Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Qogham 8368 0 pikir 31 Shilde, 2015 saghat 20:59

«QÚDAYDYNG SAYaJAYYNDA» TÚRATYN EL. OL QANDAY?

Bizding aq jaghaly úlyqtar 2022 jyly Almaty qalasynda qysqy Olimipiyadany ótkizuding qamymen Kuala Lumpurde jýr. Biyl 2015, endi eki jyldan song Astanada EKSPO-2017-ning halyqqaralyq kórmesi ótedi.  Tengening devalivasiyagha úshyraghanyn bilmey qalghan bas bankiyrimiz Qayrat Kelimbetov ótkende Qazaqstandy Ortalyq Aziyadaghy Singapurge tenep jiberdi. Qala berdi, ekpindi elu elding qatarynan ozyp, ozyq otyz elding ortasynan oryn alyp jatyrmyz. Ayta bersek, oshunday-oshunday әngimeler kóp bizde. Biraq, «ýidegi kónildi bazardaghy naryq búzady» demekshi, jolgha shyqsang bitti, kónil kýiing búzylady, jýikeng júqarady, jynyng ústaydy. «Býitip artynyp-tartynyp avtokólikke ayaq artqansha, ýide «Habar» men «Qazaqstandy» qaraaaap jata beresemshi» dep kýiinesin. Áytkenmen de, jaz mezgili bolghan son,  jambasyndy aghash oryndyqqa qajap otyra almaysyn, tynys tapqyng keledi, jan shaqyryp, demalghyng keledi. Sonday tilekpen biz de әnebirkýnderi әr tarapty oilap, qabyrghamyzben kenestik. «Alakól barayyq pa?» - «Shirikin, Alakólge ne jetsin?» - «Ay, biraq jol nashar ghoy». – «IYә, jol nashar». Almatydan Alakólge apartyn jolmen aldynghy jyldary jýrip ótkenbiz. Avtokólikting emes, azaptyng joly. Az kýngi demalysymyzdy sol azap joly ayamay tartyp alghan. Sóitip qújyramyzgha sharshyp-shaldyghyp әreng jetkenbiz. Sondaghy joldyng qiyndyghyn oilap aqyry Ystyqkóldi kóreyik dep sheshtik.

Alakólding alajazdayghy qonaghy bizding esebimizden kemip qalmaghan shyghar, alayda, Qorday men Sholpan Atanyng arasyndaghy danghyldy basyp ótken adamnyng ansary jylda Ystyqkólge auyp, Alakólding aidyny (ataq-danqy) taryla berui mýmkin. Nege deysiz ghoy? Biz myna jaqta maqtanyp, jer kókke syimay jýrgende qyrghyz aghayyndar Bishkekten Ystyqkólge deyingi 263 shaqyrym joldy janadan jasap, Ystyqkólden Kegenge tartatyn 110 shaqyrym joldy bitirip qoyypty. Jol degeniniz, nesin aitasyz, sayrap jatyr. Osy joldy qyrghyzdar eki revolusiyany bastan ótkerip, Bakiyev degen uly jylan, tisti baqany Batikanyng eline (Belarussiyagha) quyp jibergen song qolgha alghan kórinedi. 2010 jyly bastalghan jol qúrylysy eki-ýsh jylda ayaqtalghan. Dalada bauyryn jazyp, tauly qyrattardan asyp, kókjiyekke sinip búlanytyp kete beretin danghyl jol Ystyqkólge ghana baryp qoymaydy, Qytaymen aradaghy shekara beketterine deyin sozylady.

... Al, bizde she? «Qyrsyq tiygen eldi kórgilering kelse, Qyrghyzstangha baryndar» dep, әuelep sóileytin, әuleki, maqtanshaqtar elin de she? Dәl osynday jol bar ma? Bar. Astanadan Burabaygha deyingi avtoban. Onyng ózin Elbasymyz «Borevoyda astanalyqtar demalysyn» degendi aityp jýrip әreng saldyrdy. Áytpese, ol da joq edi.

Almaty men Qapashaghaydyng arasyndaghy qargha adym jerding joly mine, ýsh jyldyng jýzi ainaldy, әli biter emes. Sonda, bizdiki ne maqtan? Ne esirik? Nening jeligi? Ótkende jazdyq, Qazaqstanda bir shaqyrym jol salu ýshin 5 million dollar júmsalady eken. Sol 5 millionnyng ózi jyrmyshtalyp, úrlanyp-jyrlanyp qúrylys nysanyna әreng jetedi. Keyde jetpey de qalady. Korrupsiyamen kýreskishter basqany qoya túryp jolgha shyqsa bar ghoy, týieni týgimen, biyeni býgimen jútqandardy kózinen tizip túryp ústar edi. Nege ekeni belgisiz, korrupsiya maydanyndaghy kýreskerler әzirge jol sharuashylyghyna jolay almay jýr.

 

... Osylardy oilap otyrghanymyzda avtokólik tiziginindegi qyrghyz aghayyn Bakiyevting túsyndaghy zar-zamandy aityp biraz búrqyldady. Arasynda «atang qoqilap» ta ketedi. Bakiyev biyligi, ras, qyrghyz júrtyn kóp jútatypty. Kóp qiyndyq әkelipti. Biylikke basqynshylyqpen qol jetkizgen Bakiyev sol biylikti eshkimmen bólispeuding jolynda baryn salypty. Bәskeles boluy yqtimal azamattardy asyp, atqan, kózin qúrtqan, elden qughan. Balasy men bauyrlaryn betimen jiberip, bilgenin jasap, bylyqtyrghan. Bakiyevting kezinde satylmaghan nәrse qalmapty. «Atang qoqy Bakiyev qazaqtargha qyrghyzdyng Qarqara jaylauyn da satyp jiberdi emes pe?», - dep yshqynghan qyrghyz azamaty myna bir zamanauy yrdy qoyyp berdi:

Yr ayaqtala bere tizginshi jigit, esimi – Ilgiyz: «Oy, bayke, sizder baqyttysyzdar ghoy, baqyttysyzdar ghoy», - dey berdi.

-          Biylikke Atambaev kelgeli qalay boldy? – dep súradym Ilgizdan әngimeni qazaq "baqytynan" qyrghyz mәselesine qaray búryp.

-          Jaqshy boldy, chong jaqshy boldy, - dedi Ilgiz shyn peyilimen, - úrlyq toqtady.

-          Mine, - dedim Ilgizdy osy sózinen ústap, - mine, qazaq-qyrghyz jaghdayynda elding eng ýlken baqyty degenimiz – osy: úrlyqtyng toqtauy. Sender bir Bakiyevti aityp zarlaysyndar, al, bizde baqanday myng Bakiyev bar. Sonda qaysysymyz baqyttymyz?

Ilgiz ýndemey basyn shayqay berdi.

Áriyne, búdan keyingi әngimeni әriqaray jalghastyra beruge bolady. Biraq,  ol: toyyp qaytqan ýiding baylyghyn toghyz jyl aitqan toghyshardyng sózindey birdene bolyp shyghuy mýmkin. IYә, qysqasynan qayyrghanda, Ystyqkólden ne kórdik? Tәp-tәuir qyzmet týrlerin kórdik. Gýlzarlardy, qoldan ekken toghaylardy, aiyrqalpaqty aghayyndar salghan sәn-saltanatty pansionattardy, Ysyq-Kólding aidynynda jýzgen aq kemelerdi, Ruh Ordasyn, Tanbaly tastar mekenin kórdik. Ystyqkól dep anqyldap jetken alys-jaqynnyng bәrin aq jaryla qarsy alyp jýrgen aq jarqyn aiyr qalpaqty aghayyndy kórdik.  «Qúdaydyng sayajayynda túramyz» dep, әzildeytin qyrghyz tughandardyng turizm klasterin damytugha bilek týre kiriskenderin kórdik. «Qúdaydyng sayajayyndaghy» halyqtyng el biylegen úlyqtaryna Qúdaydyng bere bastaghan ynsabyn bayqadyq. Sony oilap túryp, ózimizdin, qazaq biyligining toyymsyzdyghy, jalmauyzdyghy,  ynsapsyzdyghy esimizge týsip qamyqtyq...

P.S. Jaratushy Ie bir kýnderi adamzat balasyna jer bólipti. Kezek qazaqqa tiygende, qazekeng jel qanatty túlparyna mine shauyp, túlpary boldyrghan song jayau týse sala jýgirip, ózi әbden sharshap, dinkelep baryp qúlaghan kezinde qamshysyn laqtyryp jiberip, «sonau jerden bastap bәri meniki» dep, baytaq dalany alyp qalypty deydi. Al, úiqyshyl qyrghyz jer bólisinen qalyp qoyyp, erteninde Jaratqannyng aldyna kelip: «Mening jerim qayda?» - dep súrapty. Sonda Qúday: «Sen úiyqtap jatqanda jerdi myna júrtqa bólip berip qoydym ghoy», - deydi qynjylyp. Qyrghyz oghan toqtamay: «Qyrghyz da adam balasy emes pe? Bú qaytkeniniz?» - degen eken, sonda Qúday qyrghyzdyng kónilin qimay: «Jaraydy, ózime saylap qoyghan sayajayym bar edi. Sen sol mening sayajayymda túr» - dep, jerding eng shúraylysyn, kórkemin bergen eken, әlqissa.

«Qúdaydyng sayajayy» deytin móz osy bir beykýnә әzilden shyqsa kerek. Kim biledi, qyrghyz tughan myna betinen taymay, ilgerlep ómir sýrse, "Qúdaydyng sayajayynda túratyn el" atymen әlemge tanyluy әbden mýmkin.  

Dәuren Quat

Almaty-Sholpan Ata.

Sholpan Ata-Almaty.

Abai.kz             

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1193
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1862
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1911