(әngime)

... Aqtós «әup» etti...

***

- Qap, әkennn... Qorlyghy ótti-au mynanyn!

Shopan ýnemi artyn ainalyp, otardan bólinip jayylghysh kók saulyqty shyqpyrtyp sabap әkep ortagha tyghyp jatyp Aqtósti oilady.

«Osy әkenning Aqtós bolsa óstip qanymdy isher me edi...»

... Saudagerding sypayy úly Týrikpen asyp jýrgen saparlarynyng birinde әkep bergen. Kózin endi ashqan aq kýshikting eresen ýlkendigine ghana tandanghan. Sypayy úlgha «itti syilamaydy, satyp alamyn» dep, bolmastan, qantarda aramza tughan marqanyng birin salyp jiberdi.

         Áppaq kýshik. Ong qúlaghynyng týbi ghana qara. Atyna bas qatyryp jatpady, «Aqtós» dey saldy. Aydalada qonsy otyrghan eki ýiding birining iyesi Shopan bolghanda, biri Kórshi. Ýndemeytin, kisining betine qarsy kelmeytin Kórshi «Qaraqúlaq dey salsa da bolady eken» dedi. Shopan tis jarmady. At turaly talqy osymen tәmәm boldy.

         «Otaghasy, mynau Aqtósing tym meshkey bәle me deymin, itayaghyna neshe ret as qúisang da lezde joq qylady...» Qatyny ghoy. Qatyngha ne deysin, it bolghan song ishedi de. Ishedi de, týrikpen tóbeti eken.

         ... Shopan jortynqyrap otardyng shashyrap ketken qarsy shetine bettedi. «Aqtós-ay...»

         ... Arada eki ay ótkende Aqtós Kórshining Qoytóbetimen birdey boldy. Eki ýy de tanghalysty. Tamaqty da búrynghyday sylpyldatyp sogha berudi doghardy. Keshkilik asylghan etten ghana jeydi, jeydi de qora syrtyndaghy ýrpek shaghyldardyng biyigine jayghasady. Týn balasy ýige juymaydy, dalada. Kýzette. Qúddy oqytylghanday, eriksiz tanghaldyrarday. Shopan, әsirese, mәz boldy. «Kórshi, neshe it asyradym, mynaday ghajap tóbet kórmedim, әlgi úl kelmey ketti, taghy bir erkek qoy bermesem be, mynauy ghajap qoy rasynda...» Shopannyng ara-túra bósip keteri bar óstip...

Aldynghy ayaghy balghaday som, juan, artqy ayaqtary sinirli sidan. Moyyny juan, Shopannyng qys kýpisining jenine jedeghabyl qazirding ózinde. Dybyssyz. Ara-túr bir «әup» eteri bar, onysy Kórshining qoytóbetining «gýr» etkenindey qaharly. Dalagha qúmar. Shopannyng atyna ýiirsek.

Kýz bastalyp, bozqyrau týse Shopan qystaugha kóshetin boldy. Aqtósting Shopannyng qolyna kelgenine jarty jyldan asty. Kýshik deuding ózi úyat. Shopannyng jiyren qasqasy asa tapal túryqty jylqynyng qataryna jatpaydy, biraq, qasyna Aqtós barsa shógip ketkendey әser qaldyrady. Shopannan qalmaytyn bop alghan. Otardyng kelesi shetin auqamdap jýrudi de aitqyzbay mengerdi. Ásirese, aua jayylghysh kók saulyqqa qatal-aq. Basynda kók saulyq itten ýrkektep tez-aq qaytatyn. Keyin eti ýirendi, qorqynyshy basyldy.

Birde qyzyq bolsyn... Kók saulyq kýndegi әdetimen Aqtósting qayyruyna jýre qoymay, mimyrt jýrispen syrt ainala bergen. Kenet anaday ailapat deneni qalay iygergenin kim bilgen, syrt ainala bergen saulyqqa shalt búrylyp iyqpen qaghyp jiberdi. Qapelimde ne bolghanyn úqpay qalghan saulyq eki domalap baryp týregeldi. Túrdy da, jandәrmen otargha úmtyldy. Oqys shabystan ýrikken otardyng o sheti bir uys boldy... Shopan kýlsin. Al, kýlsin dalany janghyrtyp... Aqtós sostiyp túrdy da, shoqiyp otyra ketti. Eki kózi at ýstinde jyndy adamday selkildep otyrghan iyesinde. Dala ýnsiz...

... Shopan jel kóterilgenin andady. Kýn enkeyip, tamyzdyng songhy jaghynda bolatyn әlsiz yzghar esile bastapty. «Kýz habary ma... Kelesi apta qystau jaqqa baryp, jónder túsy bolsa qarap qaytatyn eken.» Otar tynysh. Bytyrap, jaybaraqat jatyr. Qozghau kýnә sekildi... «Meyli, jatsyn, jayylsyn, endi bir jarty saghat...»

... Dýbirden oyandy. Ýy suyp ketken. Qatyndy týrtken, ynyrsyp әri aunap týsti... Tónkerilip-aq jatyr ghoy qasqan... Kóniline jelik kirip, ishi býlk ete týsken. Syrttan taghy dýbir estildi. «Qoy, túrayyn, ne dýsir tang atpay...»

Tanghaldy. Kýnde shyghynyp ketken órisinen jayaulap baryp alyp qaytatyn aty kep túr. Jo-joq, ózi kelmegen synayly. Aqtós әkelgen. Quyp әkelgen. IYә... «Mynau bir ózi Qúdaydyng bere salghany ghoy...»

IYә, dәl solay. Aqtós eken, jiyren qasqany tang bozara ýy túsyna әkep qoyghan. Ýsh ayaghy birdey bekituli at býiirin soghyp qapty. «He, so kerek ózine... Endi shalys óre sala salugha bolar ma eken. Aqtós kýnde aidap әkep túrar bolsa. Áy, ainalayyn, mynau bir qolghanat boldy-au...»

Qystyng qansha borany soqsa da, ýige, yqtasyngha kep jatudy bilmedi. Tas qoranyng syrtynda, qystaudy qorshaghan taz tóbelerding basynan qarauyl salyp, ainalyp jýrgeni. Shopannyng Sartóbesi asa bir iytqúsy kóp qystaular qatarynda emes. Elding shetinde, jelding ótinde túrsa da, qys boyy bir ret myltyq atyp kórgen emes. Álde, qasqyr da qas qylmaydy... kórshisine?! Álde, Aqtósting ózgeshe bir iyisi bar ma... Shopan ómirine yrza edi. Apaytós Aqtósting baryna dәn yrza edi, Saudagerding úlyn da jii eske alar-dy...

... «Qayyra bastau kerek, ay qaranghy, jýrmey qalar...» Shopan tebindi. Jiyren qasqa qozghala qoymady, Shopan kijinip qamshy ýiirgende ghana kerenau ayaq basty. Tamyzdyng sony. Shóp piskenimen óris әjeptәuir úzarghan. Kýn de úyasynan shider boyy ghana biyikte túr. Shopan otardy auylgha qaray qayyrdy...

...  Kók shygha Shopan kóshuge qamdandy. Otardy Jaylaugha baghyttap, Aqtóske tapsyrdy. Ýidi, jýkti kólikke tiyep, әbden jolgha salyp jiberip, ózi sosyn shyqqan. Aqtós otardy Býgilding jalyna jetkizipti de, әri jibermey keyin qayyryp túr eken. Kýndegi órisine jetken song otar da tegis jusaugha kóshken. «Adamnan da ziyat iyt» dep oilady Shopan. Keldi de qoydy órgizip, qozghay bastady. Aqtós iyesin úqpay qaldy, bilem. Áueli óristen úzap bara jatqanyna mazasyzdandy, keyin iyesining ynghayyna kónip, otardyng arghy jaghyna kóshti.

Bir qonyp jaylaugha jetti. Byltyrghy júrttan sәl shalqayynqyrap, qúbylagha qaray qondy. Kórshining auyly sәl alys tartypty. Keshkilik erulikke shaqyrdy Kórshi. Áuelden әngimege joq Kórshi, alghashynda qystayghy saghynysh iltipatyn bildirip otyrdy da keyin birynghay tyndaugha kóshti. Shopannyng әngimesi, әsirese, Aqtóske kelgende qyzdy. Dauysyn kóterip, onsyz da tәuir itti Jer, Kókke syighyzbay maqtady. «Álgi Sәudegerding úlyna bar-au, osydan kelersin, tay bermesem be...»

Kelesi kýni Kórshisin búl shaqyrdy. Ádemi otyrys boldy. Áriyne, sóileushi ózi, Kórshisi bas shúlghidy, ara túra «apyray, ә» dep tandayyn tyq etkizedi... Dәudirlesip otyryp, Ýrkerdi jambastatyp baryp tarasqan... Aqtós әride jýrse kerek, «әup» etkeni týngi túnyq tynyshtyqtyng ózinde talyp, qamyryghyp estiledi. «Ózi sonday saq, jatpaydy» dep Shopannyng auy aiyrylady... Kórshi aqsiyady.

... «Mynau qyratta Aqtósting jataghy boluy kerek, auylgha shaqyrymday jer qaldy-au.» Ýzetin eshtene qalmaghany ma, әlde auylgha jetpey tynyshtyq joq dey me, otar ýnsiz jónkip keledi. Ýnsizdik Shopandy oigha tartady...

...  Jaz tynysh ótti.

Tynysh ótpedi.

Kórshining esirik Úly «Aqtósten túqym alyp qalam» dep Aqshymyraudan Qanshyq әkepti...

... Shopan kýrsindi... «Qatynnyng aty qatyn emes pe... Áy, Aqtós, Aqtós...»

... Úly ma, qynsylay ma, bir jaghymsyz mauyqqan ýn. Ay jaryghymen keshki asty aldyna endi ghana alghan Shopan tanghaldy. Kórshining Qoytóbeti me jamandyq shaqyryp...

-         Kórshining mekteptegi balasy kep ketken týste, Aqtósten túqym alamyz dey me, bir qanshyq erte kepti. Dәu de bolsa sol shyghar-, dedi qatyny.

-         Eee, Aqtós bara qoysa soghan... Túqym alghyshyn kóresing be onyn...

Kenet Aqtós «әup» etti...

Taghy da...

Sosyn «Áupildegen» dauysy úzay bergen... Baghyty sol Qanshyq.

Shopannyng tәbeti súiyldy...

... Aty úzap ketipti. Túnghysh ret tanghaldy. Jiyren qasqany qualap ap keletin Aqtós joq. Shopan airan asyr.

-  Qatyn, a, ghatyn?!

-  O, ne qasqa?

-  Qatyn, Aqtós qayda?

-  Qasssqa, menen súraghan nes... Jýr-daghy...

-  Jýrgen joq. Týnde ýrgen de joq. Atty da әkelmepti. Ákennn, búndayy joq ed, qayda qanghyryp jýr eken. Aqtóós, ai, Aqtós?! Jer jútty ma, әkennn...

Qazyqtyng qasynda jatqan er toqymyn jýgenmen buyp, arqasyna atty da kóz úshynda kóringen jiyren qasqagha jayau tartty. «Bizing qatyn otardy shyghara salsa jaqsy. Sonda diym-au, Aqtós qayda jýr, qoygha ketetin uaqyt boldy...»

Tanghy shәiding ýstinde qatyny Aqtósting keshe keshki tamaghyn da ishpegenin aitty. Kenet... Shopannyng qolynan kesesi týsip ketti. «Qanshyq! Kórshining úly qanshyq әkeldi emes pe keshe... Aqtós qalaysha?! Bir týnde...»

Jiyren qasqagha mindi de shapty. Kórshining auyly alys emes edi, Jiyren qasqa lezde-aq jetkizdi. Oqys dýsirden Kórshining ýii syrtqa aqtaryldy. «Shopan agha, qúdayshylyq pa?!» Kórshining saualy auagha ilinip qaldy. Kýn kóterilmese de býiirin soghyp, tas astaudyng syz tebinine bauyryn tósep solyqtap jatqan targhyl Qanshyqtyng artyn jalap Aqtós jýr... Múnymen isi bolsa-shy...

Qany basyna shapty. «Áy, Aqtós!» dep aqyrdy. Aqtós kerenau búryldy. Múny kórdi de oqys jadyrady.  «Aqtós diym, kettik, qoygha kettik, neghyp jýrsin...» Aqtós Jiyren qasqanyng sonynan saldy. Otargha keldi de, jel jaghynan ainalyp, bir taqiya tóbening basyna jayghasqan, sýiretilip iyti de jetti.

O, toba... Kózderi jalynyshqa, kinәgha, úyatqa toly eken ittin... Shopan bәrine ózi kinәli adamday janaryn taydyryp әketti. Aqtós etigin jalady... Ýiden týski asqa ala shyqqan biteu qazyny, bir bilem týiening órkesh mayyn aldyna tastady. Ashyqqan eken, qaghyp saldy. Kózi janyp, taghy bar ma degendey basyn qiqaytyp shoqiyp otyrdy. Ýnsiz tatulasty. Ekeui de baqytty edi...

... Aldynan jalpyldap janghan ot kórindi. «Auylgha kelip qaldyq, otardy kidirteyin, qorany shylpyldatyp tastaydy» Jiyrenin tebinip, otardyng aldyna ozdy. Jónkigen qara nor eriksiz ayal jasaghan...

... Aqtós kelesi kýni de joghaldy. Shopan qatty renjidi. «It ekensin, әkennn...» Atyna jayau bardy da, tanghy as qaramastan qoyyn әri qaray óristetip kete bardy... Aqtós eruge jaraghaly túnghysh ret itsiz shyqqany... Kónili qonyltaqsyp, jylaghysy keldi me, qúday-au... Kýn de tapjylmay túryp aldy... «Áy, Aqtós-ay, sonsha jyldyq dostyghymyzdy bir qanshyqqa satyp ketkening be...» Kýlip jiberdi, esi auysa bastaghany ma, qúddy adamsha kinәlasyp otyrghany nesi... Biraq ózine asa sóket kórinbedi. Endi sodan basqa kimi bar edi osy japan týzde. Al, ol bolsa úiyghyp, әken... Shopan ayaghyndaghy kerzi etikting qonyshyn qamshymen salyp qaldy. Sart! Jiyren qasqa ottauyn qoyyp, basyn kóterdi...

... Qoydy qoralap bolyp, atyn óriske jiberdi. Tannan beri nәr syzbaghany endi eske týsti. Ishi búratylyp, ólesi sharshapty...  «Aqtós, әi, Aqtós...» Ýn joq... Qatyny ýnsiz tamaghyn úsyndy. Onyng ne kinәsi bar... Qanshyq ta kinәli...

     ... Úly ma, qynsylay ma, erkeley me, bir týsiniksiz mauyqqan ýn. «Ákennn, Aqtósting basyn ainaldyryp...» Shopan tisin shyqyrlatyp aunap týsti. Aspannyng shyghys jaq balaghy aghayrandanyp qapty. «Úiqy qayda?!»

... Kelesi kýni de atyna jayau bardy. Ábden kónili qalghan Shopan taghy da bir kýndi jalghyz ótkergen. Keshke otardy qayyryp kele jatyp, «erteng Aqtósti ertip shygham, әkesinin, Kórshining qanshyghynyng osy tayrany jeter, atyp tastaymyn, әkennn...» dep oilady.

Tisi shyqyr shyqyr etti.

... Aty kep túr.

«Aynaaalayyn»

Jýregi atqaqtap ketti, jan-jaghyna alaq-júlaq qarap «Aqtós, Aqtós» dedi... Tanghy saumal aua dauysyn ala qashty. Aqtós joq. Apyl-ghúpyl atyn erttedi... Baghyt Kórshining auyly. Jetkizip bolsa-shy... «Ákenn, auyp qonghan ba týnde...»

Kórshisi bәiek. Ne bop ketken-ey mynaghan. Atynan sýiep týsire me? Mynauyng auyryp qalghan shyghar...

«Qasqyr-pasqyr bayqala ma dep qaqpan qúryp ek... Aqtós soghan týsip qapty.»

Ne deyt, myna әkeng auyzy?!

Qúlaghy shulap ketti me... Kórshisi kinәlidey yrjiyady... Dastarhandy jiyra esikke atyldy. Kórshisi de sonynan úmtylghan.

Jiyrendi basqa, kózge tópep shaghyl qúmnyng arymyna qaray shapty. At bauyryn jaza almady, susyma qúm shashasynan alyp, barlyqtyryp tastady. Sortang bastaldy... Búiyrghyny shashtay úiysqan naghyz soqpaqty qatandyq.

Jerdi týginen-aq jazbay tanityn Shopan edi ghoy. Tap ýstinen týsti... Jatyr eken. Jaryqtyq-ay... Sozylyp jatyr. Aldynghy eki ayaqtyng jinishkeleu baqanday jilinshikterin jigitting jigiti qayqayta basqanda әreng jazylatyn qasqyr qaqpan opyryp jiberipti...

Qan ketken.

Qasasy aqtarylyp jatyr... Kóz de ashyq. Shybyn ýimelep tastapty. Sasy bastaghan. Jiyrendi qoya berip úmtyldy. Moyynynan qúshaqtay alghan, jýni jidy bastapty...

Álden uaqytta Kórshi jetti... Kózine qaray almady...

«Ákennn... Sol qasqyrdan ayaghan aqsaq toqsaq toqty torymyng ba edi, menen-aq al, menen-aq al! Aqtóste neng bar edi...»

Shopannyng jany shynghyryp jiberdi.

Aqtósting basyn tastay berip, atyna bettedi. Tәltirektep, ayaghyn mas adamsha әrpil-tәrpil basady. Jiyren de qashpaydy. Mindi de baghytsyz, baghdarsyz jóney berdi...

Kórshisine de qayyrylmady...

«O zaman da bú zaman IYtim óldi dep jylaghan qay Atandy estip, kórip en...»

... Otardy qamap, qoranyng esigin baylap jatyp, Aqtósin oilady...

«Ákennn, qanday it edi, ә... Sәudegerding sypayy úly qashan keler eken... Biraq, tap Aqtóstey it endi tabyla qoyar ma eken... Qap! Qaaap, bir Qanshyqtyng qyrsyghy-ay, ai, Aqtós-ay...»

***

Aqtós «әup» etpedi...

Almas Altay

Astana qalasy

03.05.2015