Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4994 1 pikir 9 Shilde, 2015 saghat 12:13

INTERNETTIK SAUDANY IYGERGENDER KÓSh BASTAYDY

Dәl qazirgi uaqytta әlemdegi tórt ýlken trendting biri – internet-sauda jasau әdisi. Kóptegen elde qara bazardyng kýni ótip barady. AQSh jastarynyng 64 payyzy tek internet arqyly sauda jasap, ózining biznesin dóngeletip jýr. Osy salany jetik mengergenderding ishinde әlemdik ekonomikanyng damu baghytyna әser etip otyrghan alpauyttar shoghyry da jeterlik. Qazaqstangha ghalamtor arqyly kәsibin damytyp, sauda jasau, biznes ashu úghymy endi kele bastady. Múnda da orystildi ortanyng ayaq alysy jyldam. Búl salanyng qyr-syryn ýiretetin biznes-treningterding bәri tek sol tilde ótedi. Belgili kәsipker Ahmetbek Núrsila ghana sol sendi búzyp, túnghysh ret qazaq tilinde biznes-trening ótkizudi qolgha alghaly biraz uaqyt boldy. Gazetimizde búghan deyin de shaghyn súhbatyn jariyalap, túshymdy oilaryn úsynghan bolatynbyz. Tómendegi qysqa-núsqa әngimeden de biraz jaydyng habaryn biluge bolady.  

– “Biznes-Bastau” jobasyn qolgha aghanynyzgha biraz uaqyt boldy. Elding yqylasy qalay?

– Mine, ýsh aidyng jýzi bolyp qaldy. Shýkir, jaman emes. Osynday biznes treningte ansap, bilimge susap jýrgen jandargha dóp keldi. Biraq, olar óte kóp emes.  Sol kelgendermen júmys jasap jatyrmyz. Eptep nәtiyjege jetkenderi de bar.  Tabandy, jigerlilerinin, әriyne. Qalghan júrt aldynghy top qanday nәtiyjege jeter eken dep bayqastap otyr. Ol zandy da.  Keybir treningterden auyzdary kýigen adamdar bar. Sonday-aq, qazaq tilinde túnghysh ret úiymdastyrylyp jatqandyqtan, halyq әli  Biznes-trennigting ne ekenin, qanday nәtiyje beretinin kórip, bile qoyghan joq. Alghashqy toptaghylar isterin bastap, tabys taba bastaghan song qalghan júrt ta qozghalady ghoy degen oidamyn

– Almatydan bólek, Astana, Qyzylorda, Atyrau sekildi birneshe qalagha baryp keldiniz. Ózge aimaqtardaghy júrtshylyq Sizding bastamanyzdy qalay qabyldap jatyr?

– Jogharydaghyday. Atyrau sabyrmen jәne salqynqandylyqpen, Kyzylorda bayqastap otyr. Shymkenttik kәsipkerler belsendirek. Keyde osyghan qarap, oblystardaghy biznes damuynyng dengeyin de biluge bolatyn sekildi. Bәseke kýshti, shaghyn biznes damyghan qalalarda biznes-treningterge súranys joghary bolady, әdette.

– Bastamanyzda “dayyn bizneske ie bolu” degendi aityp jýrsiz. Osyny tarqatyp aitasyz ba? Qanday kómek kórsetesizder?

– “Dayyn biznes” degen dayyn tamaq siyaqty. Qasyq pen shanyshqy ghana kerek, pyshaq pen qazan-oshaq izdep keregi joq…

Qaljynsyz aitar bolsaq, búl pәlenbay jyl búryn oilap tabylghan, Europa men Amerikada keng taraghan Franshiza jýiesi.  Ol – bir adam bir biznesti oilap tauyp, naryqty zerttep, jarnamasyn jolgha qoyyp bolghan son, biznesin basqa ónirlerge taratu әdisi.  Mysalgha «Makdonalids», «KFC » degen  ataqty markalardy bәrimiz bilemiz.  Solar  osy әdispen әlemge tarap ketti. Paydaly jaghy: búl jolgha qoyylghan biznes, onymen seriktes bolghan adamnyng kóp nәrsege basy qatpaydy. Satylym bolady ma, biznesti qalay jýrgizu kerek degen eng basty súraqtar ózinen ózi sheshiledi.  Biznesti endi bastaymyn degen kóptegen adamdar onyng qyr-syryn mengergenshe kóptegen uaqyt ketedi jәne әrkimning qolynan kele de bermeydi.  Sondyqtan biz qazir halyqqa, osy uaqytqa eng kerek jýie osy ma dep sheshtik.  Bizding shәkirtterimizding arasynan talaby men bilimi moldarynyng biznesterin osylay kólemin ýlkeytip, ózge qalalargha taratyp jatyrmyz. Alla qalasa, aldaghy birer aida óz nәtiyjesin kórsetedi.

– Shetelderden әriptes tabu ýshin Týrkiya, Qytay elderindegi qazaqtarmen qarym-qatynas ornatqanynyzdy bilemiz. Ózge eldegi qandastarymyzdyng Sizding bastamanyzgha qolúshyn beruge әzirlikteri qalay eken?

– Týrkiya, Ontýstik Koreya, Qytay elderindegi qandastarymyzben tyghyz baylanys ornatugha tyrysyp jatyrmyz.   Birden bastap, taugha shyghyp kete qoy, әriyne, onay emes, degenmen seng qozghaldy dese bolady. Bәri óz jýlgesine týsken song jemisin shet elde jýrgen qandastar da, biz de kóre jatarmyz degen senimdemiz.

 

Dala men Qala gazeti

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408