«Qúrmetti muftiy» Rәtbek Nysanbayúlyna bes súraq.

 Meyirimi sheksiz, rahymy mol Allanyng atymen bastaymyn.

Qúrmetti Rәtbek haziret!

Men búl saualdy qazirgi Respublika músylmandary diny basqarmasy Tóraghasyna qoymay, «Qúrmetti muftiy» ataghy bar Sizge qoyyp otyrghanym,    atalynghan újymdy osydan 25 jyl búryn Ózbekstannan óz aldyna jeke shanyraq etip bólip aludaghy eren enbeginizdi, Sizding diny biliminiz ben tәjiriybenizge әli de bolsa elimizde eshbir din basshylarynyng qoly jete qoymaghandyghyn eskerip, sonymen qatar sol kezde siz  qúrghan osy diny qúrylymdaghy  ketken jýiesizdik pen kemshilik zardaby әli kýnge óz jalghasyn tauyp kele jatqandyghyn algha tartyp,  ózinizden jamaghatqa qajetti súraqtargha naqtyly imany jauap alghandy maqúl kórip otyrmyn.  Qazaqta: «Aqyldy taqta otyrghan patshadan súrama, taghynan tsýken patshadan súra. Taqtan týsken patsha  sabasyna da týsedi»- degen tәmsil bar. Shynynda da óziniz din basshysy bolyp otyrghan kezde sizding keybir shapshang minezderinizge oray, «shapshang ashudan - ayanshyl aqyl ozady»- dep ózimizdi toqtatqan jaylar  bolghan edi. Sonymen saul;

      1.Siz "Payghambarlar tarihy" atty 2011 jyly jaryq kórgen  kitabynyzda Ál -Misaq sózine týsinik bergensiz. Onda arab sózi әl- Misaqtyn qazaqsha maghanasy «shart, ózara kelisim»- degendi bildiretinin, odan әri Múhammedting (s.gh.s.) hadiysimen "Aqiqatynda, Alla Arafa kýni әr adamdy Adam Atanyng belinen tozanday etip qannan ajyratyp shygharyp, aldyna qoyyp, olardan "senderding Tәniring men emespin be?"- dep súraghanda olar moyyndap, jauap berdi"-deysiz de odan әri "Árbir tuylghan bala Islamda bolyp tuylady" -dep oiynyzdy qorytasyz. Osynday pikirdi kezinde Shәkәrim de aitqan. " Anyq  - әl misaqtan beri músylmanmyn". Búl - Ál Misaq degendi bizding qazaqtyng kóbi bilmeydi. Múny anyqtap  úghynu kerek" - deydi de, músylmannyng jaratylys, Islamnyn  din ekenin týsindiredi. Múny aityp otyrghandaghy mәsele - bizdegi diny qúrylym nege Islam atauymen atalmay Músylmandar diny basqarmasy dep atalady?  Basqarma degen kópshilikting týsiniginde  bir mekemening ishki qúrylymynyng ary ketkende ýlken salasynyng ghana atauy.  Nege bizdegi Respublikalyq músylmandar diny basqarmasy  naqty ózining diny Islamy atauymen atalmaydy?  Álde, Islam dinin basqaryp, sonyng nanyn jep otyrghan basshylar, Islam atauynan qaraday shoshyp jýrgen Batystyng bәleqorlary siyaqty, osy  ataudan býie tiyetindey ózderi qorqyp otyr ma? Qazir jer әlemde qanshama din, diny qúrylymdar  júmys jasap jatyr. Osy dindi  ústanyp otyrghandardyng bәri jaratylysynda Qúran tilimen aitsaq ta, sizderding jogharydaghy týsindirmelerinzben aitsaq ta, músylman jaratylysynan emes pe? Bertin kele ghana әr adam, әr  memleket ózderine jarasymdy  dinderin ústap, әr týrli dinge ajyraghan joq pa?

Qazaq halqy - qazaq eli bolyp atalghaly beri  Jartushy IYemizding songhy dini Islamdy ústandy. Olay bolsa bizding eldegi búl qúrylym – Islam muftiyaty bolyp  óz atauymen nege  atalmay otyr? Siz ózing basshylyq etken kezde osy atau  men qúrylymnyng osynday mәndi jaghyna nege mәn bermediniz? Álde,  Islam dini әdildik jolynan shyqpaytyn, bar mәseleni din ghúlamalary aqyldasa otyryp basqaratyn jýie ekenin bile túra, eshkimdi aralastyrmay  jeke basshylyq etkendi, qara basynyz ýshin  maqúl kórdiniz be?

    2. Siz óz kezinizde muftiyat qúrugha mýmkindiginiz bola túra,   ol qúrylym qúrylmasa da, ózinizding lauazymynyzdy – diny basqarma tóraghasy – Bas muftiy atadynyz. Mufty – negizinde dinnen fәtua shyghara alatyn din ghúlamalary, ilim iyeleri,  diny haziretter arasynan saylanady. Bas mufty lauazymyna iyelik etu ýshin aldymen din ghúlamalarynan qúralaghan (7,9 ne 11),  muftiyatta erekshelengen, óz aralarynan bilimi asyq, úiymdastyru qabileti basymyn  ózderine Bas mufty etip bekitui kerek. Sol kezde elimizde onday din ghúlamalary  bolmaghan da shyghar, biraq sol bekip ketken qúrylymnyng zardabyn qazir el sezip otyr. Muftiyatty – Bas mufty basqarghan qúrylym, yaghny diniy  alqa basqarudyng ornyna, qazir sizden qalghan syrqat jeke tóragha biylep, basshylyqqa  din ghúlamalary men ilim iyeleri jaqynday almay otyr . Jasyrmay aituymyz kerek,  qoltyghyna Qúran qystyryp, onshaqty sýreni jattap alghandar,  sol jattap alghan  әngimelerin aitqanymen, dingeginde dini joq bolghan son, olar din janashyry bolyp jarytpauda. "Rasynda, Alla Taghalagha yqylas yntamen berilgenderden basqalargha, namaz oqu auyr keledi" ("Baqara",  45 ayat) -dep Qúranda ondaylargha dinge janashyrlyq týgili, olardyng ózderine namaz oqudyng ózi auyr ekeni eskertken emes pe? Tipti, osy sýrede "Olardyng ishinde kitapty bilmeytin nadandary da bar. Olar tek qana basshylardyng aitqanyn istep, bos qiyalmen kýpirlikte ghana jýredi"(78-shi ayat)-  dep eskertken. 

  Dindi - aqyl iyeleri men Qúranda kórsetilgendey Alla Taghalanyng rahymy týsken pende ghana basqarghany maqúl.  Búl jóninde óz tarihymyzda bolghan Tәuke hannyng túsynda pirlik basshylyqty jariya týrde jenip alghan Pir Mýsirәlining erekshe ilimdarlyq qasiyeti qashanda  bizge ýlgi ónege boluy tiyis. Qazirgi basqarma janyndaghy  Diny kenester men Aqsaqaldar alqasynda songhy kezde   dinsiz ghalymdar men ateyis aqsaqaldar jiylyp aqyl  aitatyn boldy. Osy qúrylymdar dúrys júmys jasasa, kórshi elderdegidey basqarma janynda  osy  kýnge  deyin Islam ghylymy zertteu ortalyghy men Islam akademiyasy ashylyp, tәp-tәuir júmys jasaghan bolar edi. Ol – joq. Auyz toltyryp aitarlyq jóndi últtyq diny joghary oqu orynymyz da joq. Egiypet memleketi salyp, әli de  solar óz qarjysymen demeushilik etip otyrghan uniyversiytetting qoltyghynyng astynda kýn kórip otyrmyz. Bazalyq oqu orynymyz bolmaghan son, bir elding qarjysymen júmys jasaghan múnday joghary oqu oryny esh uaqytta el abroyyn kótere qoyatyn sapaly kadrlar dayarlay almaytynyna eshkim daulasa qoymas. Újymdaghy ataghy darday múghalimder taza dinning ghúlamalary emes. Qarapayym teologtar.   Osyny jóndeuge qazirgi basqarma tarapynan  talpynys ta,  niyet te bayqalmaydy. Múnday iygi sharany kóteretin, ony jan-jaqty oilaytyn ilim iyeleri men din ghúlamalyryn taghy da kórip otyrghanymyz joq. Búl orayda el bolyp ne isteuge bolady?

   3. Qazirgi imamdarymyz diny nasihatpen ainalysudyng ornyna songhy jyldary artister sekildi sәndi shapan jarysyna týsip ketti. Ózderining daghualarynda suretke qarsy әngime aitatyn dindarlarymyz keudelerine ay suretin qadap sol shapandy kiygenderine mәz. Jalpy dindar adamdar, qyzmettik halatyn júmys oryndarynda ghana paydalanatyn dәrigerler siyaqty, sýiikti shapandaryn meshitte, basqa da júmys ornynda ghana kiyip, qalghan uaqytta elmen etene aralasyp, qarpayym ghana bolyp jýrse  jarasymdy emes pe? Elden bólektengen dindar adam  esh uaqytta  dindi qaryq qylmaghan.  Qúranda da;  "Negizinde taqualyq kiyim kiysender dúrys bolady" ("Aghraf"-26) -dep sypayy ghana elden erekshelenbeudi eskertken. Qazir sәldesin shoqparday etip ondy-soldy baylaghan, shapanynyng etegi jer sypyrghan moldalardy kórgende: "Qay janazadan shyghyp kele jatyr, nemese bara jatyr eken?"- dep jay ketip bara jatqan  moldagha jaqyndaudan góri, olargha  shoshynyp qaraytyn jaghdaygha jettik.

   4. Diny basqarma dindi betimen jiberdi desek artyq bolar, biraq solardyn  dәrmesizdiginen diny basshylyqty dinsizder qolyna alyp, dindi búzyp jarudyng soyqan kórinisterin Qúdaydan qoryqpastan kóz aldymyzda ótkizip jatyr. Múnyng alghashqy qadamy kezinde rushyldardyng ru-rugha bólip meshit saluymen kórinis tapqan bolsa, songhy uaqytta atyn atamay-aq qoyalyq, kezinde kommunistik partiyagha jetekshilik etken partiya jәne memleket qayratkerlerining atymen meshit salushylar sany artty. Onday qayratkerlerge kóshenin, mekteptin, auyldyn, qalanyng attary berilip jatsa qúba qúp delik, eshkim eshtene dep aita da qoymas. Olardy dinge nege aralastyrady, kózdegen maqsattary ne?  Kezinde solar jetekshilik etken qoghamnyng negizgi maqsattarynyng biri - dindi qúrtu boldy emes pe? Eldegi din ghúlamalary men dinshilderdi itjekkenge aidatyp, qyryp joyghan da solar, solar solaqay basshylyq etken qogham emes pe?.. Sonday qyp-qyzyl ateisterding esimin Qúdaydan qoryqpay meshitterge qoy,  osy  eldegi Islamdy joIgha kýsh biriktirgen qaraniyettilerding ashyq tirligi demeske uәj bar ma? Osyghan «ay deytin aja, qoy deytin qoja» - kim?

      5. Biyl elimiz qyruar qarjy shygharyp kóptegen yubiyleylerdi úiymdastyryp otyr. «Úly Otan» soghysy jenisining 70 jyldyghy, Halyqtyr dostyghy assambleyasyng 20 jyldyghy ... tize berseng tizbektelip kete beredi. Ótsin, óte bersin, biraq osy tizimning bel ortasynda túruy tiyis  Respublika músylmandary diny bsqarmasynyng 25 jyldyghy nege atausyz qalyp otyr? Men kezinde osy diny basqarmany Ózbekstannan bólip alghan, óziniz basqarghan  birinshi qúryltaygha qatysyp, «Qazaqstan» telearnasynan alghashqy  habardy jýrgizgen telejurnalist  edim. Tayauda jurnalistik múraghatymdy aqtaryp otyryp  sol beynetaspany kórip otyryp, tereng oigha qaldym...

      Biz, el bolyp qolgha alyp edik, әlemde joq Halyqtar dostyghy Assambleyasyn qúryp, abyroyyn asqaqtatqanymyz sonshalyq, qazir ony elimizdegi kýrdeli basqaru qúrylymy dәrejesine deyin kóterdik.  Tipti sonyng әr mәjilisining bas qosuyndaghy aq qalatty imamdardy kórgende muftiyatymyz sonyng ishine kirip ketken be dep oilanyp ta qalatyn boldyq.

      Tarih – dinsiz  memleket ómirining úzaq bolmaytyndyghyn kórsetip keledi. Din – el bolamyn degen halyq ýshin auaday qajet. Sol din qajet bolghandyqtan da Elbasynyng qoldauymen tayauda Astanadaghy Beybitshilik jәne kelisim sarayynda Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining V sezi ótti. Osy sezdi ótkizu ýshin songhy jyldary Parlament Senaty janynda arnayy hatshylyq júmys jasap, oghan Senat tóraghasynyng ózi jetekshilik etude. Álem elderi dindarlary basshylarynyn  basyn qosqan Ókimetimiz, óz elimizding ishki diny aqualyna nege mәn bermeydi? Áupirim tәnirimmen, Preziydentting qayta-qayta aituymen әzer ashylghan, el ýshin auaday qajet  Diny Agenttik kózin endi tyrnap ashyp kele jatqanda qayta jabylyp, bir ministirlikting qoltyghynyng astynda komiytet bolyp qalghanyn kim qalay úghyndyrady? Búdan góri  búrynghy Ýkimet janyndaghy elimizdegi diny úiymdarmen júmys jasaytyn Hatshylyghy salmaqty edi ghoy. Bolmaghan jaghdayda, qazirgi  Parlament Senaty janyndaghy Hatshylyq qaramaghyna berse,  әlde qayda shýkirshilik bolmas pa edi? Qazirgidey  әlemde diny óriskel qimyldar óris alyp túrghan kezde búl qúrylym atqarar júmys shash etekten bolyp otyr. Elimizdegi jastar taghy da  sany kóp, sapasy joq diny aghymdardyng sonynda ketip  jatyr. Ol jaghdaydyng artynyng salmaghy qanshalyqty auyr bolghanyn kýni keshe ghana  el bolyp kórdik qoy?...

 Biylgha jyly 75 jasqa kelip jatqan Sizge osy hatty jazyp otyrghanda, keshegi otyzynshy jyldardaghy qughyn-sýrgin kezinde, shalghaydaghy Janaqorghan audanyna qarasty Tómenaryq eldi mekenindegi bastauysh mektepke qatardaghy jay múghalym retinde quylghan ghalym-professor Áuelbek Qonyratpaevtay  Sizding de, Esik eldi mekeninde dәrmensiz jaghdayda jýrgeninizdi ishtey sezip,  óz qolynyzda biylik túrghan kezde jibergen  kemshilikterinizdi aldynyzgha tarta kelip,  30 kýn oraza kezinde óz oiymdy osy Abai.kz aqparattyq portaly arqyly aldynyzgha jayyp salghandy maqúl kórdim. Jazyp otyrghanda, nesin jasyrayyn, osy   hatty nege birden Elbasy atyna jazbadym eken degen oigha da keldim. Óitkeni bizding elde dәl qazir ol kisining aralasuynsyz eshbir mәsele óz sheshimin tappaytynyn bәrimiz jaqsy bilemiz,  sol kisige bәrimiz senim artyp alghanbyz. Biraq, men ýshin elimizdegi Islam shanyraghyn kóterudegi Sizding orynynyz, túnghysh  diny qayratkerlik ornynynyz erekshe bólek. Ádildigi de sol.  Elbasyna hat jazu kerek bolsa,  sizding jauabynyzdan keyin birlesip, el bolyp oilastyra jatarmyz.

Alla dәstýrli Islam dinimizge quat bersin. Ramazan oraza aiynda Alladan osyny tileyik. Mәngilik el bolamyn degen el – sol elge dingek bolar  eng aldymen ózining dәstýrli dinin kýsheytip, ústanady. Din – senim. Bolashaghyna senimdi el – әr qashanda dinimen ghana quatty. Din qayratkeri qashan da óz dinining janashyry emes pe? Bir silkinip, oy bólisiniz.  

Sәlemmen,  Baqtybay AYNABEKOV,

«Qazaqstan qajylary» qauymdastyghynyng tóraghasy.   

  Abai.kz