«AZAT» qozghalysynyn  25 jyldyghynyng atap ótilui  haqynda

Biyl qazaq júrtshylyghy elemegen, qazaq jurnalisteri eskermegen, tarihy manyzy «Alash» partiyasynan kem emes  -  «Azat» qozghalysynyng 25 jyldyghy keninen atap ótilui tiyis kezendemiz. Biraq, is jýzinde oidaghyday bolmay otyr...

Búl aituly oqighanyng alghashqy is-sharasy biylghy 12 mausymda Astanada bolyp ótti. Sózimiz naqty boluy ýshin búl is-sharagha qatysqan «Azat» ardagerleri  jayly tolyghyraq derek bergen dúrys bolar. Olar:

Búl sharany Almatydan Dos Kóshimnin, basqa ónirlerdegi ardager  azatkerlerding qoldauymen astanalyq  Serik Erghaliy úiymdastyrdy. Jýzdesu barysynda jyldap kórispegen azatkerler bir birimen shýiirkelesip, 25 jyl búrynghy ahualdy eske alysyp mәre-sәre boldy, marqúm azattyqtargha arnap dúgha oqydy.  Sharagha qatysushylar «Azattyn» ótkeni men ketkenin, bolashaghyn әngimelep, aldaghy uaqytqa is-jospar jasady, mәlimdeme qabyldady. Tipti, bas qosudan shabyttanyp, Ardagerler alqasyn qúru turaly da úsynys bildirildi. Kýz ailaryna da is-sharalar belgilendi. Bәri de búrynghy últshyldar – últqa bolsyn deytinder; jinalghandardyng bayyp ketkeni bolmasa da, óz mәselelerin ysyryp qoyyp, búrynghysha eldin, tildin, halyqtyng qamyn sóz qylysty.

Búl jerde aitpaghymyz – osy qazaq qauymy elemey otyrghan, eskermey jatqan, úmytqan synay tanytyp otyrghan «úmytshaqtyqtyn» sebebine ýnilip kóru bolyp otyr. «Azat» qozghalysyn biyliktin, orystildi BAQ-ng   úmytuy, kózge ilmeui týsinikti. Mәsele, kezinde «Azattyn» basynda bolghan, «Azattyn» ataghy men abyroyyn dýrkiretken, sonyng basshysy bolugha tyrysqan, sol ýshin kýresken, bir birimen bet jyrtysqan, «Azat» arqyly sayasattyng biyigine shyqqandar jayly. Olardyng kópshiligi ýndemey qaldy, ýndemey otyr, «Azat» degen qozghalys bolmaghan synay tanytyp otyr. Olargha «Azattyn» qaytadan bas kóterui, onyng 25 jyldyghyn atap ótui onsha únamaytynday, kedergi jasaytynday kórinetin siyaqty ma degen de oy keledi. Sonda, «Azatty» ózimiz úmytsaq, ózgege ne ókpe!

Osy rette olardyng atyn nege atamasqa degen zandy súraq tuyndasa kerek. Sondyqtan kóp oilandyq. Oilana kele keybir býgingi kópke tanymal túlghalardyng atyn atasaq, olar bizge renjimes, jinalghan kópshilikting kónilderine týsken kirbindi dúrys úghar degen oidamyz. Jәne kózge shúqu ýshin emes, kerisu men ketisu ýshin emes, azamattardyng keshegi ózderi  el taghdyryna qatysqan kezderine qayta bir oralsa eken degen niyet qana!

«Azattyn» basshylary degende eske 1991-93 jyldar  týsedi. Olardyng arasyndaghy basshylyqqa talas ta esimizde. Sol talastyng nәtiyjesinde oblystaghy sayasattan tәjiriybesi joq basshylary men úiym mýsheleri kimdi qoldaryn bilmey dal bolyp, onyng ayaghy ekige bólinip, dos bop jýrgender bir-birimizdi kórmestey bolghan jaghdaygha da bardyq... Az ghana uaqytta basshylyq birden birge kóshti..  S.Aqatay – M. Esenaliyev - J. Quanyshәlin – K. Ormantaev - H. Qojahmet – Qaramendiyn.....  Osy kisilerding (marqúmdardy emes, tirilerdi aitamyz) bireui de 25 jyldyqqa baylanysty ýndemedi, kelmedi...

Endi «Azat» arqyly Jogharghy Kenesting deputattary bolghandargha keleyik:  Múqtar  Shahanov, Asqar Syrghabaev, Jasaral Quanyshәliyn, Izimghaly Kóbenov...taghysyn taghylar. Búl kisilerding eshqaysysy tek óz kýshterimen saylauda jenip shyqtym dep aita almasy anyq.     Búlardyng da auyzdary ýndemey, ayaqtary serippey qaldy.

Endi «Azattyn» atyn shygharghandar men «Azat» arqyly óz attaryn shygharyp, sayasattyng biyiginen kóringenderge kelsek:  A. Qadyrbaeva, A. Zeynulliyn, S.Saparghaly ... taghysyn taghylar – búlar da eshtene bolmaghanday keyip tanytady. «Azattyqtardyn» da sengenderi, ergenderi osylar emes pe edi?!  Ókinishke oray, búl jaqta da - ýnsizdik. 

«Azattyn»  әr kezde oblys basshylary bolghandar qayda?  «Azattyn» atynan әrtýrli Jogharghy Kenes, oblystyq, qalalyq, audandyq mәslihattargha ýmitker bolghandar qayda? Kezinde arqyraghan «Azatty» auyzdyqtau ýshin biylik birshama qayratkerlerdi jogharghy, tómengi biylikterge tartqany ras, olar da býginde tym-tyrys. Óz tarihymyzdan, óz isterimiz ben óz taghdyrymyzdan bas tartu emes pe búl, jigitter! Osy orayda «Azatty» arnayy  kelip qúttyqtaghan jeltoqsandyq Qúrmanghazy Rahmetovqa, O. Áliyev pen J. Shәmshi bastaghan ghalymdargha, Q. Shamahay bastaghan jurnalisterge, M. Iliyasúly, Ú.Shamshat bastaghan jas belsendilerge alghysymyzdy aitamyz.

«Azat» abyroysyz emes, el egemen bolghaly qúrylghan sayasy úiymnyng ishindegi últ aldyndaghy adaly da, shynayysy da osy qozghalys ekenin eshkim joqqa shyghara  almas.  Qazirding ózinde biylik «Azattyn» ardaqtylary Sәbetqazy Aqatay, Mihail Esenәliyev, Batyrhan Dәrimbet, Sayyn Shapaghatovtardy moyyndaugha mәjbýr bolyp, olardyng atyna kóshe attary men taqtalar qoyyluda. Bir ghana Qyzylorda oblysynyng ózinde «Azattan» saylanghan eki oblystyq mәslihattyng deputattary M.Raqashúly men A.Esmúrzaevqa jergilikti biylik kóshe attaryn berip otyr. Búl tizimning bolashaqta kóbeyeri anyq.

Áriyne, pendelikpen «Men «Azat» ýshin óittim, býittim, syrttay basqaryp otyrdym, kómek berip otyrdym, ony júrt bile bermeydi» t.s.s. әngimelerding bolary anyq. Jyldar óter, «Azat» ózine tiyisti baghasyn alady...Eshtene de, eshkim de baghasyz qalmaydy! Azamattar, ýnsizdikpen ardyng aldynda taysaqtap qútyla almaymyz! Aldymyz 80 jasqa, artymyz 40-qa shyqty, ar men namys, abyroy bәrimizge ortaq. Búl ýnsizdik «Azat» qozghalysynyng tarihy manyzyn eshbir tómensitpeydi, biraq talay ardagerding basyn qatyrdy, kókeyin teskiledi. Jas úrpaqtyng «Qozghalystyng 25 jyldyghynda eng bolmasa nege bas biriktire almadyndar?» degen saualyna jauapty o dýniyege alyp ketem dese, әrkimning óz sharuasy. Biraq bir kezde beline qystyrghan shoqpardy tasagha laqtyryp, qashyp qútylu - kýlkili, mýsәpir ahual. Búl renishimizdi sonymyzdan ergen, baghyt ústanghan últshyl buyn  qaytalamasyn degen niyetpen jazyp otyrmyz.

Ne deymiz?  Búl hatty jazu arqyly sizderge til tiygizip ara-qatynasty ýzu degen oy bolmasyn. 25 jyldyqty atap ótu jalghasa bermek, oghan arnaghan әli de qoldan keler shara ótkizbek oiymyz bar. Sol isterge at salysady degen oimen jogharydaghy sózimizdi tek qana sizderge emes, jalpy qazaq qauymyna arnauymyz dep qabyldanyzdar.

Azattyq jolyndaghy «Azattyn» ardager azamattaryna kókirek emes, azamattyq ar kerek! Ar!

Dәuren Satypaldy,

Saghat Jýsip,

Ahmetqaly Halenov,

Kóshkinbay Ahmetov.

Abai.kz