Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 5849 0 pikir 6 Shilde, 2015 saghat 19:23

SIRIYa SSENARIYINING QÚRBANDARY nemese soqyr senimning saldary

 

Qoghamda óz ornyn tappay, júmyssyz jýrip, psihologiyalyq dertke úshyraghan, otbasynda ózindik orny joq keybir jandar dúrys diny aqparat almay, oghash әreketterge jol berude.

Jihadty jeleu etken sodyrlar men búzaqylar jalghan senimning arbauyna erip, adam qanyn tóguden qaymyghatyn emes. Diny senimi әlsiz, diny bilimi tayaz, ústanymy belgisiz, maqsaty aiqyn emes keybir azamattar Iraq pen Siriyadaghy soghysqa qatysudy «paryz» sanap, Islam atyna kir keltirude.     

Osy oqighagha oray, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng Jogharghy Tóralqa mýsheleri, Ghúlamalar Kenesi arnayy mәlimdeme jasaghan bolatyn. QMDB mәlimdemesinde qantógiske qatysqan Qazaqstan azamattarynyng shekten shyqqan basbúzarlyq әreketi qatang aiyptaldy.

Islamda bir adamdy jazyqsyz óltiru – býkil adamzatty óltirgenmey birdey. Alla Taghala qasiyetti Qúrannyng «Mәida» sýresining 32-ayatynda: «...Jer betinde búzaqylyq jasamaghan bir adamdy óltirse, shәn mәninde, ol adamdardyng barlyghyn óltirgendey bolady...» degen.

Jalghan hadisterdi betperde etkender júrtty jihadqa ýndep, syrtqy kýshterding oilap tapqan sayasy ssenariylerining qúrbanyna ainaluda. Soraqysy sol, olar qyz-kelinshekterdi «jynystyq jihad» jasaugha mәjbýrlep, júmaqty uәde etedi.

Soqyr senimmen ózge elding ishki mәselesine aralasyp, sayasy soghystargha qatysu – músylmanshylyqqa jat, sharighatqa qayshy. Shyndyghynda, kez-kelgen soghysqúmar adamnyng ashqan soghysy jihadqa jatpaydy. Negizinde, múnday bas-kózsiz ozbyrlyq is-әreketter mәseleni sheshpeydi. Kerisinshe, qiyndatyp, shiyelenistire týsedi. Qazirgi tandaghy eng ýlken jihad – sauatsyzdyqpen kýres. Payghambarymyz (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn): «Ýlken jihad – óz nәpsinmen kýresu»,  degen.

Adamnyng ózining boyyndaghy jaman minez-qúlyqtarmen kýresui – jihad jasaghan bolyp sanalady. Bir kýni payghambarymyz Múhammed (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn) Tabuk joryghynan qaytyp kele jatyp: «Kishi jihadtan (joryqtan) ýlken jihadqa (nәpsi kýresi) oraldyq», – degen.

Taghy bir hadiste: «Bireudi jengen myqty emes, ashu ýstinde óz-ózine ie bolghan adam myqty», – delingen. Al әl-Hasan әl-Basry tәlimdi tújyrymdy sózinde: «Jihadtyng eng abzaly – nәpsimen kýresu», – degen eken.

Nәpsisin, qalauyn, jaman minez-qúlqyn óz aqylyna jendirgen adam, mine, sol pende parasatty, kýshti adam sanalady. Jihad degenimiz – osy. Keyde óz bauyrlarymyzdyng kishkentay kemshiligin keshire almay, daulasyp jatamyz. Keshirim, meyirim jolyn ústanugha ishki tәkapparlyq dertimiz, asau sezimimiz des bermey jatady.

Qasiyetti kitabymyz Qúranda «Shams» sýresinde: «Sonda oghan (yaghny nәpsige) jamandyq әri taqualyq qabiletin bergenge sert. Rasynda nәpsisin tazartqan kisi qútyldy da. Álde kim ony kirletse qor boldy», – delingen.

Abay atamyz ózining ónegeli ólen-jyrlarynyng birinde bylay dep jyrlaydy:

«Boydaghy mindi sanasam,

Tau tasynan az emes.

Jýregimdi bayqasam,

IYnedeyin taza emes».

Árkim óz boyyndaghy kemshiliktermen kýrese bilui kerek. Rasynda, adam ózine synshyl bolmay, yaghny ózin týzetip almay, ózgeni izgilik, imandylyq jolyna bastay almaydy.

Zayd bin Arqam (r.a.) atty sahaba payghambarymyzdyng (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn): «Allam, men Senen әlsizdik, jalqaulyq, kәrilik, qorqaqtyq, sarandyq ataulydan jәne qabir azabynan saqtauyndy súraymyn. Ia, Alla, nәpsime taqualyq ber. Nәpsimdi pәkte. Rasynda Sen eng jaqsy pәkteushi zatsyn. Sen janymnyng IYesisin. Allam, meni taqualyghy joq jýrekten, toyymsyz nәpsiden, paydasyz ilimnen, qabyl bolmaytyn dúghadan saqtauyndy súraymyn», – degen dúghasyn jetkizgen.

Islam ghúlamalary nәpsini jaqsylyqqa tәrbiyeleude tórt tәsildi negizge alugha kenes bergen. Birinshisi – ústazdan bilim alu, ekinshisi – dindar, shynshyl, izgi adammen dos bolu, ýshinshisi – adamdardyng aitqan synynan sabaq alu, yaghny kemshilikti әrdayym týzetuge tyrysu, tórtinshisi – qoghammen, adamdarmen tyghyz baylanysty bolu, kóppen birge bolu.

Ábu Zarr (r.a.) riuayat etken ósiyetti sózinde payghambarymyz Múhammed (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn):

«Kimde-kim kópshilikten bir sýiemdey bolsa da ajyrasa, moynyndaghy Islam jibin sheship tastaghany», – dep, kópshilikpen boludyng manyzdylyghyn aitqan. Asyl dinnen quat alghan halqymyz: «Kóppen kórgen úly toy», – dep, úrpaqty úiymshyldyqqa tәrbiyelegen. 

Islam dini qoghamda tynyshtyq, әdildik, birlik boluyn kózdeydi. Músylman ýmbetin úiymshyldyqqa tәrbiyeleydi.

Biz, imam-moldalar Qazaqstan azamattaryn yntymaghy ydyraghan elderdegi sayasy daular men arandatulardyng qúrbany bolmaugha shaqyramyz.

Alla Taghala elimizdi, jerimizdi әrtýrli býlik әreketterden saqtaghay!

Asylhan qajy TÝSIPBEK,

QMDB-nyng Qostanay oblysy boyynsha ókil imamy

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377