas pa edi, al «Halyq bankinin» qojayyndary – Dinara Nazarbaeva men Timur Qúlybaev. Yaghni, elimizding preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng tughan qyzy men kýieu balasy. Tergeushiler búl isti asha almadyq, úrylardy taba almadyq, taba almaghandyqtan aqshany ornyna qoya almadyq dep, bank qojayyndaryna bayandaugha bata almaydy. Olargha qalay da kinәlini tabu, taptyq dep esep beru qajet.

«Ádil sheshemin» degen Shara Biysimbaevagha senip, aldanyp qalghan bizding ózimiz» – deydi bayghús analar. – Búl iste bizding eng qatty janymyzgha batatyny – Dinara Nazarbaeva men onyng kýieui Shardaradaghy bank filialynyng tonalghanynan mýlde habarsyz-au deymiz. Estise, mýmkin, «tabylmasa qaytesinder, qoya salyndar» dep te qalar ma edi... Milliardtaghan dollary bar adamdar ýshin 63 mln.tenge degen ne, tәiiri! Bәrin býldirip otyrghan – qyzmetimizden aiyrylyp qalamyz ba dep, qaltyrap-dirildep jýrgen ortadaghy sheneunikter ghoy...».

29 shildede Shymkent qalasynda bastalghan oblystyq apellyasiyalyq sotqa QR QIJK-ning 86-babynyng talaptarynda jazylghan: «...birneshe sudiyagha nemese býkil sot qúramyna berilgen qarsylyq...» dep kórsetilgen zang talabyna sýiene otyryp qarsylyq bergen olar talaby qanaghattandyrylmasa: a) joghalghan aqsha D.Nazarbaevanyng aqshasy emestigin; b) D.Nazarbaeva QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng qyzy emestigin; v) sudiyalardy taghayyndaytyn QR Preziydenti emestigin teriske shygharudy jәne sonymen birge QR QIJK-ning 87-babynyng 10-bólimining talabyna sәikes oblystyq sottyng tolyq qúramy kópshilik dauyspen qabyldaghan sheshimimen jazbasha týrde tanystyruyn talap etken.

Áytse de, olardyng búl әreketinen de eshtene shyqpady: qarsylyqtar qanaghattandyrylghan joq. Apellyasiyalyq sot óz tergeuin jýrgizuge mýmkindik aldy. Onyng birinshi otyrysynda qos advokat ózderining apellyasiyalyq shaghymdaryn ortagha saldy.

Advokat Á.Sarybaev: Dәl solardyng úrlyq jasaghanyna eshkim, advokat retinde men de senbeymin. Naqty eshqanday dәlel kórsetilgen joq. Ayyptau qorytyndysy tek boljamdargha jasalghan. Biz osyghan baylanysty talay talap-tilek bergenimizben, birde-bireui qanaghattandyrylmady.

Birinshiden, Jarbaevtan basqa 5 jigit bank filialyndaghy júmystaryn istep jýrgen. Olardyng osy qylmysqa qatysy bar-joqtyghy tekserilgen, eshqanday kýdik tumaghan. Sóitip keledi de, 2014 j., 8 nauryz, meyram kýni birden beseui de qamaugha alynady. A.Jarbaevtyng kórsetuimen. Jedel tergeu is-sharalary 8 nauryz kýni emes, 9 nauryz kýni, әri zansyz jolmen – qinau, úryp-soghyp azaptau, tipti dәri egu arqyly jýrgizilip, tergeushiler ózine kerekti jauapqa osynday jolmen qol jetkizgendigi jayly olar keyin arnayy mәlimdeme jasady. Prokuratura tergeushilerding ýstinen qylmystyq is qozghaghanymen, «nәtiyjesi» basqasha boldy...

Jauap alu, bettestiru, aiyp taghu, barlyghy bir kýnning ishinde jasalghan. Demek, onyng bәri aldyn ala dayyndalyp qoyghan degen sóz. Kóp jerde zang talaptary búzylghan. Onday jaghdayda alynghan dәledemeler qabyldanbaytyny belgili.

Shymkenttik sarapshylar bankting aqsha saqtaytyn qoyma esikteri búzylyp ashylghan dese, almatylyq jәne astanalyq sarapshylar kiltpen ashylghan deydi. Sot songhy eki saraptamagha sýiengen. Ýsh esikting kilti ýsh adamda saqtalady. Onyng bireui joghalsa boldy, qoymagha kiru mýmkin emes. Oblystyq, audandyq bankterdegi kiltterding eshqaysysy joghalmaghan. Olay bolsa, esikterdi ashatyn kiltter qalay payda boldy? Ol kiltterding kóshirmesin oblystyq bankting bastyghy Maqúlbaev berip jiberdi degen núsqa jaramsyz dep tanylyp, onyng ýstinen qozghalghan isti prokuratura qysqartyp jiberdi. Al onda әlgi eki saraptama nege sýienip, «esikter kiltpen ashyldy» degen tújyrym jasap otyr? Olar әlgi «moyyndau» turaly jauaptargha, sondaghy «biz esikterdi kiltpen ashtyq» degen sózderge sýienip jasalghan. Odorologiyalyq zertteude de bekitilgen erejeler búzylghan. IYisshil it úsynylghan 5 iyisting ishinen 1 iyisti ghana búljytpay tabuy tiyis. Ol ýshin kerek 1 iyis pen bóten 4 iyis úsynylady. Al tergeushiler 5 iyisti qabat úsynghan.

Sol kýni tanerteng 5.30-da bankte boldy degen Ayjanov pen Túrlybekov atty qalys kuәlar sotta bergen jauabynda tanerteng saghat 9-da kelgenbiz dese, keyin qosymsha aryz jazyp, tanertengi 5-te kelgenbiz depti. Qaysy sóz shyn? Eger olar qatyspasa, onda sol jerde kuәgerlersiz jýrgizilgen alghashqy tergeu isining bәri zansyz bolyp tabyluy tiyis.

Tergeushiler әigili 2014 jylghy 9 nauryzdaghy «moyyndau» kýnining beynetaspasyn iske tikken. Biraq onda ony týsirgen kim, qanday beynekameramen týsirgen, qashan, qay jerde týsirgen – búl jayly boluy tiyis mәlimetterding eshqaysysy joq. Úrlyq bolghan kýni Minaydarov pen Daulanov ýilerinde bolghan. Oghan әke-sheshelerinen de, basqa da kuәlar bar. Úrlyqqa qatysqandaryna dәlel bolatyn birde-bir aighaq zat, dәleldeme joq.

Advokat E. Eleusizov: Osy kýndi biz kóp kýttik. Ál-Faraby audandyq sotynyng ýkimi tolyq ózgertuge jatady, týp-týgel qate. (Men Jarbaevtan basqa bes azamat jayly aityp otyrmyn). Sebebi tergeushilerge de, prokuraturagha da, sotqa da keregi – «úrylardy taptyq, olardy jazaladyq» dep raport beru ghana. Kinәsi bar ma, joq pa – oghan basyn auyrtyp jatqan eshkim joq.

Biz bir nәrsening shiykiligin aitsaq, sotqa qatysqan prokurorlar úyalmay oryndarynan túryp baryp, isting tomdaryn aqtarady. Osy ma oqyghandary? Men sotta «nege sizder isti oqymaysyzdar?» desem, «bizde is kóp, oqugha ýlgermeymiz» dep jauap berdi. Prokuror Qojamqúlov sotta qolyna aiyptau qorytyndysyn ústap qana otyrdy. Búnday kózqarasta eshqanday әdildik bolmaydy.

Eng birinshi isteler nәrse – oqigha bolghan jerdi qarau. Saghat 04.43-te bankten dabyl qonyrauy týsken. Operativtik top 15 minut ótken song baryp kelgen. Sotta bank kassiyri «bir ret dabyl týimesin bayqamay basyp qalghanymda, opertop bir minutta keldi» dep kuәlik berdi. Nege bank qorshaugha alynbaghan? Qalys adamdar Ayjanov pen Túrlybekovten sotta «sizderding kózderinizshe adam qolynyng izderi, ayaqtyng izderi alyndy ma?» dep súraghanymyzda, «bilmeymiz» deydi...

Tergeushiler oqigha bolghan jerden 4 ayaq kiyim izin tapqan. Biraq onyng birde-bireui anyqtalmaghan! Qalaysha olar tegis anyqtalmaydy? «Izi týsip qalghan ayaq kiyim Qasimovtyng ayaq kiyimi, ol ayaghyna galosh kiyip kelgen» dep qorytyndy jasaghan. Sonda qystyng kýni, dalada -15 gradus, al Qasimov galosh kiyip jýrgeni me?

Al shyn mәninde búl qylmys óte múqiyat dayyndalyp jasalghan. Shyn úrylar sonday qylmysyn 7 aidan song taghy qaytalap, Shardaradaghy eki bankomattyng bireuin tonap ketti. Qylmys sol ashylmaghan kýii qaldy. Tergeushiler osy isting bituin, ýkimning kýshine kiruin, Jogharghy sotta bekitiluin kýtip otyr. Sodan keyin barady da, taghy ýsh-tórt jigitti «moyyndatady»...

«Úrylar esikterdi kiltpen ashty-daghy, sodan keyin baryp ashylghan esikterdi úrghylap, búzyp kiruding yrymyn (imitasiya) jasaghan» deydi. Búl endi eshqanday qiyalgha syimaytyn tirlik. Men búrynghy tergeushi retinde shymkenttik sot-trassologiyalyq saraptamanyng «esikter búzylyp ashyldy» degen uәjimen kelisemin. Tergeushiler aiyptalushylardy moyyndatyp alghan song baryp, sol jauaptardy Almaty men Astanagha jiberdi. Alty adamnyng jauaby alty týrli. Osynday jaghdayda «ayyptalushylar óz kinәlaryn tolyq moyyndady» dep qalay tújyrym jasaugha bolady? Olardyng sózi eng bolmasa bir súraq boyynsha da sәikes kelmeydi.

«Halyq banki» OQO filialynyng diyrektory Maqúlbaev sottalghan Ahmetovtyng «moyyndau» sózi boyynsha qamaugha alynyp edi, Ahmetovtyng keyingi úryp-soghu turaly mәlimdemesinen son, prokuraturanyng isti qysqartuyna baylanysty aqtalyp ketti. Al Ahmetov bastaghan bes azamattyng qamaluyna sebep bolghan Jarbaevtyng «moyyndau» sózi. Biraq keyin Jarbaev ta óz sózinen bas tartty ghoy, endeshe nege 5 jigit Maqúlbaev sekildi bosatylmaydy? Bosatylmaytyn sebebi – ol kezde býkil polisiya qyzmetkerlerining ótirigi ashylady!

Qylmystyq isting eki tomy búl alty adamnyng bir-birimen úyaly telefonmen sóileskeni turaly. Sonyng ishinde olardyng sol kýnderi ózara sóileskeni jayly birde-bir derek joq! Ýkimde Ahmetov pen Jarbaevtan basqa sottalghan «...4 jigit kuvaldanyng kómegimen bank terezesining temir toryn búzyp kirip...» delingen. Men 22-tomdy týgel oqyp, birde-bir jauaptan «kuvalda» degen sóz tappadym, sudiya ony qaydan alyp otyr?

P.S. Ótken aptada aqparat qúraldary Shardarada  poshtany tonamaqshy bolghan, myltyqpen, pistoletpen qarulanghan qaraqshylar ústalghanyn jәne olardyng sybaylasy audandyq ÚQK-ning qyzmetkeri bolyp shyqqanyn habarlaghan son, sottalghan 4 jigitting ata-anasy Shymkentte baspasóz mәslihatyn ótkizip, jurnalister men qogham ókilderin osy isti baqylaugha alularyn ótindi. «Bankomat pen bankti tonaghandar da solar, óitkeni shalghay audanda búnday úrlyqqa baru kóp úrynyng qolynan kelmeydi, tek endi olar tergeushilermen auyz jalasyp, bankti tonaghandaryn moyyndamay ketedi dep qauiptenemiz» deydi olar...

Ómirzaq AQJIGIT,

Jurnalist.

Ontýstik Qazaqstan oblysy

Derek kózi: «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №28 (299) ot 27 avgusta 2015 g.