Halqymnyng qiyn da erlikke toly tarihyn suretteu mindeti ómirimning mәnine ainaldy. Elimning ótkenin әngimeleu ómirimning basty maqsaty boldy. Memlekettik jәne últtyq tútastyqtyng ómirshendigi men ony saqtap qalu ýshin bolghan kýres turaly shynayy tarihty kórsetu. «Kóshpendilerde» jәne «Altyn Orda» trilogiyasynda men osy turaly aitqym keldi. 

Iliyas Esenberliyn.

Qazaqstannyng tarih ghylymy turaly sóz qozghaghanda, sovettik kezeninen bastap Qazaqstanda Últtyq tarih tújyrymdamasy payda bolghanyn atap ótu kerek. Onda «Aq Orda» (Orda Ejen úlysy) «Qazaq handyghynyn» týp beynesi (prototiypi) dep tezis týrinde qarastyryldy, sonymen qatar, Altyn Orda tuystas, alayda sheteldik memleket dep sanaldy. Búl dәstýrding qalay payda bolghanyn týsinu ýshin, aldymen mәselening tarihnamasyn, derekterdegi mәlimetterdi jәne búl dәstýr payda bolghan әleumettik-sayasy jaghdaylardy qarastyru qajet.

Shoqan Uәlihanovtyng sózderi jәne onyng shygharmalarynyng redaktorlary tarapynan bildirilgen pikirler asa kórneki epizod bolyp tabylady. Mәselen, Shoqan Uәlihanov: «Qyrghyzdar (Resey әkimshiligining revolusiyagha deyingi kezende qazaqtargha qarata qoldanghan ekzoetnoniymi – J.S.) dәstýrleri boyynsha ózderin Altyn Orda tatarlarynyng úrpaqtarymyz dep sanaydy» [12, 163]. Shoqan  Uәlihanovtyng dýniyeden ozghanynan bir ghasyrdan asa uaqyt ótken song pikir bildirushiler: «Ózderin Altyn Ordanyng úrpaghy dep qazaqtar emes, tek Shynghys úrpaqtarynyng әleumettik toby ghana sanaydy»[12, 369], - dep jazady. Osyghan qaraghanda, búl jóninen kenestik kezenindegi pikir bildirushiler (1980-shi jyldardaghy) HIH ghasyrdaghy qazaqtardyng zamandasynan da jaqsy habardar bolsa kerek. Oghan qosa, ary qaray Altyn Ordany surettey kele, pikir bildirushiler: «Altyn Ordagha qypshaq dalalary, yaghny Jetisudy qospaghandaghy  Qazaqstannyng býkil aumaghy kirdi», - dep jazady [12, 398].Eger de isting mәni osynday sipatta bolsa, qazaqtardyng ata-babasy «altynordalyq tatarlardyn» úrpaqtary bolyp sanalmasa, olar qay jerdi meken etti degen súraq týsiniksiz bolyp qala beredi.  Alayda, kóptegen týpderekter men qazaq auyz әdebiyetinde qazaqtardyng Altyn Orda syndy memleketting múrageri bolghanyn dәleldeytin aighaqtar jeterlik. Mәselen, HÝI ghasyr basyndaghy avtor Ibn Ruzbihani: «tarih sahnasynda Shynghyshan payda bolghannan búrynghy kezende, qazaq әskerlerin, tatar әskerleri dep ataghan, ol turaly arabtar men parsylar atap kórsetedi», - dep jazady [72, 35].Alayda, Qazaqstandyq resmy tarihy tarihnamada Altyn Orda «qazaqtardyng ata-babalarynyng (búl jerde qypshaqtar turaly aityp túr) jerlerin jaulap alghan» bóten sheteldik memleket retinde qarastyrylady. Qazaqstannyng resmy tarihyna sayasattyng yqpal etuining keybir aspektileri Alifrid Bustanovtyng dissertasiyasynda sipattalady[78].

Ortaghasyrlyq Qazaqstan tarihynyng alghashqy kenestik paradigmasyn qúrugha B. Grekov pen A. Yakubovskiyding [17], 1937 jyly jaryq kórgen ghylymy monografiyasy negiz boldy. Osy enbekte, ortaghasyrlyq aighaqtylyghy әlsiz Nantanzy atty derekting negizinde, tómendegidey tezister aityldy:

1. «Altyn Orda Joshy Úlysy jәne Kók Ordamen birtekti» [17, 43-44];

2. Qyrym, Qazan (B. Grekovting aituy boyynsha, búl Búlghar handyghy da) jәne Astrahan handyqtary Altyn Ordanyng múragerleri bolyp tabylady [17, 192].Boris Dmitriyevich Grekov osyghan deyin KSRO Ghylym akademiyasynyng Akademiygi atandy jәne keyinnen Stalindik syilyqtyng iyegeri boldy. Bir mezette onyng sózderi Qazaqstan tarihnamasyna shygharylghan ýkim boldy: Qazaq handyghy «Altyn Orda múragerleri» qúramynan resmy týrde shygharyldy. 1937 jyldardaghy repressiyalar tarihshylardy ýreyde ústady. Sanjar Asfendiyarovtyng 1937 jyly atylyp ketui tarihshylar jadynda janghyryp túr edi. «1937 jyly 29-qyrkýiekte «Kazahstanskaya pravda» gazeti Marksizm-leninizm Qazaq instituty studentterining «Tarihshy rólindegi japon shpiony» atty hatyn jariyalady. Onda Sanjar Asfendiyarov «missioner Altynsarin men patsha jendeti Uәlihanovty әspettep, qazaq halqynyng tarihyn handardy úlyqtaumen almastyrdy»,- dep aiyptaldy[45].

Keyin, Ybyray Altynsarin men Shoqan Uәlihanov qazaqstandyq tarih ghylymynyng jaghymdy keyipkerlerine ainaldy, alayda 1937 jyldyng sabaghy jaqsy saqtalyp qalghan edi. Últtyq tarihty úlyqtaudyng kez kelgen әreketi atu jazasymen ayaqtaluy mýmkin edi. Búl rette Ermahan Bekmahanovtyng qudalanuyn, sonday-aq Q.I. Sәtbaevtyng Edige eposyn zerttegeni ýshin qudalanyp, 1951 jyly Qazaqstan KP(b) OK hatshysy J. Shayahmetovke jәne JKP(b) OK hatshysy M.A. Suslovqa hat jazu arqyly respublikalyq jәne býkil kenestik biylik aldynda aqtalugha mәjbýr bolghanyn eske alugha bolady [22, 132-150].

Tatarstanda osy eposty jariyalaghany ýshin N. Isanbetting de qudalanghany nazar audararlyq jaghday [33, 199]. Kenestik kezende Tatarstanda Altyn Orda tarihyn zertteu men nasihattaugha tyrysqan ghalymdar men ziyaly qauymnyng qalay qughyndalghany jayynda D.M. Ishakov jaqsy suretteydi [33, 194-205]. Múhtar Áuezovtyng nemere qaryndasy, Kenestik kezende Múhtar Áuezov pen Qanysh Sәtbaev ekeuining júbaylary orys últynan bolghandyqtan ghana qughyndaudan aman qalghandaryn aitady [3, 217]. IY.V. Erofeevanyng pikirinshe kenestik resmy tarih talghamynyng jii ózgerip túruy saldarynan qazaqstandyq tarihshylardyng kóbi «ózderining tarihy kózqarastaryn» týpkilikti ózgertti, ne bolmasa qauipti taqyryptardy ghylymy saraptaudan sanaly týrde aulaq boldy [47, 138-139]. Osynday qauipti taqyryptardyng biri – Altyn Orda boldy.

1943 jyly «Qazaq KSR kóne zamannan býginge deyingi» tarihy jaryq kórdi[28]. Osy kitaptyng «Monghol shapqynshylyghy jәne Altyn Orda kezenindegi Qazaqstan» atty tarauynda alghash ret Aq Orda Qazaq handyghynyng negizin qalaushy degen tezis aityldy: «Altyn Orda qúramynan bólinip shyqqan iyelikterding qatarynda Aq Orda bolashaq Qazaq handyghynyng tarihymen neghúrlym tyghyz baylanysty boldy. Aq Ordanyng astanasy Syrdariya boyyndaghy Syghanaq qalasy boldy. XIV ghasyrdyng basynda Toqty han qaytys bolghannan keyin, Aq Ordanyng jeke handyq retinde bólinui oryn aldy. Aq Ordanyng alghashqy hany Sasy-Búqa memleketti әli de Altyn Orda handarynyng vassaly retinde biyledi [28, 132]. Búl jerde biz  Qazaq KSR tarihy avtorlarynyng eki jyl búryn, 1941 jyly jariyalanghan Materialdar jinaghynyng ekinshi tomyndaghy Natanziyding mәlimetterin syndarly kózqaraspen saralamay, qayta әngimelep berip jatqanyn anyq bayqaymyz. Keyinirek, syndarly kózqaraspen saralanbaghan Natanzy mәlimetterining osy núsqasy Qazaq KSR tarihynyng 1949 jәne 1957 jyldary ózgertuler men tolyqtyrular engizilip, qayta basylyp shyqqan resmy núsqasynda bekitilip ketti. Osy tústa, 1937 jyly B. Grekov pen A. Yakubovskiyding Aq Ordany Orda Ejenning úlysy dep kórsetken núsqasy ýstemdik etkenin atap ótken jón. Alayda, 1960-jyldardyng basynda M.G Safargaliyev pen A.G Fedorov-Davydov enbekterinen keyin kenestik tarihnamada Orda Ejenning úlysy – búl Kók Orda degen pikir basym bola bastady. Búl pikir 1980-jyldary V.PUdinning Ótemis-qajy derekterin ghylymy ainalymgha engizgennen keyin qosymsha dәiektemege ie boldy. Demek, kenestik tarihnamada Aq Orda men Kók Ordanyng ornalasu paradigmasy ózgerdi, alayda Qazaqstan ýshin búl ózgeris eleusiz bolyp qaldy.

1969 jyly G.F. Dahshleyger: «Aq Orda ózining qúramy jaghynan, kóbine qazaqtiki boldy, biraq halyqtyng atauy keyin anyqtalyp, derekterge endi»,-dep jazady [19, 99]. Aq Orda jayyndaghy tezis keyinnen 1970- jyldardyng ayaghy – 1980-jyldardyng basynda jaryq kórgen «Qazaqstan tarihynyn» 5-tomdyq basylymynda kórinis tapty. «Is jýzinde XIII ghasyrdyng ortasynan bastap Orda-Ejenning úlysy derbes memleketke ainalyp, shyghys derekterinde Aq Orda degen atqa ie boldy» [29, 129].  1990-jyldary janadan jaryq kórgen Qazaqstan tarihynyng bes tomdyghynda: «Altyn Ordada negizinen Batyy hannyng úrpaqtary, al Aq Ordada Orda Ejenning úrpaqtary biylik etti» [30, 104], - dep jazylghan bolatyn. 2013 jyly jaryq kórgen óz monografiyasynda Q.Z. Óskenbay: «Aq-Orda – búl Orda-Ejen jәne onyng úrpaqtarynyng úlysy. Kók-orda – búl Shiban jәne onyng úrpaqtarynyng úlysy»,-dep jazady [70, 113].

Osylaysha, «qazaqtar Aq Ordanyng múragerleri» degen tezis ózining ómir sýruin toqtatqan emes jәne de 2015-2016 jyldary shygharyluy josparlanghan Qazaqstan tarihynyng on tomdyghynda kórinis tabuy әbden mýmkin. Sonymen qatar, búl orayda Altyn Orda (eski kenestik paradigma ayasynda) tuysqan bolghanymen de,  bizding memleket retinde qarastyrylmaydy. Osy tústa terminderding payda boluynyng әrtýrli tarihyn atap ótu kerek. Aq Orda týpderekterden alynghan termin bolsa, al, Altyn Orda tarihnamalyq termin bolyp tabylady. Búl rette, zertteushilerding kóbi Altyn Ordany Joshy úlysynyng sinoniymi retinde qarastyrady, yaghny tarihshylardyng kóbi Aq Orda Altyn Ordamen teng qarsylas nemese vassaldyq iyelik emes, ol Altyn Ordanyng bir bóligi bolyp tabylady degen pikirde.

1. Týpderekterdegi Aq Orda men Kók Orda jayyndaghy barlyq mәlimetterdi bir kestege jýieleuge bolady:

                Boz Orda (Yýz Orda)     Aq Orda               Kók Orda

Muizz al-Ansab              Belgisiz                Belgisiz                Orda Ejen men onyng úrpaqtarynyng iyelikteri

Orys jylnamalary     Belgisiz                Belgisiz                Joshy úlysyndaghy Shyghys iyelikter

Natanziy               Belgisiz                Joshy úlysynyng shyghysyndaghy Orda Ejenning úrpaghy altynordalyq týmenbasy Noghaydyng balalarynyng iyeligi       Joshy úlysynyng batysyndaghy Toqty (Batudyng úrpaghy) úrpaqtarynyng iyelikteri 

Shynghysnama    Shiban iyelikteri             Batu iyelikteri Orda Ejen iyelikteri

Abylghazy           belgisiz Shiban iyelikteri Aq Ordada ornalasty              Joshy hannyng reziydensiyasy Kók Ordada boldy

Bahrәl-Asrar  Aq Orda, Yýz Orda dep te belgili           Shiban iyelikteri Aq Ordada ornalasty, ol Yýz Orda dep te belgili            Belgisiz

Húsraumen Shyryn        Belgisiz                Ózbek hannyng úly, Tynybekting iyelikteri         Belgisiz[59, 65]

Qadyrghaly Jalayriy    Belgisiz                Boris Godunovtyng taghy [67, 31]              Belgisiz

Aq Orda jayyndaghy Qadyrghaly Jalayriyding shygharmasyndaghy mәlimetter de qyzyqty. V.V. Trepavlov búl jerde altynordalyq Aq Orda men Boris Godunovtyng Aq Ordasy arasynda eshqanday baylanys joq dep esepteydi [67, 31]. Al, P.I. Rychkov bolsa,  olardyng arasynda baylanys bar dep sanaydy[67, 209]. S.Antonenko «Aq Patsha» tituly da osy Aq Orda atauynan tuyndaghan dep payymdaydy [5].

Jogharyda kórsetilgen kesteden bayqaytynymyz, birde bir týpderekte Orda Ejenning úlysy (búrynghy kenestik tarihnamada aitylyp kelgendey) Aq Orda dep atalmaghan. Búghan deyingi kezderde de  silteme jasalyp jýrgen Natanzi, Aq Orda OrdaEjenning nemeresi Altyn Ordanyng týmeni Noghaydyng úrpaqtaryna tiyesili dep tújyrymdaydy. Búl tújyrymdamada kýrdeli eki ghylymy qate bar (Noghay Orda Ejenning úrpaghy emes, al onyng úldary eshqashan Syghanaqta biylik qúrmaghan). Kerisinshe, eki derek te tikeley jәne eki derek janama týrde Orda Ejen úlysyn Kók Orda dep ataydy.

Tómende, Orda Ejen úlysynyng qalay atalghany jóninde birneshe avtordyng (1980-jyldardan beri osy taqyryp tónireginde sóz qozghaghan avtorlar) pikirlerin keltirgen jón.

Búl jerde atalghan tezisting ghylymy jәne sayasy qúramdas bóligin anyqtap kórsetuge bolady:

1. V.V.Trepavlov: «Qazirgi zamanghy qazaqstandyq tarihshylar Joshy úlysynyng sol qanatyn Aq Orda dep atap, Altyn Orda atauyn Jayyqtyng Batysyna qarayghy aumaqqa yghystyrghandy qalaydy. Resey tarihnamasynda Altyn Orda jәne Joshy úlysy týsinikterin tolyq sinonim retinde qoldanu saqtalyp keledi» [69, 7]. Búl Qazaqstannyng tarihnamalyq dәstýrinen tuyndaghan qarama-qayshylyq. Tómende, Orda Ejen úlysynyng qalay atalghany jóninde birneshe avtordyng (1980-jyldardan beri osy taqyryp tónireginde sóz qozghaghan avtorlar) pikirlerin keltirgen jón:

Kók-Orda – Orda Ejenning úlysy           Aq-Orda – Orda Ejenning úlysy

Pochekaev R.ng. [56, 189]               Óskenbay Q.Z. [70, 113]

Mingulov N.N., Pishulina K.A. [30, 114]             Mingulov N.N. [50, 85-86]

Varvarovskiy Yu.E. [13, 26]        Qinayatúly Z. [43, 180]

Súltanov T.I. [35, 195]

Trepavlov V.V. [68, 91]

Kostukov V.P. [39, 200]               

Vashary I. [14, 107]       

Kóshkimbaev A.K. [41, 125]          

Ishakov D.M., Izmaylov IY.L.  [32, 88]

Qadyrbaev A.Sh. [34]   

Maslujenko D.N. [48, 54]        

Egorov V.L. [20, 160]     

udin V.P. [71, 28]         

Isin A.I. [25, 42-43]    

Mәjitov N.A. Súltanova A.N. [46, 362]              

isupov Yu.M. [74, 32]  

Fayzrahmanov G. [73, 117]         

Alekseev A.K. [2, 57-61]             

Garustovich G.N. [16, 171-172]    

Ivanov V.A. Zlygostev V.A. Antonov IY.V. [24, 184]       

Seleznev Yu.V. [63, 145]              

Elagin V.S. [21, 78]        

Gaev A.G. [15, 27]             

Grigoriev A.P. [18, 141]             

Bulyakov I.I. [11, 35]   

Porsin A.A. [55, 45]      

Mysikov E.P. [51, 47]   

Búl kestede kórsetilgen qazirgi zamanghy zertteushilerden tek Q.Z. Óskenbay men Z. Qinayatúly ghana Aq Ordany Orda Ejenning úlysy degen kózqarasty qoldaydy. N.A. Atyghaevtyng ústanymy asa anyq emes, alayda, janama mәlimetterge qaraghanda, ol, Aq Orda – Orda Ejenning úlysy degen pikirde [7].

N.N.Mingulov 1981 jyly búl kózqarasty qoldady, al 1997 jyly ol búl pikirin qarama-qarsy baghytta ózgertti. K.A.Pishulina «Aq Orda Qazaq handyghynyng bastapqy beynesi» degen eski paradigmany saqtap qalugha tyrysady, alayda onyng kózqarasynda Ortaghasyrlyq Qazaqstan tarihy jónindegi kónergen kenestik paradigmadan bas tartu bayqalady. K.A. Pishulina: «XIV ghasyrdyng ortasyna qaray, jýz jyl ishinde búghan deyin shaghyn ghana bolghan Orda Ejenning mongholdyq Kók Ordasy, jergilikti etnikalyq negizdegi iri derjava – Aq Ordagha ainalyp,búl atauymen qatar Shayban úlysynyng da auqymdy territoriyasyn óz qúramyna qosyp aldy. XIV ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap, derekterde ózbek úlysy dep te atala bastady» [30, 114]. Sonymen qatar, avtor «mongholdyq shaghyn Kók Ordanyng qalaysha, Aq Ordagha...aynalyp» ketkenin dәiekti týrde týsindirmeydi.  Bәlkim, búl bir jaghynan kenestik paradigmadan bas tartpay, sonday-aq, Ótemis qajy jәne Mýiiz әl Ansab syndy zertteushilerding búghan deyin aitylyp kelgendey, Orda Ejenning úlysy Aq Orda emes, Kók Orda ekenin anyq jazghan jana derekterin eskeru ýshin de jasalghan shyghar (alayda Mýiiz әl Ansabtan alynghan mәlimetter 1940-jyldardyng basynan beri belgili edi). Deshti Qypshaqtyng Shyghysyndaghy memleketting óz atauyn bir-bir jarym ghasyrdyng ishinde ýsh mәrte (Aq Orda, Kók Orda, Ózbek úlysy) ózgertuining yqtimaldyghy shyndyqqa janaspaydy. Bәrinen búryn, búl әdeyi jasalghan aghattyq ispetti, osynyng kómegimen avtor Aq Orda men Kók Ordanyng ómir sýru hronologiyasy turasyndaghy derekterding qarama-qayshylyghyn joqqa shygharghysy keledi. Yaghni, Aq Orda – búl Orda Ejenning úlysy degen tezis ózining týp maghynasynda qate bolyp tabylady. Soghan qaramastan búl tezis iynersiya boyynsha ómir sýrip keledi jәne Qazaqstan tarihynyng 10 tomdyghynda da kórinis tabuy әbden mýmkin.

2013 jyly Q.Z.Óskenbay Orda Ejen úlysyn Aq Orda, Shiban úlysyn Kók Orda, al Batyy úlysyn – Altyn Orda dep ataghan tezisti úsyndy [70, 112-113].

2000-jyldardyng ayaghynan beri J. A. Cәbitov pen K. Kóshkimbaev «Aq Orda (Orda Ejen úlysy) – Qazaq handyghynyng týp beynesi (prototiypi)», degen eski tezisting qateligin ghylymy dengeyde dәleldep, Altyn Ordany Euraziyany mekendegen kóptegen týrki taypalarynyn, sonyng ishinde qazaqtardyng da ortaq ata-babasy retinde kórsetti. Sonymen birge Aq Orda Altyn Ordanyng qúramdas bóligi (onyng ortalyghy) boldy, al onyng sol qanaty Kók Orda, ong qanaty Boz Orda edi[59].

2. V.P. Kostukov: «Qazaq handyghynyng Orda Ejen úlysynan shyqty degen pikirding núsqasyn tandau, basqarushy elitagha qyzmet etken ziyaly elitanyng tarapynan tolyqtay rasionaldy boldy»,- dep jazady. Búl ýlken «simvolikalyq kapitaldy» qalyptastyru ýshin paydalanghan núsqa edi (P. Burdiening pikiri boyynsha) [40, 43]. Osy rette KSRO dәuirinde (Altyn Orda paydasyna jasalghan) basqasha tandaudyng boluy mýmkin emes te edi.

Osylaysha, «qazaqtar Aq Ordanyng múrageri» degen tezis әli kýnge deyin ómir sýruin toqtatqan emes. Búl rette, Altyn Orda (kenestik eski  paradigma shenberinde) tuystas, biraq bizding memleket emes dep qarastyrylady. Osy tústa terminderding payda bolu tarihynyng әr týrli bolghanyn da atap ótu kerek. Aq Orda týpderekterden alynghan termiyn, al Altyn Orda bolsa tarihnamalyq termin bolyp tabylady.

Búl jerde osy tezisting sayasy jәne ghylymy qúramdas bóligin anyqtap kórsetuge bolady:

1. Sayasy jazyqtyq (Aq Orda vs Altyn Orda – Qazaq handyghynyng babasy).

Osynyng bәrin eskere otyryp, Aq  Orda týsinigining «simvolikalyq ótimdiligi» shamaly ekenin atap ótu kerek, búl iydeya últtyq sana-sezimning artuy nemese últtyng úiysuyna eshqanday әser ete almaydy. Oghan qosa kóptegen adamdar Aq Ordanyng qanday bolghanynan habarsyz.

T.A.Kozyrevting jazghanynday: «tarihnamanyng kez kelgen  últtyq núsqasynda «Altyn ghasyr» jәne «minsiz Otan» týsinikteri negizgi bolyp tabylady.Últtyq újym ýshin últtyq maqtanyshtyng qaynar kózi men ontayly uaqyty bolyp sanalatyn tarihy kezendi «Altyn ghasyr» dep ataydy»[36]. Bizding pikirimizshe, halyqtyng kóp bóligi Aq Ordany «Últtyng altyn ghasyry» dep qabyldamaydy.

T.A. Kozyrev: «qazaq memlekettiligining qalyptasuy tarihyn Shynghys hannyng Monghol imperiyasy, sonday-aq,  XV  ghasyrda Qazaq handyghynyng qúryluynan  bastaghan jón emes;onyng bastamasy Shynghys imperiyasy qúlaghannan keyin qúrylghan Joshy úlysy – Altyn Ordanyng qúryluynan bastap qalyptasady dep qarastyrghan abzal… Qazaqstan tarihynyng altynordalyq kezenin zertteu men zerdeleu keleshekte otan tarihynyng ózara ishtey ýilesip, qarama-qayshylyqsyz bayandaluyn qúrastyruda erekshe manyzdy bolyp tabylady. Bizding oiymyzsha, dәl osy altynordalyq kezendi Qazaq(stan) memlekettiligining bastapqy nýktesi retinde qabyldau,jemisti kózqarastardyng biri bolyp tabylady» [36].

Keyinirek, N. Abdullaev qazirgi jaghdayda qazaqstandyq elita ýshin Altyn Ordany tútastay alghanda «simvoldyq kapitaldyng platformasy» retinde qabyldau neghúrlym tiyimdi tandau bolar edi, dep jazdy[1, 222]. Búl iydeyamen T.Kozyrev te kelisedi [38, 22]. Onyng ýstine ol búl iydeyany oghan deyin de aitqan bolatyn[36]. Partiyalyq-kommunistik iydeologiyanyng tolyqtay ýstemdik etken Kenestik kezende sayasy elitanyng múnday tandau jasauy mýmkin emes edi. 

Onyng ýstine sayasy elita ókilderi keyingi jyldary Altyn Ordagha nazar audarghanyn atap ótu kerek. 2013 jyly Marat Tajin óz sózinde:

«Altyn Orda, ordalyq handyqtardyng tarihy – Qazaq dalasynyng janadan qalyptasyp kele jatqan orys memleketimen belsendi qarym-qatynasynyng bastalghan uaqyty esebinde asa manyzdy bolyp tabylady» [66]

Osydan keyin bir jyldan song N.Á. Nazarbaev ózining Úlytauda bergen súhbatynda Altyn Ordadan (Aq Ordadan emes)  bergi qazaqtardyng sabaqtastyghy jelisin is jýzinde belgilep berdi [52]. Altyn Orda jayynda aitylghan sózge, Altyn Ordany sayasy túrghyda paydalanu turaly búrynnan da jazyp jýrgen [36] [38],tek T.A. Kozyrev qana mәn berdi [37]. 2014 jyldyng jeltoqsanynda N.Á. Nazarbaev Altyn Ordany Qazaq handyghynyng negizin qalaushy dep taghy da jariyalady [53]. Osyghan úqsas mәlimdemelerdi G.A.Lukashenko [44], A.Sh. Atambaev [6], P.Svoik [62] ta jasady. Sonymen qosa, dәl osynday kózqarastaghy pikirlerdi ghalymdar da bildiredi. Mәselen, bashqúrt ghalymdary: «Joshy jәne Batyy handar úlystarynyng tikeley úrpaqtary retinde ózderin birinshi kezekte qazaqtar, noghaylar jәne qyrym tatarlary sanay alady» [27, 70], - jazady.

(Jalghasy bar)

Jaqsylyq Sәbiyt

Abai.kz