Senbi, 23 Qarasha 2024
Danghyl 3649 0 pikir 15 Tamyz, 2015 saghat 02:00

100 NAQTY QADAM: QARALATYN ISTERDING MERZIMI QYSQARADY

Tәuelsizdik alghan jyldar ishinde el Preziydenti sot jýiesining mәselelerin nazardan tys qaldyrghan emes. Osy uaqytqa deyin jýzege asyrylghan reformalar zannamagha, sudiyalardyng qúzyretine, sot jýiesining qúrylysyna, sudiyalyqqa ýmitkerlerdi irikteu jýiesine qatysty jýrgizildi.

Elbasy jariyalaghan «Barshagha arnalghan qazirgi zamanghy memleket – 100 naqty qadam» Últ josparynyng «Zang ýstemdigin qamtamasyz etu» dep atalatyn ekinshi baghyty boyynsha elimizding sot jýiesinde mazmúndy әri sapaly ózgerister bolady dep kýtilude.

Ýsh satyly sot jýiesi – halyqaralyq tәjiriybede bar ýrdis. Álemdegi tәjiriybe kórsetkendey, aralyq satylardyng kóp boluy prosesti qasaqana úzartugha jәne sheshimdi sózbúidagha salugha yqpal etedi. Múnyng jýzege asuy jýie júmysyn ontaylandyryp, azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn, adamnyn, qoghamnyng jәne memleketting zandy mýddesin neghúrlym jedel әri sapaly qorghaugha ong әserin tiygizetini sózsiz. Búl iygi bastama sudiyalar arasynda da keninen qoldau tauyp otyr. Osy jýiege kóshetin bolsaq, birinshi satyny – audandyq sottar, apellyasiyalyq satyny – oblystyq sottar, kassasiyalyq satyny – Jogharghy sot qúraytyn bolady.

Áriyne, sot satylarynyng azangynan ne kýtemiz degen oryndy súraq tuyndaydy? Bizding pikirimiz boyynsha apellyasiyalyq satyly sottyng róli kýsheyedi. Aldaghy uaqytta apellyasiyalyq saty isterdi ýsh sudiyadan túratyn alqa qúramynda qaraydy dep boljanuda.

Keybir sanattaghy ister boyynsha týpkilikti sheshim apellyasiyalyq satyly sotta sheshimin tabatyn bolady, búl qay sanattaghy ister bolatyndyghy aldaghy uaqytta tiyisti zandargha ózgerister engizilgennen keyin belgili bolady.

Qazirgi sot tóreligin jýzege asyryp jýrgen sudiyalar jәne keybir zanger-ghalymdar, qysqartylghan tәrtiptegi, qylmystyq teris qylyq boyynsha, onsha auyr emes qylmystar jәne sot ýkimin oryndau mәselelerine qatysty isterdi sudiyalardyng búrynghysynsha jeke, al, qalghan qylmystyq ister mindetti týrde sudiyalardyng alqalyq qúramymen qaralghany dúrys degen pikirde. Azamattyq isterge keletin bolsaq, jenildetilgen jәne búiryq arqyly is jýrgizu nysanyndaghy ister apellyasiyalyq satyda ózining naqty, týpkilikti sheshimin tabatyn bolady.

Jalpy, jana jýie boyynsha sot satylarynyng manyzdylyghy men mәrtebesi artyp, sot jýiesining júmysy ontaylanyp, onyng tiyimdiligi búrynghydan da arta týsedi degen senimimiz mol.

B.Tәnirberdiyev, Ontýstik Qazaqstan oblystyq sotynyng sudiyasy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439